mõistetakse mitme ettevõtte koostööd. Ettevõtted teevad üldjuhul konkurentsi ennetavate tehnoloogiate väljatöötamisel konkurentidega koostööd. Nt USA asetas 1990 a. Puhta õhu seadusest kohustuvalt autotootjatele ja ja naftafirmadele baasuuringute vajalikkuse, mis toimiksid tulevikuseadusandluse realistliku vundamendi. Auto tootjad ja konkureerivad naftafirmad moodustasid selle teaduse arendamiseks Auto-oil konsortsiumi. Siia alla peaks minema ka Eesti Energia ja Põlevkivi vaheline koostöö, kuhu kuulus lisaks ka TTÜ ja oli vist veel teisigi 4. Strateegiline liit paindlik. Eeliseks madal pühendumus, juurdepääs turule. Miinuseks potensiaalne lukustumine, teadmiste leke.Nt Microsoft ja Legi Interneti-põhise arvutimängu väljatöötamiseks. 5. Ühisettevõte pikaajaline. Eeliseks täiendavad oskusteadmised, pühendunud juhtimine. Miinuseks strateegiline triivimine, kultuuriline sobimatus Siia alla peaks
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 2020 Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rann
Eesti ja Soome on nii maailma kui muu Euroopa taustal piiratud ressurssidega väikesed maad ning seega suhteliselt sarnases olukorras. Mõlemad peavad valima, milliseid valdkondi arendada, ja panustama oma piiratud ressursse sinna, kus tõenäosus jõuda tipptasemele on kõige suurem. Samas võib ressursside piiratus olla teatud tingimustes isegi oluliseks teguriks innovatsioonile ja ebatraditsioonilistele lahendustele. Nagu näiteks põlevkivi kasutamine ning sellest erinevate kütuste tootmine. 6.1 METSANDUS JA METSATÖÖSTUS Mets on nii Eestis kui ka Soomes üks olulisemaid loodusrikkusi ja siit saadakse ka märkimisväärsel hulgal tooret tootmiseks. Metsanduses on hõivatud vaid 1% Eesti töötajaist ning siit tuleb vaid 1% Eesti toodangust, kuid samas saavad toorme puidu-, paberi- ja mööblitööstus, mis annavad umbes 6% kogutoodangust ning kus töötab enam kui 4% töötajaist
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata
arengut. Hankivaks majanduseks ehk primaarseks sektoriks nimetatakse majandussektorit, mis tegeleb hüve loodusest saamisega.Primaarse sektori koosseisu kuuluvad: põllumajandus, jahindus, mesindus, metsandus ja kalandus. Kuigi keemiatööstuse toorainebaas on väga lai, puuduvad Eestis keemiatööstuse kõige olulisemad lähteained: nafta, maagaas, kivisüsi, väävel, keedusool ja kaalisool. Meil saab keemiatööstuse toorainena kasutada vaid põlevkivi, puitu ja fosforiiti. Kaasaegne keemiatööstus vajab palju kapitali ja oskuslikku tööjõudu, oluline roll on ka tootearendusel. Tehismaterjalide valmistamine on sageli majanduslikult otstarbekas vaid paljude firmade koostöös. ÜLEVAADE KEEMAITÖÖSTUSEST Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika ja innovatsioon Eesti ettevõtluses Innovatsiooni juhtimine Referaat Juhendaja/õppejõud: Üliõpilane Üliõpilase meiliaadress Õppekava nimetus Tallinn 2017 Sisukord 1Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2Euroopa Liidu innovatsioonipoliitika..............................................................................4 3Innovatsioon Eesti ettevõtluses.......................................................................................7 4Kokkuvõte.....................................................................................................................13 5Kasutatud kirjandus.......................................................................................................15
Kõik kommentaarid