Insenerigraafika spikker (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

120

pdf

Joonestamine

J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee. Materjali soovitab riiklik õppekavarühma nõukogu Sisunõustamine: Jaak-Evald Särak Terminitoimetamine: Harri Annuka Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent: Rein Mägi Küljendaja ja kujundaja: Aivar Täpsi Toimetaja: OÜ Miksike Autoriõigus: Integratsiooni Sihtasutus Tasuta jaotatav tiraaž

Matemaatika

16

docx

Lõiked

Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lõiked Referaat Koostaja: Janno Roosipõld Juhendaja: Albert Ustimenko Õppegrupp: AT13 Viljandi 2013 Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm kaugusele lõikep

Materjalitehnika

91

pptx

Joonestamise alused

JOONESTAMINE Mis on joonestamine? On tehniline keel, mille abil saab luua jooniseid ja neid lugeda. Joonestamine arendab inimese kujutlusvõimet, tehnilist ning ruumilist mõtlemist, ilumeelt ja korraarmastust. Mis on joonis? Joonis on dokument, mille järgi saab eset valmistada. Joonisega ja skeemiga on võimalik edasi anda eseme kuju, mõõtmeid, arusaadavalt kirjeldada tehnoloogilist protsessi. Ka kõige üksikasjalikum sõnaline seletus ei kirjelda eset nii täielikult kui joonis. Jooniste liigid  Detailjoonised On toote üksikosade (detailide) joonised. Nad sisaldavad kõiki vajalikke andmeid detailide valmistamiseks ja kontrollimiseks  Koostejoonised On üksikosadest kokku monteeritud toodete joonised. Nad sisaldavad vajalikke andmeid toodete komplekteerimiseks, koostamiseks ja kontrollimiseks.  Eskiisid Silmamõõdu järgi tehtavad vabakäejoonised. Sisult on eskiis samaväärne mis ta

Joonestamise alused

23

pdf

tehn kommunikats4

TEHNILINE JOONESTAMINE Kujutised Kujutiste liigid. Joonisel esinevaid kujutisi võib nende sisu järgi liigitada vaadeteks, ristlõigeteks ja lõigeteks. Vaade Vaade on kujutis vaatleja poolt paistvatest eseme pinnaosadest. Sele 50. Põhilised vaated. a – põhilised vaate suunad; b – põhiliste vaadete paigaldus; 1 - eestvaade; 2 - pealtvaade; 3 – vasakultvaade; 4 – paremaltvaade; 5 – altvaade; 6 – tagandvaade. 89 Sele 51. Esimese ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol. Sele 52. Kolmanda ruuminurga-järgne projektsioonimeetodi erisümbol. Vaadete pealkirjaldamine. Vaadete nimetusi üldjuhul joonisele ei märgita. Kui vaated on nihutatud peakujutise suhtes, ilmneb tarvidus vaadete pelkirjastamiseks. Sele 53. A – peakujutisest eraldatud vaade; B – piiratud kohtvaade; C – piiramata kohtvaade. 90 Sele 54. Lisavaade. Sele 55. a - pööratud l

Kategoriseerimata

89

doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam

Luksepp

65

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb

Mõõtmestamineja tolereerimine

58

doc

Masinamehaanika täielik loengukonspekt

Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006  2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid

Masinatehnika

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

Meedia

Kommentaarid (3)