50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lol6777
Õppematerjali autor
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots. ******* Tartu 2013 ABSTRACT Õpilane, Ü. WiFi signal strength of router Thomson TG784 and its impact on connetion. Course work Tartu: EMÜ, 2012. 17 pages, 8 figures, 3 tables, format A4. In Estonian language. The aim of
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv traadita ühendus, mis on e
1. Mis on Ethernet otse- ja ristkaabli erinevus ja kus neid kasutatakse? a. Etherneti 10 Mbit/s ja 100 Mbit/s ühenduste puhul kasutatakse informatsiooni edastamiseks keerdpaarkaablite esimest ja teist traati ning vastuvõtmiseks kolmandat ja kuuendat traati (2 paari pole kasutusel). Et andmevahetus kahe osapoole vahel saaks toimuda, on tähtis, et otspunktide vahel oleks traadid õigesti ühendatud. Selleks kasutatakse värvide järjestuse standardeid T568A ja T568B. Otsekaabli mõlema otsa eri värvi traadid on sama järjestusega, st mõlemas otsas kasutatakse sama värvikoodi (kas T568A või T568B). Kasutatakse põhiliselt võrgukaardi ühendamiseks hubi või kommutaatoriga. Ristkaabli otste traadid on erineva järjestusega signaali inverteerimiseks – ühe poole saatja kontakt jõuab teisele poole vastuvõtvasse kontakti ja vastupidi. Kaabli kaks otsa peav
Paluoja 1.Millest tekivad ajalised viited andmete edastamisel võrkudes? Kuna paketi teekond sihtpunkti käib läbi mitmete võrgusõlmede, siis igas võrgusõlmes tulevad ette ajalised viited. Põhilised viited on seotud pakettide töötlemise, järjekordade ning paketiedastamisega järgmisesse võrgusõlme ja liikumisega võrgusõlmede vahel. 1) Protsesseerimine sõlmes - Check bit error’ite tõttu tekkivad vead - Väljundi ühenduse kindlaks tegemine Pakettide töötlemise viide - iga pakett võetakse vastu ning analüüsitakse päise järgi, kuhu see edasi saata, see võtab aega. 2) Järjekorras olemine - Väljundi ühenduseks ootamine - sõltub ruuteri täituvustasemest Järjekordade viide - sõltub sellest kui suur on pakettide liiklus läbi ruuterite buffritesse. Kui liiklus on väike, siis järjekordi buffrites eriti pole ja järjekordade viide on minimaalne ning vastupidi. Vaja on oodata, kuni protsessor vabaneb pak
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IEEE 802.11 ehk WiFi Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Priit Paap Vana-Võidu 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas üh
Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. allikas A-D muundur - juhul kui on analoogandmed, muudet need digit allika kodeerimine - võtab ära kõik ülearuse kanali kodeerimine modulatsioon - abstraktne digitaalseks kanal - kuhu tuleb sisse müra demodulaator - peab ka müra “ära arvama”, digit abstraktseks kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid s
1. Shannon–Weaveri mudel, ISO-OSI mudel, TCP/IP protokollistik. Shannon-Weaveri mudel: Allikaks võib olla kas analoogallikas (sarnane väljastavale signaalile – raadio) või digitaalallikas (numbriline). AD-muundur on ainult analoogallika puhul. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Allika kodeerimine võtab infost ära ülearuse (surub info ajas väikseks kokku), muudab info haaratavaks. Kui pärast seda läheb veel infot kaduma, on kasulik info jäädavalt läinud. Kanali kodeerimisel pannakse juurde lisainfot, et vajalikku infot kaduma ei läheks. Modulatsiooniga pannakse abstraktne info kujule, mida on võimalik edastada. Side kanaliks võib olla näiteks kaabel, valguskaabel. Samuti võib side liikuda läbi õhu, elektromagnet-kiirgusega jne. Demodulaator ütleb, mis ta vastu võttis. Kui kindel pole, siis ennustab. Füüsiline signaal muudetakse tagasi abstraktseks. Kanali dekooder võtab vigadega ko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid