50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-04-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mhaug1337
Õppematerjali autor
2. Tuleks valida õige WiFi kanal. Tiheda asustuse korral võivad teatud kanalid olla väga suure liiklusega, mõnes suuremas kortermajas võib korraga levida kuni 50 konkureerivat võrku, mis vähendab oluliselt signaali tugevust ja selle läbi ka internetiühenduse kvaliteeti. Tihti on ruuterid müüja poolt vaikimisi juba seadistatud kindlale kanalile, mille tulemusena paljude ruuterite kanalid kattuvad. Nii on tavaliselt üle koormatud kuues kanal. Üldiselt soovitatakse valida kas esimene, kuues või üheteistkümnes kanal, sest need ei kattu omavahel absoluutselt. Õige kanali valimiseks on möödapääsmatu kasutada vajalikku tarkvara, üheks võimaluseks on käesolevas töös rakendatud inSSider. Kuna suur enamik majapidamist ruutereid kasutavad kanaleid ligikaudse sagedusega 2,4 GHz, siis üks
Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid. WAN ehk laivõrk on üksteisest füüsiliselt kaugel (kokkuleppeliselt üle 1 km kaugusel) asuvate arvutite ühendamiseks mõeldud arvutivõrk. Laivõrgule on tavaliselt iseloomulik aeglasem andmevahetuskiirus kui kohtvõrgus. Firmware ehk püsivara on seadme püsimälusse salvestatud programm või programmid (tarkvara). WEP on andmeturbe protokoll traadita (raadio-) võrkudele See oli algne krüpteering kõikidele Wi-Fi seadmetele. Restart ehk seadet taas käivitama SSID (Service Set IDentifier) on võrgunimi(mestiident) traadita võrgus mida peavad
osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi. IP aadress on jagatud kaheks osaks: võrguosa ja võrgus oleva seadme osa. Võrguosa suuruse määrab alamvõrgu mask (subnet mask). Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 1 bitikohad on võrguaadressi bitikohad. Kahendsüsteemi kujul alamvõrgu maski väärtusega 0 bitikohad on seadme aadressi
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti õppesuund Arvutid ja arvutivõrgud Diana Lõhmus AV-11 2,4 GHz WIFI Juhendaja: Kaido Kivioja Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4. Puudused 6 5. Tulevik 6 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjalid 8 Sissejuhatus WiFI ehk Wirele
2*108 m/s) - Levitusaeg = d/s Liikumine võrgusõlmede vahel - aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. Igas võrgus on puhver, kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima. 2. Kuidas toimib mitmekihiline arhitektuur (postisüsteemi näitel)? Milleks seda vaja on? Rakenduskihi protokollid teostavad andmete liigitamist rakenduste vahel. Programm annab enda edastatava andmete hulga üle rakenduskihile, mille ülesanne on see vormistada vastavasse rakendusteenuse formaati ja edastada see transportimiseks järgmisele kihile. Transpordikiht tagab rakenduskihile andmete voo ülekandmise saatjalt vastuvõtjale. Transpordikihi ülesanne on tegeleda sessionide, andmevoo tükeldamisega osadeks ja nende taasühendamisega andmevooks, vea- ja vookontrolliga jms. Võrgukiht - võimaldab andmeedastust masinate vahel, mis asuvad erinevates alamvõrkudes.
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus
............................................. 19 Sissejuhatus WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (WiFi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime WiFi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USAs asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884. aastal ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist tehnilistest artiklitest elektrotehnika, elektroonika, arvutiehituse ja arvutiteaduse alal, pakub oma liikmetele täiendõppe programme ning toetab standardiseerimist. IEEE tegeleb lennunduse ja kosmosetehnikaga, arvutite ja sidega, biotehnoloogiaga, elektrotehnika ja elektroonikaga. WiFi algus WiFi leiutati 1991. aastal firmade NCR ja AT&T poolt
Allika kodeerimine, entroopia mõiste, kadudega ja kadudeta kodeerimine: kompreseerimistegur (code rate) ja liiasus, kompressiooni-moonutuse suhe (rate-distortion function). Soovime eemaldada võimalikult palju ebavajalikku infot, et kasutada võimalikult hästi ära kanali suutlelisust. Allikas S on n sümbolit, mille igal sümbolil on tõenäosus pi. Entroopia on juhuslikkuse määr, minimaalne info hulk, mis on vaja üle kanda, et info kadudeta jõuaks. Lühemaks kui entroopia ei saa koodi muuta. Koodi keskmine pikkus R = pi*ni+… Liiasus - L = R - H Kui on olemas liiasus (rohkem infot kui entroopia), on tegu kadudeta kodeerimisega. Kui kantakse infot üle vähem kui entroopia, on see kadudega kodeerimine. (me ei saa aru, sest meie enda nägemis- ja kuulmiselundid pole täiuslikud) kompressiooni-moonutuse suhe -> R(D) on kiirus - kui on mega moonutatud, siis ka kiirus on suur.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid