Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Insenerieetika loengukonspekt (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis pole keelatud lubatud?
  • Millist hinda tuleb maxta kindlustunde eest?
  • Kumb kaalub kumma üles kas oht või tulu?
  • Kuidas määrata riski kulutuste balansipiiri?
  • Keskkonnariski korral?
  • Midagimis teisi aitab?
Vasakule Paremale
Insenerieetika loengukonspekt #1 Insenerieetika loengukonspekt #2 Insenerieetika loengukonspekt #3 Insenerieetika loengukonspekt #4 Insenerieetika loengukonspekt #5 Insenerieetika loengukonspekt #6 Insenerieetika loengukonspekt #7 Insenerieetika loengukonspekt #8 Insenerieetika loengukonspekt #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
182
ppt

Insenerieetika

17.12.15 1 14. TUDENGIST INSENERIKS 14.1. Esimesed päevad  Vaatamata sellele, et värskelt diplomi saanud tavaliselt on kindlad, et nad on hästi ettevalmistatud iseseisvaks tööks, esimesed päevad ja kuud pole sugugi nii lihtsad. Seda protsessi sageli nimetatakse – sisenemine reaalmaailma. Täiskoormusega inseneri töö on väga erinev tudengi õppimisest.  Paljud märgivad, et ajakava muutub rohkem kriitilisemaks. Tudengipõlves ajakava oli rangelt reglementeeritud teiste poolt (millal loeng, millal mingi seminar, millal mingi referaadi või arvestuse tähtaeg; eksami tähtaegu saab sageli valida). 17.12.15 2  Tööl on aga tihti fikseeritud vaid töö esitamise lõpptähtaeg. Kõik vahepealsed etapid ja nende

Insenerieetika
thumbnail
18
docx

Insenerieetika

Insenerieetika Arvestustöö Õppeaines: Insenerieetika Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Ellen Trell Esitamiskuupäev: 20.03.2016 Üliõpilase allkiri: …………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Sisukord Eetika olemus ja tähtsus ühiskonnas......................................................................3 Eetilise juhtumi analüüs.....................

Eetika
thumbnail
8
doc

Eetika konspekt

kõlbeline. Vanade kreeklaste moraali iseärasused tulenesid nende ajalookogemusest. Maine elu oli tõeline elu ja vääris elamist. Kreeklased ei muretsenud eriti hauataguse elu pärast. Teine iseärasus väljendus püüdes olla riigile kasulik. Kolmas iseärasus: Mõistus täpsustab käitumise motiivid ja mõjutades tahet kujundab kasulikud harjumused. Sokrates (469-399 eKr) hindas kõige enam inimeses mõistust, mehisust ja tasakaalukust. Sokratese eetika oli elurõõmus. Elu eesmärgiks on õnn. Naudingud on selleks, et õnnelikult elada. Mõistus peab valitsema tundeid. Platon (428-348 eKr) arendas edasi Sokratese ideid. Platoni järgi peab inimene arendama vaimseid võimeid. Kui inimesel on vastavad teadmised, käitub ta õigesti. Kõlblus on kõigi jaoks üks. Aristoteles (384-322 eKr) käsitles eetikat kõige süsteemsemalt ja põhjalikumalt. Inimene on vaja vooruslikuks kasvatada, see ei ole kaasa sündinud

Eetika
thumbnail
16
doc

Eetika konspekt

Mis on eetika? Kr. ethos ­ komme, tava, harjumus Lad. moralis ­ komme, tava Laiemas tähenduses kasutatakse mõisteid eetika, moraal, kõlblus sünonüümidena. Näit. kutse­eetika = teatud elukutsega (arst, advokaat jm.) seotud moraalipõhimõtted = kõlbelised omadused, mis on seotud kindla kutsega. Moraalivaldkonnas inimene käsitleb ja hindab maailma oma vajaduste ja püüdluste kaudu, väärtustab seda. Moraaal on normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist kõigis eluvaldkondades. Moraal väljendab isiksuse suhet teise inimesse, ühiskonda, loodusesse. Lad. Norma ­ reegel, ettekirjutus

Eetika
thumbnail
56
doc

Logistika konspekt

LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala ­ toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan

Logistika
thumbnail
21
pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea

Eetika
thumbnail
31
doc

Eetika konspekt

1 EETIKA EETIKA OLEMUS. PÕHIMÕISTED Eetika ehk morallifilosoofia, moraal, kõlblus Eetika ­ teooria, teadus; teadus moraalist; kõlblusõpetus Kõlblusnormid (kodanlik, kristlik, religioosne eetika) Inimese ethos (kr. k.) ­ elulaad, karakter Eetika ­ käitumisstandard, mis põhineb moraalsetel kohustustel ja väärtustel ning inimese arusaamisel heast ja halvast. Eetika kui filosoofia praktiline osa, mille küsimustele ei pruugi olla reaalsuses objektiivset vastust.

Sotsioloogia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia



Lisainfo

Insenerieetika lühendatud loengukonspekti lühendatud konspekt

Kommentaarid (2)

rushee profiilipilt
rushee: väga hea lugemine, aitas küll
14:13 19-10-2011
vello303 profiilipilt
vello303: Väga hea! Tänud!
16:01 16-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun