Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised jõud masspunktile mõjuvad?
  • Millised on algtingimused?
  • Milline on jõu F mooduli analüütiline avaldis?
  • Kuidas seda lahendada?
  • Kuidas suunata seejuures x-telje?
  • Milline on jõu F analüütiline kuju?
  • Millised on algtingimused?
  • Millised on algtingimused?

Lõik failist

J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19
4. Näiteülesanded.
Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 .
Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1
on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1 Millised jõud masspunktile mõjuvad? Kõigepealt muidugi jõud F , mis teksti põhjal mõjubki x-telje sihis. Jõud F on aga muutuv suurus, mille väärtus kasvab kogu aeg, s.t ta oleneb ajast t. Selle jõu funktsionaalavaldise tuleb ise kirja panna. Seda on teha kaunis lihtne -- kui jõu algväärtus on F0 (N) ja ta kasvab igas sekundis c (N) võrra, siis jõud F = F0 + ct , (N). Antud juhul on see F = Fx = 8 + 2t , (N). Kas punktmassile mõjuvad ka mingid teised jõud? Teksti põhjal ei selgu, kas liikumine toimub näiteks mööda vertikaalsirget või hoopis mööda maapinnaga paralleelset sirget. Esimesel juhul tuleks arvestada ka raskusjõudu P = m g , teisel juhul raskusjõud x-teljele projektsiooni ei anna. Lepime kokku nii siin kui ka edaspidi, et kui tekstis mitte mingeid viiteid liikumissirge (või liikumistasandi) kohta ei ole, siis toimub liikumine maapinna tasapinnal . Seega siin raskusjõudu arvestada ei tule ja k Fkx = F = 8 + 2t . Arvestades, et mass m = 2 kg, võtab diferentsiaalvõrrand (4.15) siin kuju 2 x = 8 + 2t Siit x = 4 + t , (m s 2 ) Jõud F on ainult aja funktsioon ja see ülesanne lahendub otsese integreerimise teel (s.t siin on tegemist esimesse gruppi kuuluva ülesandega). Integreerime saadud avaldist 2 korda dx x = =4 +t dt dx = ( 4 + t ) dt x = ( 4 + t ) dt + C1 t2 x = 4t + + C1 (4.16) 2
Leiame kohe integreerimiskonstandi C1. Kuna siin v0 = 0 , siis kirjutades avaldise (4.16) välja alghetkel t = 0 , saame 0 = 0 + 0 + C1 s.t C1 = 0 . Seega J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 20
dx t2 x = = 4t + , ( m s ) dt 2 t 2 dx = 4t + dt 2 t2 x = 4t + dt + C 2 2 t3 x = 2t 2 + + C2 (4.17) 6 Nüüd tuleb leida veel integreerimiskonstandi C2 . Selleks peab teadma punkti algasendit x0 . See ei ole teksti põhjal aga otseselt antud. Küsimus on siin tegelikult selles, kuhu panna x- teljel koordinaatide alguspunkti O. Kuna O-punkti valik on vaba, siis asetame x-telje O-punkti just sinna punkti, kus masspunkt asus alghetkel. Selle valikuga on otsekohe konkretiseeritud, et x0 = 0 . Ehk lihtsamalt öeldes -- kui ülesande tekstis masspunkti algasendi kohta midagi öeldud ei ole, siis võib

Vasakule Paremale
Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #1 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #2 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #3 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #4 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #5 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #6 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #7 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #8 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #9 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #10 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #11 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #12 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #13 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #14 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #15 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #16 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #17 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #18 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #19 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #20 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #21 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #22 Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast #23
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eestland Õppematerjali autor
Insenerimehaanika - Loenguid ja harjutusi dünaamikast - õpik/konspekt - J.Kirs - osa 2

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Insenerimehaanika-Loengui d ja harjutusi dünaamikast

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse

Insenerimehaanika
thumbnail
3
doc

Kodutöö D-1

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Kodutöö D-1 Punkti dünaamika II põhiülesanne Variant 19 Õppejõud: Jüri Kirs Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Kuupäev: 17.11.09 Tallinn 2009 Ülesanne nr 1. Punktmass massiga m saab algkiiruse v 0 ja liigub keskkonnas, mille takistus on R = b v . Millise aja vältel jääb punktmass seisma ja millise vahemaa ta läbib selle ajaga? Lahendus gg

Insenerimehaanika
thumbnail
5
doc

Matemaatilise analüüsi 2.kollokviumi

Mitmemuutuja funktsiooni mõiste. Mitmemuutuja funktsiooni piirväärtuse definitsioon. Pideva mitmemuutuja Kui funktsiooni z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y), siis funktsioon f on pidev sellel kohal. funktsiooni definitsioon. Kahemuutuja funktsiooni pidevuse geomeetriline sisu. Funktsioon z=f(x,y) on diferentseeruv kohal (x,y) siis, kui funktsioonil z=f(x,y) on pidevad osatuletised fx ja fy kohal (x,y). Kui hulga Rn igale punktile P(x1, . . . , xn) on vastavusse seatud muutuja u R kindel väärtus, siis öeldakse, et hulgal on Kui funktsiooni f(x,y) osatuletised fx(x,y) ja fy(x,y) on diferentseeruvad kohal (x,y), siis fxy = fyx kohal (x,y). defineeritud n-muutuja (skalaarväärtusega) funktsioon. Suurust df:=fx(x,y)dx + fy(x,y)dy, kus dx:= x ja dy:= y, nimetatakse funktsiooni f(x,y)

