Inkade arhitektuur (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Lõik failist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tuulutshka Õppematerjali autor

Inkad olid rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika Andides. Nad lõid rikka ja kõrgelt arenenud impeeriumi, mille keskuseks oli Cuzco kõrgmaal asuv org Peruu Andides. Impeerium ulatus tänapäeva Ecuadori, Colombia, Boliivia, Argentina ja Tšiili aladeni. Inkad rääkisid ketšua keelt ja kuulusid iidsesse indiaani hõimu. Kuigi riigis elas arvukalt hõime, pärinesid valitseja ja tema ülikud ainult inkade hõimust. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sisetungi 1532. aastal.

inkad kunst kunstiajalugu

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Uue aja seitse maailmaimet

Uue aja seitse maailmaimet. 7 juuli 2007 õhtul avalikustati Portugalis seitsme uue maailmaime ülemaailmse hääletuse tulemused. Seitsme uue maailmaime valimise kampaania organisaatoriks oli sveitlasest filmimees ja muuseumi kuraator Bernard Weber. Küsitlusel hääletas telefoni ja interneti teel 100 miljonit inimest üle maailma. Modernse aja seitsmeks maailmaimeks valiti Hiina müür, inkade iidne linn Machu Pichu Peruus, maiade iidne linn Chichen Itza Mehhikos, Kristuse kuju Brasiilias, Rooma kolosseum, Petra kaljulinn Jordaanias ja Taj Mahal Indias. Maailmaime tiitlist jäid ilma Suurbritannias asuv Stonehenge ning Eiffeli torn Pariisis. Hiina müür. Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude (mongolid, türklased jt.) sissetungi eest.

Kategoriseerimata

docx

Vana Ameerika kunst

rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll, tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas. Siiski oli Vana-Ameerikas kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrget tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut: Lõuna-Ameerikas, inkade impeerium (praeguse Peruu aladel) ja asteekide riik Kesk- Ameerikas (pealinn Tenochtitlàn asus samas, kui praegune Mehhiko pealinn). (Kangilaski, J. 1998. Üldine kunstiajalugu, lk 323-326. Tallinn: Kunst) (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 2.VANA-AMEERIKA KULTUURI HARUD: Inkade, asteekide ja maajade, aga samuti ka mitmete varasema mehhiko kultuuri, nagu olmeekide, tolteekide jt

Kunstiajalugu

doc

Ameerika põliskultuurid

Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Preestrid tapsid lahingutes vangid altaril. Nad lõikasid ohvri rinnast välja veel tuksuva südame, kasutades selleks üliteravast kivist valmistatud tseremoniaalseid nuge. Ohvri verega kallati üle jumalate kujud. Jumalad olid nt Huitzilopochtl (sõja- ja päikesejumal), Quetzalcoatl (tarkusejumal), Tezcatlipoca (saatusejumal), Xipe Totec (kannatuste jumal) jne. Inkad 8 Aastatel 1438 1535 valitsesid inkad tohutu suurt ning hästi organiseeritud impeeriumit, mis ulatus Andidest Lõuna-Ameerikani. Nende põhiline ajalugu algas umbes 13 sajandi keskpaigas, kui nad rajasid Peruu kiltmaale oma asula Cuzco, mis aga tugevnes 15. sajandiks kõvasti ja oli siis juba inkade linnriigi keskus. Kõiki lähedalasuvaid hõime alistades lõid inkad Tahuantinsuyu riigi, mille pealinnaks oli Cuzco. On olemas ka pärimus, mille

Ajalugu

odt

Peruu uudised

23.09.2008 09:25 Peruus Machu Picchu piirkonnas jäi paduvihmade tõttu lõksu vähemalt 200 turisti. Urubamba oru naabruses asuvas mägises piirkonnas katkes paduvihmade tõttu rongiühendus, vahendas AFP. Liiklemine Machu Picchu ja oru vahel seiskus, kuna tekkis suur maalihke oht. Rongid, mis olid juba teel orgu, pandi võimalikku õnnetust ennetades seisma. Peruu ametivõimude teatel osaleb abitöödel umbes 600 vabatahtlikku. Machu Picchu on turistide hulgas ülipopulaarne ja seda tuntakse inkade nn kadunud linnana. Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peruus leiti muistne indiaanihaud 06.07.2008 14:44 Peruu arheoloogid tõid riigi põhjaosas päevavalgele rohkem kui poolteise tuhande aasta vanuse matmispaiga, mis võib anda uut väärtuslikku informatsiooni iidse mochicade kultuuri kohta. Limast sadade kilomeetrite kaugusel asuvas Ucupe asula juures avastatud Huaca del Pueblo hauas olid võrdlemisi hästi säilinud inimluud, samuti ehted ja keraamika, vahendas BBC News.

Geograafia

doc

Maailimaimed antiikajal ja tänapäeval

Macchu Picchu vahelisel mäesadulal varjab end kaua peidus olnud religioosne keskus. Seda kutsutakse Machu Picchuks Vanaks Mäetipuks. Nimi on ilmselt laenatud kõrval asuvalt mäetipult ja võetud lasutusele selle asula jaoks ainult sellepärast, et esialgne nimi on teadmata. Kui 1911. aastal Yale´i Ülikooli arheoloog Hiram Bingham avastas selle 2 hektari suuruse üksildase paiga, arvas ta, et on viimaks leidnud kauaotsitud Vilcabamba kuulsa inkade viimse varjupaiga, kus nad elasid veel 36 aastat pärast inkade valitseja troonilt tõukamist hispaania konkistadooride poolt pealinnas Cuzcos. Bingham oli väga üllatunud sellist linna nähes ja on oma esimesed muljed üles tähendanud alljärgnevalt: ,,Ma hakkasin aru saama, et see müür, mis läks üle poolringikujuliseks templiks, oli niisama ilus kui ükskõik mis tahes peen kiviraidurite töö mujal maailmas. See ilu oli peaaegu hingemattev." Linna toreduses ja

Kultuurilugu