TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut INNOVATSIOONI VAHEEKSAM Essee Õppeaine: Innovatsioon Õppejõud: Rainer Kattel, Prof. Tallinn 2011 SISUKORD Vaheeksami küsimused:...................................................................................................... 3 Valikulised küsimused:........................................................................................................8 Vaheeksami küsimused: 1. Palun kirjeldage toote-, protsessi-, organisatoorset ja turunduslikku innovatsiooni,
1.Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. 2.Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. · Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda. Nt: Esimese Walkmani,
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised ei suuda
Loeng 1: Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Innovatsiooni ajendab võime näha seoseid, märgata võimalusi ja neid ära kasutada. Ettevõtted saavutavad innovaatiliste tegude kaudu konkurentsieelise. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandus, sotsioloogia, psühholoogia, poliitika, juhtimine, ajalugu, geograafia, tehnika teadused, IT. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Konkurentsieelist loovad organisatsioonid, kes suudavad kasutada uut teadmist, tehnoloogilisi oskusi ja kogemusi uuenduste loomiseks oma toodetes ja teenustes ning nende loomise ja kättetoimetamise meetodites. Samuti on konkurentsieelise allikaks peetud suutlikkust pakkuda kiiremat, odavamat, kvaliteetsemat teenust. Southwest Airlines saavutas USA efektiivseima lennufirma positsiooni, kuigi oli konkurentidest palju väiksem
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
sõltub sellest strateegiast, mida on haruldane ja kulukas jäljendada. Kululiidri strateegia seisneb selles, et ettevõtte konkurentsieelis on konkurentidega võrreldes väiksemad kulud. Võimaldab madalamate hindadega saavutada keskmisest kõrgemat kasumit. 4 2. KULUEELISE ALLIKAD 2.1. Mastaabisääst Üks enim viidatud kulueelise allikas on selle suurus. On suhet mõõdetuna toodangu mahust ettevõtte suuruse ja mõõdetuna keskmistest kuludest toodanguühiku kohta kulude vahel. Optimaalne toodangu maht on saavutatud, kui keskmised kulud toodanguühiku kohta on minimaalsed. Strateegia elluviimiseks on vaja kujundada selleks sobiv organisatsioon. Organisatsiooni ülesehitus peaks olema selline, et see võimaldaks juhtidel koordineerida tegevusi nii, et kõik töötajate oskused
Ajakirja Harvard Business Review 2008. aasta jaanuarinumbrist tõlkinud Marian Raamat ja Janika Noormets (artikli originaalpealkiri „The Five Competitive Forces That Shape Strategy“, Michael Porter). Autoriõigused 2008. Kõik õigused kaitstud: New york Times Syndication sales Corp. Materjalide kopeerimine ja levitamine keelatud. Strateegi tööks on konkurentsi mõistmine ja sellega toimetulemine. Kuid juhid määratlevad konkurentsi sageli liiga kitsalt – nad arvavad, et konkurents on miski, mis leiab aset ainult praeguste olemasolevate konkurentide vahel. Tegelikult ulatub konkurents hetkel tegutsevatest rivaalidest palju kaugemale ja hõlmab veel nelja konkurentsijõudu: kliendid, pakkujad, potentsiaalsed turule sisenejad ja asendustooted. Just need viis vaala määravadki konkurentsitugevuse. Nii erinevad kui tegevusvaldkonnad pealtnäha ka ei tundu, on kõige aluseks olevad kasumlikkuse põhijõud alati ühesugused. Näiteks tundub, et globaalsel autotööstusel pole
Loeng 2: 1. Kuidas on arusaam innovatsiooniprotsessi toimumisest muutunud läbi aja? I põlvkond sai alguse peale II maailmasõda. Teaduse poolt surutud ja lükatud, põhiargument on see, et meil on turg paremas ääres, aga vaskus ääres on tegelikult teadus ja tehnoloogia ja teadusarendustegevus, mis tegelikult määrab ära kõik mida ettevõtted teevad ja kuidas nad saavad edukad olla. Rõhutatakse seda, et kõik saab alguse teadustegevusest ja arendustegevusest. Teadus-, arendustegevus, tootmine, turustamine ja müük, see käib sellise lineaarse rajana. Avaldati raamat ,,Teadus-piiritlematud võimalused" kus argumenteeriti seda, et kõige aluseks on väga tugev teadus ja sealt kaudu saab ka meie ettevõtlus olla edukas ja me saame nii palju
(kirjutamismasinad vs elektrooniline tekstotöötlus, jää vs külmikud) Protsesside ümberpaigutamine – süüsteemi osade omavahelise töö ümberkorraldamine (efektiivsemate võrgustike ehitamine; Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. (polükarbonaatraattad- nagu veerevpagas arendatud laste mänguasjadeks) 4. Inkrementaalne innovatsioon ehk tasapisi kasvav. Nt. Volkswagen Golf 5,6,7, autoed, lennukite ja telerite uued versioonid. Kujutab endast järkjärgulist olemasolevate toodete ja protsesside edasiarendamist. See ilmneb tavaliselt praktilises tegevuses. . Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia
Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. · Turukonkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. · Ettevõtlikkus ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Selle mootori käivitajaks on ettevõtlikkus. Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute katamise riske. Eraomand · Seadusega kaitstud. · Muudab valikuid ja vastutuse omaniku omaks. · Annab tõuke kasutada oma vara (ressursse) · Võimalikult arukalt, efektiivselt, tulutoovalt. Hinnasüsteemid · Hinnad annavad informatsiooni: · Tarbijate käitumise kohta · Ressursside kasutamise loobumiskulude kohta
mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid ● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus.
Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson Firmad püüavad hoida oma kulud kontrolli all (st piisavalt madalad), et saavutada võimalikult suur kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kasum on ettevõtluse peamine eesmärk. Ent ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinnatasemes, vaid ka näiteks oma toodete omadusi reklaamides
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 29 6. Tootmine ja kulud Selleks, et mõista kuidas käituvad ettevõtted, tuleb lähemalt uurida ettevõtte tegevuse eesmärke ja piiranguid. Meie käsitluses on ettevõtte ainsaks eesmärgiks kasumi maksimeerimine. Kasumi maksimeerimine tähendab suurima võimaliku kasumi saamist. Ettevõtte poolt teenitavat kasumit piiravad kaks tegurit. Need on turu piirang ja tehnoloogia piirang. Turu piirang. Ettevõtte turu piirang kujutab endast tingimusi, mille kohaselt ettevõte saab osta tootmissisendeid ja müüa oma toodangut. Tehnoloogia piirang. Ettevõtte tehnoloogia piirang iseloomustab võimalusi, kuidas ettevõte saab kasutada olemasolevaid tootmissisendeid tootmises. Mõned tehnoloogiad on kapitaliintensiivsed, teised seevastu tööintensiivsed. Kapitaliintensiivse tehnoloogia puhul kasutatakse tootmiseks suhteliselt palju kapitali ning vähe tööd
· sihtgrupp; · idee uudsus ja erilisus; · teie ettevõtte omadused, oskused, kogemused, võimalused (eeldused) idee elluviimiseks (miks just teie ja ei keegi teine); · teie idee koht turul; · tegevuse alustamine: kus, kuidas; · mõjud keskkonnale (negatiivsete mõjude olemasolul nende kõrvaldamise sammud). 4. Visioon, missioon, eesmärgid Visioon - kuhu tahetakse välja jõuda? Visioon on võimalikult realistlik kirjeldus, millisena ettevõtja tahab oma ettevõtet tulevikus näha. Visioon määratakse vähemalt 5 aasta perspektiivis, Visioon peegeldab teatud ideaali ja ei sisalda numbreid, va aastaarv. Kõrget kvaliteeti ja kõrgel tasemel tegevust käsitlev visioon on pidevalt muutuvas maailmas suunanäitajaks ning peab olema loodud ja läbi tunnetatud võimalikult paljude inimeste poolt. Kui meeskond on visiooniga kursis, on see võimsaks motivaatoriks.
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
esineb tavaliselt väikese tootmismahu korral, kahanev aga suurema tootmismahu korral. Kasvav mastaabiefekt toob tavaliselt kaasa kahanevad keskmised kulud. Kasvav mastaabiefekt tähendab seda, et suurema tootmismahu korral nõuab iga tooteühik keskmiselt vähem sisendeid. Kuna sisendite hinnad on konstantsed, siis toob väiksem kogus kaasa ka väiksema kulu ehk kasvava mastaabiefektiga käib kaasas keskmise kulu kahanemine ehk tegemist on kasvava mastaabisäästuga. Mastaabisääst on olukord, kui pikal perioodil firma kogukulu väheneb toodangu koguse suurendamisel. Konstantse mastaabiefektiga kaasneb konstantne keskmine kulu ehk konstantne mastaabisääst ning kahaneva mastaabiefektiga kasvav keskmine kulu ehk kahanev mastaabisääst. 9.MONOPOL Monopolid müüvad elektrienergiat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid.
8.1 Konkurentsi olemus. Vasta teise värviga samale lehele. Vajadusel otsi abi internetist. Konkurents - ressursside nappusest tingitud võitlus. Kahe või enama isiku (firma, riigi) püüdlemine ühise eesmärgi poole. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Kas kõik ettevõtted on omavahel konkurendid (miks)?Ei, sest mõned firmad võivad olla kasulikud teineteise läheduses (Hotellid, restoranid). Kõik sama temaatikaga ettevõtted on omavahel konkurendid (restoranid, kohvikud, baarid). Millised tooted moodustavad ühise turu? Ühise turu moodustavad sama liiki ja samadel põhimõtetel toimivad tooted. 8.2 Konkurentsi liigid Konkurents sõltub sellest: 1
ratsionaalselt. Arvestades olemasolevaid ressursse ja meie käsutuses olevat tehnoloogiat, saame me toota vaid piiratud koguses. Seda iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Tootmise väljund ehk toodang on tooted ja teenused, mis tarbitakse ära või mida kasutatakse edasiseks tootmiseks. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja tehnoloogia korral. Tootmisvõimaluste kõver langeb alati paremalt alla. Alternatiivkulu näitab asjade tegelikku hinda ehk teise parima valiku väärtust. Tehes ühe valiku tuleb teisest loobuda, loobumise tõttu saamata jäänud tulu nimetataksegi majandusteaduses alternatiivkuluks. Majandussüsteemid Iga majandussüsteem puutub kokku 3 majanduse põhiküsimusega (millised, kuidas ja kellele), kuid igas majandussüsteemis lahendatakse neid küsimusi erinevalt. Sellest , kuidas üks või teine
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
6. Tootmisprotsessi kirjeldus. 6.1. Millist toorainet kasutatakse? 6.2. Kuidas hangitakse tootmiseks vajalikke materjale? 6.3. Kes on põhilised tarnijad, kas sõltutakse ühest või on neid mitu? 6.4. Milliseid varustuskanaleid kasutatakse? 6.5. Milliseid seadmeid vajatakse? 6.6 Milliseid tingimusi vajatakse tootmiseks? 6.7. Milliseid ruume planeeritakse kasutada? Kellele ruumid kuuluvad? Rendipinna korral lepingute olemasolu? 6.8. Kuivõrd kaasaegne on tehnoloogia? 6.9. Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes lähimate konkurentidega? 6.10. Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? 6.11. Millised on ettevõtluses kasutatavate seadmete hooldus- ja remondivõimalused? 6.12. Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama? Mõned näited info esitamiseks tabelite kujul. Tabel. Masinad ja seadmed. Seadme Soetamise aasta Tehniline Kirjeldus
harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned eeldused: Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt ning vaatlusperioodi jooksul seda muuta ei saa. Tehnoloogia on fikseeritud, see areneda ei saa. Kui tootmiskõver on ,,nõgus", siis see on nõgus kordinaatide alguspunkti (0 punkti) suhtes (reaalselt näeb välja, nagu kumer graafik). Selline tootmiskõver ,,ütleb", et kui saada teatud kogus kaupa juurde, siis tuleb loobuda aina enam teistest kaupadest. Et pidevalt ühte ühikut juurde saada, siis loobumiskulu pidevalt kasvab. See kõver võib olla ka sirge (loobumiskulu kasv on samaväärne igas punktis).
kui ATC on min, siis MC=ATC; kui MC on ATC kõverast allpool, siis ATC väheneb ja vastupidi AVC=MC kui AVC on min ühikukulud võivad muutuda kui 1) f muudab tootmiskogust kasutades const hindadega sisendeid (liikumine piki C-kõverat) 2) sisendite hinnad muutuvad (kulukõverate nihkumine) mastaabiefekt- toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel kui TP=0 siis TC=FC TP on max kui MP=0 AP= TP/L (piirprodukti tulu)MRP= MPL*p MPL=K*MPK/L §8 - TÄIELIK KONKURENTS Tunnused: pakkujate ja ostjate arv suur, f turuosa väike, üksik firma ei suuda turuhinda mõjutada, homogenne toodang, puuduvad turukaitsetõkked, täielik info turutingimuste kohta hinnavõtja- müügikoguse muutmise abil ei suuda hüvise turuhinda mõjutada turuhind = S ja D lõikepunkt D on horisontaalne, nõudlus täielikult elastne piirtulu(MR)- lisatulu ühe lisaühiku müügist; MR=TR/Q; MR=p=AR=kattub D-kõveraga optimaalne kogus- MC=MR kasumit max-v kogus p=MC
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud),
Töövihik Antud töövihiku eesmärgiks on aidata alustava ettevõtja baaskoolitusest osavõtjaid oma plaanitava äritegevuse detailsel läbimõtlemisel ja ideede realiseerimiseks vajaliku äriplaani koostamisel. Töövihikut täidetakse iga loengutsükli käigus ja koduse tööna loengutsüklite vahel. Koduse töö käigus tekkivaid probleeme arutatakse iga uue loengutsükli alguses. Töövihiku täitmise tulemusena kujuneb igale osavõtjale materjal, mis on sisuliselt individuaalse äriplaani tööversioon. 1. koolituspäev Ülesanne nr.1
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
Mari on Pärtin, 11b Konkurents Kaasaegsed majandused on turumajandused. Just turul kohtuvad hüviste pakkujad (müüjad ) ja nõudjad (ostjad ). Müüjatel on eesmärgiks oma kaup maha müüa hinnaga, mis tooks neile võimalikult suure kasumi. Ostjal on eesmärgiks soetada endale kaup võimalikult soodsalt ja saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust. See kõik näitab, et müüjad konkureerivad omavahel tarbijate pärast ning ostjad proovivad leida parimat pakkumist.
inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia. Mida enam erinevad uus toode ja uus turg vanast, seda riskantsemaks ettevõtmist peetakse. Riski suurendab ka see, kui toode põhineb uuel tehnoloogial. 2. Millest koosneb makrokeskkond ja miks on oluline turunduse makrokeskkonna analüüs? Makrokeskkonna all mõistetakse ettevõtlust soosivaid ja pidurdavaid tegureid. Kõike mis ettevõtja tegevust mõjutab, kuid mida ettevõtja ise otseselt mõjutada ei saa. Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud. Makrokeskkonna puhul saab rääkida
Vähe väga rikkaid, vaeseid palju (arenenud maade jaotus) · Eestis on nõudlus väike, sest tudengitel ja pensionäridel pole piisavalt raha. · Sõltub ka moodist. Arengumaadele iseloomulik jaotus Arenenud maadele iseloomulik jaotus Asenduskaubad (lei, sai) ja kaaskaubad (ühe läbimüük sõltub teise omast (tennisepallid ja reketid) Pakkumise tegurid · Mood · Asendus- ja kaaskaubad · Tehnoloogia ja teadmiste tase · Sisendite hinnad · Riik võib peale maksta Nõudja inimeste grupp, kellel on ühine eelarve ja ühised otsused. Käitub ratsionaalselt majanduses. Homo oeconomicus. Valib parima erinevate alternatiivide hulgast. Majapidamise piirangud · Limiteeritud eelarve · Kasutab ära kogu oma eelarve · Kogu sissetuleb läheb tarbimiseks, mitte säästmiseks · Hinnad on teada, need on konstantsed Tarbimiskomplekt kõik, mida tarbija ostab. Lapsel on 2 eurot
objekte mõista. Põhinevad oletustel. Pole mõtet kontrollida, ei ole võimalust Ökonomeetrilised mudelid- tuletatud tegelikult majandussituatsioonist. Neid on võimalik praktikas kontrollida. Kui need on tegelikkusega kooskõlas, ei ole alust sellest mudelist loobuda. Kui ei ole kooskõlas, siis tuleb püstitada uued hüpoteesid ja koostada uus mudel epiirilise materjali aluses Abstrsktsioon-valitakse huvipakkuv valdkond (nt mingi turg) ning lisaks sellele ka olulised seosed selles valdkonnas (nt hinna ja nõutava koguse seos) Majandusteoorias on kasutusel: Lihtsustatud inimmudel homo oeconomicus: ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, omakasust lähtuv olend. Ceteris Paribus printsiip (muutuvad kaks asja mida uurime, kuid teised asjad on püsivad). Nt hinna tõustes nõutav kogus väheneb ceteris paribus. Protsesside pidevus
otsuse langetamisel lähtuda; 2. äriplaani ettevalmistamine sunnib ettevõtjat uurima oma äritegevuse eri aspekte ning küsima endalt küsimusi, mille peale ta muidu ei tuleks; 1 3. äriplaan on hea vahend, kui soovitakse oma töötajatele firmat ja selle eesmärke ning tulevikuplaane tutvustada; 4. äriplaan võimaldab hinnata oma edusamme ja võrrelda tegelikku arengut planeerituga; 5. ettevõtja vajab äriplaani ka siis, kui tahab saada ettevõttesse investeeringut või laenu. Äriplaaniga ettevõtja: - põhjendab, kui palju raha ta vajab, - tõestab investoritele, et ettevõte on võimeline töötama piisava kasumiga; - tõestab, et saadav raha on võimalik koos intressidega või dividendidega tagasi teenida; - tõestab, et teab riske ja on nendega arvestanud. Äriplaan tuleb koostada võimalikult professionaalsel tasemel,
suurendada tootmismahtu ja vähendada toote ühiku valmistamiseks vajalikke kulutusi; · välisturgudelt võib saada häid ideid oma toote või teenuse täiustamiseks või hoopis uute toodete arendamiseks. Mõned kodumaise ja rahvusvaheline turunduse erinevused Kodumaine turundus Rahvusvaheline turundus üks keel ja rahvus erinevad keeled ja kultuurid suhteliselt ühtne turg erinevad turud andmed tarbijate kohta kättesaadavad ja andmete kogumine tarbijate kohta kogumine lihtne keeruline ning kulukas poliitiliste tegurite hindamine poliitiliste tegurite hindamine lihtsam keerukas Ärikeskkond on hästi tuttav ja selle Ärikeskkonnad on erinevad, mõnes arengusuundi lihtsam ennustada riigis väga ebastabiilsed