Matemaatiline analüüs 2
thumbnail
24
pdf

Füüsika 1 eksam

on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. r r d (mv ) = F dt Impulss e liikumishulk Liikumisolekut kirjeldav suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. r r r r p = L = mv = F t Jõud Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele. Jõu tulemusena muutub kehade liikumishulk r r L = mv

Füüsika
thumbnail
52
doc

D’Alembert’i printsiip

tangentsiaalkiirendusele. t = -m a Ct (F2) Kummagi rakenduspunkt ei tule mitte masskeskmesse C . Nende moodulid arvutatakse välja masskeskme C kiirenduse alusel, aga nad rakendatakse mõlemad hoopis teise punkti. Teooriat selle osa kohta võib põhjalikumalt lugeda interneti dünaamika raamatust: J.Kirs, Loenguid ja harjutusi dünaamikast, paragrahvist 20, alates leheküljelt 269. Ülesande 1 lahendus. Vaatame süsteemi suvalisel ajahetkel liikumise ajal ja joonistame kõigepealt süsteemi kehadele tegelikult mõjuvad jõud. Neid on siin ainult neli: keha 1 raskusjõud P1 , mis võrdub m1 g ; keha 2

Dünaamika
thumbnail
11
docx

Mehaanika eksam

88. a B =a A v B = v A 89. 90. Trajektooride asi · Punkti B trajektoor saadakse punkti A trajektoorist paralleellükke tulemusena · A1 B1 AB See paralleellüke on seal teostatud vektoritega ja 91. 92. Impulssmoment 93. 94. Keha korral lihtsalt summeeritakse ainepunktide impulssmomendid 95. 96. Enamasti on 97. 98. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus 99. 100. 101. Impulssmomendi jäävuse seadus 102. Vastavalt Newtoni III seadusele on sisejõudude momentide summa null 103. Olgu n ainepunktist koosnev isoleritud ainepunktide süsteem. Seega välisjõudude summa on null või nad puuduvad. Samuti on välisjõudude momentide summa null või nad puuduvad. Seega on ainult sisejõudude momendid 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. Jäiga keha tasapinnalise liikumise võrrandid

Füüsika ii
thumbnail
55
pdf

Matemaatiline analüüs II loengukonspekt

MATEMAATLINE ANALÜÜS II 1. KORDSED INTEGRAALID Kordame kõigepealt mõningaid teemasid Matemaatlise analüüsi I osast. 1.1 Kahe muutuja funktsioonid Kui Tasndi R 2 mingi piirkonna D igale punktile x, y D seatakse ühesel viisil vastavusse arv z, siis öeldakse, et piirkonnas D on määratud kahe muutuja funktsioon z f x, y . Piirkoda D nimetataksefunktsiooni f määramispiirkonnaks. See on mingi piirkond xy-tasandil. Näide 1. Poolsfääri z 1 x2 y 2 määramispiirkonnaks on ring x 2 y2 1. Funktsiooni z ln x y määramispiirkonnaks on pooltasand y x (sirgest y x ülespoole jääv tasandi osa: vaata joonist). Kahe muutja funktsioon ise esitab pinda xyz-ruumis (ruumis R 3 ). Näide 2. Funktsiooni z x2 y 2 graafikuks on pöördparaboloid (vaata allpool olevat joonist) Kahe muutuja funktsiooni f nivoojoonteks nimetatakse jooni f x, y c Näide 3. Tüüpiline näide nivoojoo

Matemaatiline analüüs ii
thumbnail
32
doc

Matemaatika I küsimused ja mõisted vastustega

Sisujuht 16. Esimest liiki katkevuspunkt - niisugust katkevuspunkti, kus funktsioonil f on olemas ühepoolsed piirväärtused f ( a+) = lim f(x); x a+ ja f( a- ) = lim f(x); x a - nimetatakse 1. liiki katkevuspunktiks. ( hüppekoht, kõrvaldatav katkevuskoht, ................................................... 3 17. Teist liiki katkevuspunkt - arvu a nimetatakse funktsiooni y = f(x) teist liiki katkevuspunktiks, kui lim f(x); x a - on lõpmatu või ei eksisteeri ............................................ 4 20. Diferentseeruv funktsioon - kui funktsioonil y = f(x) on tuletis punktis x = x0, siis ütleme, et funktsioon on diferentseeruv punktis x0. Kui funktsioon on aga diferentseeruv mingi piirkonna igas punktis, öeldakse, et funktsioon on diferentseeruv selles piirkonnas. ..................................... 4 1. Arvuhulgad: naturaal-, täis-, ratsionaal-, reaal- ja kompleksarvud. Nende omadused. ...............6 2. Reaalarvu absoluutväärtus, absoluutväärtuse omadused. .....

Matemaatika




Meedia

Kommentaarid (1)

Nohikud profiilipilt
Nohikud: palju ül
12:17 26-02-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun