LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17KÕ Revo Domnin JACOB ARNOLDI ANALÜÜS Iseseisev kodutöö Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 1MASLOWI TEOORIA......................................................................................................5 2HERZBERGI TEOORIA..................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ I Jessika Petrov INSENER JACOB ARNOLD Situatsioonianalüüs Õppejõud: Virve Transtok Mõdriku 2012 Sisekujundusfirmal on tekkinud probleem insener Jacob Arnoldiga, kes kardab ise otsuseid vastu võtta. Oma ebakindlusest põhjustatud otsustusvõimetusega tekitab ta lisatööd nii ülemusele kui ka teistele töötajatele. Põhjus võib peituda kasvamises range korraga peres ja ka ülikooli kõrvalt töötamises, et end ära elatada. Sealt võis tulla arusaam, et iga vale otsus toob kaasa pahameele, olgu see siis ülemuse või perekonna oma ja et lihtsam on kõike üle küsida, sest siis teeb ta oma tööd õigesti
Insener Jacob Arnold Jacob Arnold on pärit vaesevõitu rangest perest. Hea kolledzihariduse jaoks pidi ta palju töötama, et katta ise oma elamis- ja õppimiskulud. Praegu on ta intelligentne ja võimekas aga tal puudub enesekindlus, ta kardab riskeerida ja iseseisvalt otsustada. Tihti pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete küsimustega juhi või teiste inseneride poole, andes nii lisatööd teistele kui ka soovib, et kõik tema eest otsustatakse. Joonestama ei hakata enne kui juht on eskiisid heakskiitnud.
Abraham Maslow teooria järgi jagunevad inimese vajadused sarnaselt püramiidile erinevatesse astmetesse. Nendeks vajadusteks on: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvalisuse vajadused 3. Sotsiaalsed vajadused 4. Lugupidamise vajadused 5. Eneseteostuse vajadused Selleks, et inimene püüdleks oma arengus ülespoole, peavad esmalt olema rahuldatud madalama astme vajadused. Mida lähemale jõutakse mingi vajaduse rahuldamisele, seda tähtsamaks muutub sellest kõrgemal seisev vajadus. Jacobi puhul tundub, et tema sotsiaalsed vajadused on rahuldamata, sest ta otsib kontakti teiste töötajatega ka vähetähtsate küsimuste korral. Juhil oleks mõistlik kaasata Jacobit meeskonnatöösse, mis hõlmaks jagatud vastutust, avalikku kiitus ja üksteise abistamist. Seeläbi suureneks Jacobi enesekindlus ja hiljem oleks tal lihtsam iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Herzbergi teooria järgi mõjutavad inimest hooldavad tegurid, milleks on töötasu,
Maslow teooria 1. Füsioloogilised vajadused. Kuna Jacob Arnold kasvas üles vaesevõitu maaperes, kus kehtis range kord võisid jääda tema füsioloogilised vajadused rahuldamata. See peegeldub ka sellest, et hariduse omandamise ajal pidi ta palju pingutama ja tööd tegema, et katta ise oma kulutusi ja siis võisid tal kõige lihtsamad füsioloogilised vajadused jääda rahuldamata, nt uni, söömine ja eluase. Praegu ta töötab sisekujundusfrma insenerina, sellest võib järeldada, et hetkel on tema füsioloogilised vajadused rahuldatud. 2
Katriin Tammekivi Ä18KÕ1 Insener Jacob Arnold Situatsioonülesanne Lähteandmed: Jacob Arnold on suure sisekujundusfirma insener. Ta on pärit vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord. Et saada kolledžiharidust, tuli tal palju töötada, et katta oma õppimis- ja elamiskulusid. Jacob on intelligentne ja võimekas insener. Tema peamiseks veaks on see, et ta ei taha riskeerida. Ta kardab iseseisvalt otsustada, seetõttu pöördub ta vähetähtsate ja rutiinsete probleemidega oma ülemuse või teiste inseneride poole, et otsustaksid nemad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ärijuhtimise õppekava INSENER JACOB ARNOLDI JUHTUM Juhtumianalüüs Juhendaja: Heli Freienthal Mõdriku 2011 Sissejuhatus Jacob Arnoldi juhtumis on kirjeldatud situatsiooni, kus isikul puudub iseseisev otsustusvõime ja pole võimeline ise riske võtma, seega laseb pidevalt teistel otsustada. Jacob käib pidevalt teiste juures oma vähetähtsate ja rutiinsete tegevustega, mis võib teisi töötajaid segada, mille tõttu tööviljakus langeb või jääb mõni töö tegemata. Samas segab see töörahulolu, kui ei saa rahulikult töötada, sest kolleegidevaheliste suhted halvenevad
INSENER JACOB ARNOLD Situatsiooniülesanne Organisatsioonis on tekkinud probleem insener Jacobiga, tema ebakindlus ning iseseisva otsustusvõime puudumine toob kaasa lisatööd nii firma juhile kui ka teistele inseneridele. Tegu võib olla Jacobi motivatsiooni puudumisega riskeerida ja oma oskusi näidata, lihtsam on tema jaoks teha töö nii-öelda kindla peale, konsulteerides enne kolleegidega. Jacobi ebakindlus või olla põhjustatud kasvamisest range korraga peres, samuti sellest, et tal tuli noorena kõvasti tööd teha, et tasuda õppimis- ja elamiskulusid. Võimalik et seetõttu on tal ka praegu suur eksimise hirm, sest noorena võis eksimus tekitada talle nii rahalised probleemid kui ka pere pahameele. Jacob on aga võimekas ning selleks, et vähendada tema pidevat pöördumist kolleegide poole on juht otsustanud Jacobit motiveerida iseseisvamalt töötama.
MASLOW motivatsiooniteooria Kuna Arnold Jacob pärines vaesevõitu maaperest, kus kehtis range kord, siis arvatavasti on ta olnud olukorras, kus tuleb tegeleda oma põhivajaduste rahuldamisega. Tema elus on puudunud turvalisuse ja kaitstuse tunne, samuti tuli vaeva näha toidu, vee, une, soojuse jne pärast. Kõrgema taseme vajadustega ei olnud põhjust tegeleda. Kindlasti on lapsepõlv jätnud Jacobi ellu oma jälje ja ehk elab ta siiamaani neist vajadustest lähtuvalt.
halvaks olevat. Ta palus kirjeldada neid tingimusi, mis põhjustavad niisuguseid tundeid. Analüüsi tulemusel liigitas ta motivatsiooni mõjutavad tegurid 2 gruppi: inimese alahoiu ja ülalpidamisega ning motivatsiooniga seotud tegurid. Inimese alahoiu ja hooldamisega seotud tegurid: On seotud inimese töökeskkonnaga. Need tegurid pole otseselt motiveerivad, kuid nende puudumisel pole töötajad rahul. Kui need tingimused on olemas, tunneb töötaja ennast normaalselt. Neid tegureid , mis puuduksid nimetatakse hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötaja aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks on: töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitika, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö mõtteseoste, kontekstiga, kuna need on seotud töö väliskeskkonnaga. Need tegurid ei lähtu inimesest, need on välised. Motiveerivad tegurid:
unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrezhiimist.Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on aga inimestel erinevad. Igasugused vajadused mõjutavad üksteist, mistõttu konkreetse töötaja hetkevajadustel on palju erinevaid allikaid. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimesele teadvustunud. See on nagu ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus, näiteks soov töötada pigem üheskoos kui üksinda. Sekundaarsed vajadused mõjutavad meie käitumist. Maslow vajaduste hierarhia teooria Esmajärgulised vajadused:· Füsioloogilised (toit, õhk, vesi, uni) · Turvalisus, mis on kehaline (kaitstus,ohutus) ja majanduslik (töögakindlustatus) Kõrgema astme
Keerukad ülesanded keerukad ülesande soodustavad arengut tekitavad stressi Vastutus/mõjukus eelistab korraldusi Töötab üksi eelistab gruppi Staatus, prestiiž Vajab tunnustust vajab häid töötingimusi Kõrge töötasu õiglane töötasu Töötajate motiveerimiseks on juhil vaja leida “võti” iga töötaja jaoks, mis paneb ta liikuma ja muutuma. Juhul kui organisatsioonis pole motivatsiooniga asjad korras, siis võib täheldada järgmist: 1)töötajad on rahulolematud, virisetakse isegi tähtsusetute asjade üle, ei tunne end hästi; 2) puudub koostöövalmidus 3) ei kasutata ratsionaalselt aega, on pikad puhkepausid (kohvi- ja suitsupaus) 4) töö tulemus ei vasta kehtestatud (kvantiteedi ja kvaliteedi) nõuetele 5) tööga ei jõuta tähtajaks valmis.
1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA....................................................................................14 7 KOKKUVÕTE..........................................................................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................16 1 Sissejuhatus
Mairi ei ole peale majanduslangust enam oma tööga rahul (partiitellimused meenutavad suurtootmist, iga õmbleja peab toote algusest lõpuni valmis tegema, palga langus jm). Samuti on ta muutunud rahulolematuks uute töökaaslaste suhtes. Ateljee juhti häirib, et Mairi on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev, poolest tunnist kuni tunnini. Mairi arvates pole sel mingit tähtsust, sest ta jõuab oma töödega valmis, kuid ülemus kardab, et teised õmblejad võivad Mairi eeskujul samuti hilinema hakata. Kuna nad on aga palju aeglasemad, ei jõutaks töödega õigeaegselt valmis. Kuna antud probleem mõjutab tervet organisatsiooni, siis peaks olema õmblusateljee juhataja see, kes probleemile lahenduse leiab. Probleemi tunnused: Rahulolematus uute töökaaslaste suhtes Tööle hilinemine Tüdimus tööülesannete täitmisel Motivatsioonipuudus Probleemi põhjused:
psühholoogilist arengut. Kasvu stimulaatorid on ülesanded, mis ajendavad kasvu. Ettevõtte kontekstis on tegemist töö sisuga. Teiselt poolt, ka valu ära hoidva käitumise stimulaatorid on töökeskkonnas olemas. Töö sisemised kasvu- või motivatsioonifaktorid on saavutamine, tunnustamine, töö ise, vastutus ja kasv või areng. Töö välised rahulolematuse vältimise või hügieeni (KITA) faktorid on firma asjaajamiskord ja juhtkond, ülevaatamine, inimestevahelised suhted, töötingimused, palk, staatus ja kindlustunne. Selleks, et toetada Lea vajaduste ja faktorite täitmist peaks juht teda motiveerima. Töötajate motiveerimiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Enamus neist on materiaalsed ja tänapäeval vaieldamatult ka kõige efektiivsemad. Igapäevases töös peab juhtkond pöörama tähelepanu ka sellele mis on tähtis töötajate arvates. Kui juht
1.Individuaalne eripära – iga inimene on erinev, tuleb läheneda erinevalt 2.Tajumine – maailma tunnetamine, inimene püüab tegutseda oma tajumise põhjal, vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele ja ootustele, sellest tuleneb valikuline tajumine: inimene kaldub tähelepanu pöörama oma töökeskkonna nendele iseärasstele, mis vastvaad tema isiklikele ootustele. 3.Inimene on tervik – ei eralda töö- ega eraelu. Amet kujundab teataval määral inimest, seetõttu peab juhtkond kandma hoolt selle mõju üle kogu isiksusele. 4.Motiveeritud käitumine. Eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist, juht peab arvestama sellega, et mingi tegevus võib nii suurendada kui ohustada alluvate vajaduste täitumist, inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5.Sekkumise soov – seotud asjadega, mis huvitab. Inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu, olla „nööritõmbajaks“, tahab, et tema oskused ja võimed leiaksid täit rakendamist. 6
suunata nende käitumist tööülesannete täitmise suunas. Sisemised vajadused ja tõukejõud tekitavad pinge, mida mõjutab keskkond ja individuaalsed erinevused. Potentsiaalne tulemus sõltub inimese võimetest ja motivatsioonist. Kui motiveeritud inimestele luuakse võimalused ja ressursid, saadakse head tulemused. Eesmärkide püstitamine ja teadlikkus hüvitustest, mis viivad kellelgi vajaduste rahuldamiseni, on samuti võimas motivatsioonitegur. Kui töötaja on produktiivne ja organisatsioon märkab seda, jagatakse hüvitusi. Kui need hüvitused on sobivad olemuselt, ajastatuselt ja jaotamiselt, rahuldatakse töötaja algsed vajadused ja tõukejõud. Samal ajal võivad esile kerkida uued vajadused ja tsükkel algab uuesti. Klassikalised teooriad D.McClelland´i motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus.
alles kooli lõpetanud. Seetõttu on ka töö juures peamiseks suhtluskeeleks muutunud vene keel, mis on endaga kaasa toonud igapäevase valju vene muusika, mis Mairit töö tegemisel häirib. Töötasud ning suhtlemine klientidega on vähenenud. Kõigi nende põhjuste pärast on Mairi hakanud iga päev hilinema tööle pool tundi kuni tund, kuna ta teab, et ta on võimeline ka lühema aja jooksul temale määratud ülesanded täitma. Samas kardab Mairi ülemus, et selline käitumine võib ka teistele üle kanduda, mis võib viia aga selleni, et kõikide töötajate hilinemisel ei jõuta oma tööülesannetega valmis õigeaegselt. Kuna Mairi pole ka oma töötingimustega rahul, kardab ülemus, et ta võib ilma jääda väga heast töötajast. Tunnused: · Rahulolematus palgaga · Rahulolematus kaastöötajatega · Personali muutusest tingitud pinged · Hilinemine · Varasema töökorralduse muutus · Tüdimus
tema isiklikele ootustele. Juht peab õppima arvestama oma alluvate tajumise iseärasusi, aktsepteerima nende emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks.) 3) Inimene kui tervik (inimene tegutseb tervikuna. Oskused tulenevad teadmistest, kogemustest ja võimetest. Töö- ja eraelu ei saa lõplikult teineteisest lahutada ja juht peaks sellega arvestama. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. 4) Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5) Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu. Inimesed soovivad
töökeskkonnas nendele iseärasustele, mis vastavad tema isiklikele ootustele. Juht peab õppima arvestama oma alluvate tajumise iseärasusi, aktsepteerima nende emotsionaalset olemust ja leidma individuaalsed lähenemisteed nende juhtimiseks.) 3. Inimene kui tervik (inimene tegutseb tervikuna. Oskused tulenevad teadmistest, kogemustest ja võimetest. Töö- ja eraelu ei saa lõplikult teineteisest lahutada ja juht peaks sellega arvestama. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadusega. 4. Motiveeritud käitumine eeldab inimese käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärjeks. Inimesi motiveerib see, millest nad ise huvituvad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5. Sekkumise soov inimese tahe suurendada mõjuvõimu
kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast. 3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile omaste väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja seisukohtade järgimine: teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus
3. konkurentsiedu valik kulu- liidri strateegia- kellel on kõige madalamad kulud diferentseerumisstrateegia-unikaalsus fokuseerimine- sihtgrupp kellele toode on suunatud kesktee strateegia- igast midagi 4. konkurentsiedu hoidmise strateegia patent, litsents, importtollid saavad need kes on konkurentsis edu saavutanud 15. iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seisukohti Klassikaline seisukoht- korraldused ainult ühelt juhilt, töötaja vastutab ainult tema ees. · Palju juhitmistasandeid · Kitsas juhtimisulatus · Tihe kontroll · Juhi igapäevane koormus on väiksem, rohkem strateegilist mõtlemist · Jõukohane ka suhtelislt madala kvalifikatsiooniga juhile · Rohkem juhte, rohkem kulusid · Suhtlemise ja koordineerimise probleemid 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus e juhtimisulatus? Miks? Efektiivsem on lai juhtimisulatus- väiksemad juhtimiskulud,info liigub paremini
SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................. 3 1. Organisatsiooni neli töötajagruppi............................................................... 4 1.1 Asjatundja ehk proff.............................................................................. 4 1.2 Valitseja ehk ülemus............................................. .............................. 6 1.3 Ametnik............................................................................................. 7 1.4 Juht.................................................................................................. 7 2. Personalipoliitika.................................................................................. 8 2.1. Inimressursside juhtimine.................................................................
Meery-Heleen Pikkor SR118 KURSUSETÖÖ Motivatsioon ja sekretäritöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 AUTORIDEKLARATSIOON Olen koostanud antud töö iseseisvalt. Kõik töö kasutaud materjali ja muud allikad on välja toodud. Käesolevat tööd ei ole varem esitatud kaitsmisele kusagil mujal. Kuupäev: Autor: Allkiri: SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin teemaks motivatsioon sekretäritöös. Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individuaalselt.
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTAJATE MOTIVEERIMINE Uurimus ettevõtte majandusõpetuses Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ...............................................................................................................................3 1. Motivatsioon .......................................................................................................................4 1.1. Mis motiveerib töötajaid? .............................................................................................5 2. Demotivaatorid ...................................................................................................................8 2.1. Demotiveeritud töötajad uuristavad ettevõtet ..........................
Inimene tegutseb oma tajumise põhjal ja tegutseb vastavalt oma uskumustele, väärtushinnangutele ja ootustele. Sellest tuleb valikuline tajumine, inimese tähelepanu suundub nendele iseärasustele mis vastab tema ootustele. 3. Inimese terviklikkus tähendab seda, et ta tegutseb tervikuna. org. kasutavad tegelikult kogu isiksust. Inimese oskused tulenevad tema teadmistest, kogemustest ja võimetest. Kodust elu ei saa lahutada täielikult tööelust.. Kui juhtkond tahab arendada paremaid alluvaid, tuleb neil arvestada kogu isiksuse täiustamise vajadustega. 4. Motiveeritud käitumine eeldab inimeste käitumise põhjuste tundmist. Need võivad olla seotud isiku vajadustega või olla mingi tegevuse tagajärg. Inimesi motiveerib mitte see mida meie arvame neid huvituma, vaid see mida nad ise soovivad. Inimeste muutuvate vajaduste arvestamine on parim tee nende motiveerimiseks. 5. Sekkumise soov on inimese tahe suurendada oma mõjuvõimu
· Rahulolu suurendamine · Töökeskkonna turvalisus, töövahendid · Töötajate motiveerimine · Toimivate meeskondade kujundamine Töö produktiivsuse tõstmine · Efektiivsuse suurendamine · Oskuste arendamine · Väljakutsete ja konkurentsiga toimetulek MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU Motivatsioon on jõudude kogum, mis paneb inimesed kindlal viisil käituma. Kõrge sooritustasemeni jõudmiseks peab töötaja tahtma seda tööd teha, ta peab olema võimeline seda tööd tegema ja tal peavad olema selleks tööks vajalikud materjalid ja varustus. SOORITUS = (MOTIVATSIOON + SUUTELISUS + KESKKOND) Motivatsiooni käivitavaks teguriks on vajadus Vajadused võivad aja jooksul muutuda Motiiv peegeldab individuaalseid põhjuseid, miks valitakse vajaduse rahuldamiseks üks konkreetne käitumisviis mitmete võimalike hulgast. Motiiv on tunnetatud vajadus. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodudu eesmärgile
Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista 2) professionalismi suurendamine juhtimises- järjest rohkem professionaalsed juhid, mitte head erialaspetsialistid 3) empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele: järjest rohkem uuritakse nt töötajate rahulolu
