Inimtüüpide maagiline maailm (0)

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Organisatsioonijuhtimise kordamisküsimused

on hea planeerija (Jänes?) Täiustaja ­ kontseptuaalne mõtlemine, metoodiline käitumine, korraarmastaja, leiab puudused üles (Iiah?) Läbiviija ­ hea praktiline organisaator, hea inimestetundja, teeb asjad lõpuni, kui tegevusjuhis on olemas (Notsu?) Ühendaja ­ paneb eri pooled koostööd tegema 27. Millised on erinevad inimtüübid otsustajatena ja milliseid on erinevate inimtüüpide rakendamise võimalused? Otsustamine ja inimtüübid Erinevatel inimtüüpidel erinev juhipotentsiaal - tugevused ja ,,kiiksud", millega toime tulla Eeldused koostööks on osadel tüüpidel paremad - teadlikkus sellest võimaldab vältida vigu Kaasamine, iseotsustamine, delegeerimine ­ seotud tihti inimtüübiga Erinevate inimestega koostöö tegemine on juhiks saamise põhieeldus

Juhtimispsühholoogia

26

docx

Psühholoogia 11. klassi arvestuse materjal

Seetõttu tõmbutakse endasse ja sellest võib kujuneda iseloomujoon. Samuti võivad skisoidsust põhjustada kehalised puuded ja see, kui ei ole tegemist oodatud lapsega. Keskkonnategurid, mis skisoidsust tekitavad, on olulisemad ja need sõltuvad inimesest. Igal tüübil on oma iga, mis on kõige tundlikum nende joonte tekkeks. Skisoidse tüübi n-ö kriitiline periood on esimene eluaasta, esimesed elukuud. Skisoidsuse nurgakivi on küsimus, kas ja kuivõrd laps maailma usaldab, kuivõrd see maailm tema vajadused rahuldab. Siin ei ole mõeldud mitte ainult füsioloogilisi vajadusi. Oluline on see, kuidas ema lapsesse suhtub. See soodustab lapse vaimse arengu kiirust. Kui mingil põhjusel see väliskeskkond ei paku seda, mida laps vajab (hellus, armastus, hoolitsemine, füsioloogilised vajadused), siis suure tõenäosusega lapsel tekib selline tunne, et maailma ei saa usaldada ja ta tõmbub sellest maailmast tagasi.

Ülevaade psühholoogiast

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

1. Tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine. 2. Muudatuste kavandamine ja realiseerimine. 3. Liidri ja järgijate olemasolu ja nende aktiivne tegevus. 4. Mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel. Industriaalajastul rõhutati pigem keelde ja käske juhtimisvõtetena. Infoajastu ei usu enam sellistesse väärtustesse nagu ühetaolisus, eraldatus, spetsialiseeritus; pigem on uuteks rõhuasetusteks multinatsionaalsus, kiiresti muutumine ja eripalgeline maailm. Sellises maailmas ei ole võimalik ainult ametliku võimu kasutades ehk ilma liidriks kujunemata edukas juht olla. Seetõttu on iga juhi jaoks ülioluline kujuneda ka liidriks, mis eeldab eestvedamise teooria ja tehnikate tundmist (abiks on loomulikult ka kaasasündinud isiksuseomadused). Hea eestvedaja/juhi tunnuseks on ka oma mõjuvõimu jagamine töötajatega ehk töötajate võimustamine (empowerment). Juhi muudavad liidriks tema teatud isiksuseomadused ja oskused Yukli alusel (Türk

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

323

doc

Aktiivõppe meetodid I-III TööLEHED

AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0  SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................

Isiksusepsühholoogia

46

docx

Juhtimine vastused

1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt

Juhtimine

59

pdf

Juhtimine

1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Error! Reference source not found.Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik- poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Organisatsiooni keskkonda tuleks käsitleda kui organisatsiooni suhtes erinevate huvide ja ootustega huvigruppide kooslust, kellega juhil organisatsiooni esindajana tule

Juhtimine

50

doc

Psühholoogia eksami materjal

Ta väidab, et elu eesmärgiks ongi surm. Inimene alateadlikult püüdleb selle poole. Freud väidab, et kunagi mingitel põhjustel elutust mateeriast tekkis elus mateeria. See algolek (elutu, surnud mateeria) on ka elus mateeriasse just selle pärast sisse kodeeritud. Ja organism püüdleb algoleku suunas tagasi. Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Tänapäeva maailm ja psühhoanalüüs on hakanud rohkem seda uurima. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud. Igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. "Tootem ja tabu" Pärast seda kui Jung ja Freud on omavahel tülli läinud kirjutas Freud üldse mitte temaliku raamatu. Selle nimi on "Tootem ja tabu". See raamat on kultuurist. See on nagu vastus Jungile, et ka Freud oskab kultuurist rääkida

Psühholoogia

108

doc

Organisatsioon ja juhtimine

1. ORGANISATSIOONI JA JUHTIMISE OLEMUS 1.1. Organisatsioon Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. Organisatsiooni loomise ning talitlemise peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. See tugineb nn sünergilisele toimele, kus 1+1>2. Oma laadilt võib sünergilist mõju liigitada järgmiselt: organisatsiooniline (inimeste otstarbekas rakendamine ühise eesmärgi, tööjaotuse, tegevuste ja toimingute kooskõlastamise teel); aineline (raha, teabe, seadmete, materjalide jm ressursside parem kasutamine); vaimne (soost, vanusest, haridusest, mõtteviisist jm faktoritest tingitud eripärasuste ärakasutamine). Organisatsioon ei ole eesmärk omaette, vaid on eesmärkide saavutamise keskkond ning selleks vajalike toimingute ja tööde täideviimise koht. Organisatsiooni tuleb vaadelda vahendina, mida kasu

Majandus

Meedia

Kommentaarid (0)