Õmblusateljee Situatsioonülesande lahendamine ja hindamine 1. Probleem Antud situatsioonülesande puhul on probleemiks see, et kauaaegne töötaja Mairi on peale majanduslangust muutunud rahulolematuks nii oma töö kui ka kaastöötajate suhtes ning on hakanud tööle hilinema peaaegu iga päev poolest tunnist kuni tunnini ning ülemus kardab, et teised töötajad võtavad temast eeskuju. Ja kuna ülejäänud õmblejad pole sama kiired ja vilunud kui Mairi, siis ei jõuaks firma enam töödega õigeaegselt valmis. Sellest kõigest lähtuvalt võib öelda, et probleem mõjutab tervet organisatsiooni ning ülemus on see, kes peab sellele lahenduse leidma. Tunnused · Motivatsioonipuudus · Tüdimus · Rahulolematus kaastöötajatega · Hilinemine Põhjused
Ametirollid on osaliselt fikseeritud ametijuhendites. Grupisisesed ootused tekivad sageli harjumusest kedagi just säärases osas näha. Rolliootuste kandjad eeldavad ja loevad endastmõistetevaks, et rolli täitev isik on teadlik temale suunatud ootustest ja et ta neid ootusi tunnistab. 13. Rollitaju (the role of perception?) tähendab võimet tähele panna ja kindlaks määrata, mis rolli üks või teine isik parajasti täidab. Valdav osa rolle täidetakse paaris: teenindaja klient, ülemus alluv. 14. Rollikujutlus (the role of imagination?) näitab, milline on mingi rolli potentsiaalse täitja enda ettekujutus oma rollist. 15. Rollikäitumine (role behaviour?) on vastuvõetavaks tunnistatud rolliootustega kooskõlas tegutsemine. Roll ühelt poolt küll piirab käitumisvabadust ja suunab selle kindlatele rööbastele, teiselt poolt aga võimaldab suhtlemist asjalikumaks ning endastmõistetavaks muuta ja kõrvaldab tarbetu pinge ning määramatuse. Sel kombel pakub
Kui ilmnevad olulised kõrvalekalded, on juhtkonna ülesanne saada tegevus uuesti rööpasse. See jälgimise, võrdlemise ja korrigeerimise protsess on see, mida mõistetakse kontrollimisfunktsiooni all. 2. Teaduslik juhtimine – põhimõtete sõnastajad (olulised autorid), üldpõhimõtted. Frederic Taylor sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: 1. tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toime tulemiseks 2. töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad. Töötajaid tuleb hoolega valida 3. töötajaid tuleb hästi treenida ning nendega koostööd teha, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks 4. töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust 3. Douglas McGregor eristas 2 juhtimiskontseptsiooni, (teooriad X ja Y). Mis olid 2 kontseptsiooni põhiomadused? ´
MOTIVATSIOON Motivatsioon inimese tegutsemist suunavad või energiaga varustav ajendid, põhjused, jõud - ,,miski" mis mõjutab inimese jõupingutuste püsivust ja eesmärki ning tema teotahet. Motivatsioon annab vastused küsimustele miks inimene midagi teeb, miks ta eelistab ühte tegevust teisele jne. Motivatsiooni tuleb arvestada ka seletamaks, kuidas inimesed ühte või teist nähtust enda jaoks seletavad st. kuidas tekivad/muudetavad on nende hoiakud. Motivatsioon on põhjapaneva tähtsusega üldise teadmise/hüpoteeside omaks võtmisel. NB! Uskumuste muutumine sõltub suuresti sellest, kui osav on inimene alternatiivseid seletusi välja mõtlema ja kui kõrgelt motiveeritud on ta seda tegema. Motiveeritud inimene: saavutab häid tulemusi; näitab üles entusiasmi ning energiat; on valmis vaeva nägema probleemidest ja takistustest ülesaamiseks; on valmis võtma vastutust; lepib kergemalt organisatsiooni siseste muutustega.
1 Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile on omased järgmised tunnused (Symptoms): töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus jne. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Tasakaalust väljamineku põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juhtkond peab olema pidevalt kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ning vastavalt tegutseda. Samuti peavad nad suutma ette näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. See on väga raske ülesanne. 5. Mc Gregor X - Y teooria. Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks. X- teooria põhjal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
