Inimpõhjustatud ohud mereloomadele referaat (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

13

docx

Delfiinid ja Delphinus delphis

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond DELFIINID Referaat Koostaja: Gerda Kunbeg LB-1 Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaat on kirjutatud teemal Delfiinid, kirjeldades lähemalt ühte liiki ­ harilik delfiin lühikese nokisega ning üldisemalt delfiine ehk delfiinlasi. Kuna delfiinid on oma olemuselt väga sõbralikud inimeste vastu ning huvipakkuvad mereimetajad, leidub nende kohta palju

Hüdrobioloogia

15

doc

Ookeanis elavad imetajad

Loksa 1. Keskkool OOKEANIS ELAVAD IMETAJAD Referaat Annely Jürimets 5.klass Õpetaja: Terje Sats Sisukord 1.Vaalad 2.Merilõvid 3.Morsad 4.Pringlid 5.Delfiinid 6.Hülged

Loodusõpetus

14

docx

Gangese jõe reostus ja selle tagajärjed

GANGESE JÕE REOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012  1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele.

Bioloogia

31

pdf

BAKALAUREUSETÖÖ Merekaitseala võrgustikud Läänemeres

TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel ..................................................................

Rannikumere keskonnakaitse

83

pdf

Meie Läänemeri – kuidas tal läheb ? Mida saaksime mere hea seisundi nimel teha või tegemata jätta

kaitse. 20.02.2017, K. Künnis-Beres  Läänemere kaitsealade võrgustik Kaitsealad (≥62) ja liikide kaitse on Läänemerele tagasi toonud:
Merikotkad,
Lõhe,
Hülged. Läänemerel on oma punane raamat 20.02.2017, K. Künnis-Beres  Läänemere imetajad Haruldased (ohustatud) liigid Läänemeres: Vaalalised • Pringel Hülged: • Hallhüljes • Viigerhüljes Peamised ohud – kalamehed ja inimese tekitatud keemiline ja mürareostus ja merre „unustatud“ püünised. 20.02.2017, K. Künnis-Beres  Suurimad probleemid/ohud Läänemere keskkonnale ja ökosüsteemile ÜLEPÜÜK EUTROFEEUMINE REOSTUS (!?) MERETRANSPORT (!?) KAEVETÕÕD (??)  Kalandus Läänemerel • Läänemere kalavarud on ülekasutatud ning ohus • Alates 1960-st on püük pidevalt kasvanud

Keskkond

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt. Veeaur H2O sed (tahm). Selle vähendamiseks on vaja kasutada filtrisüsteeme, leida teine kütus. 4. Referaat PILET nr. 3 1. NOOSFÄÄRI PERSPEKTIIVID Vaimsuse ja positiivse mõistuslikkuse levitamine on iga riigi haridussüsteemi esmane eesmärk ja peaks selleks saama, kui see praegu nii ei ole. Oluliseks sammuks vaimsuse ja mõistuslikkuse suurenemise suunas võiks olla spetsiaalsete informatsioonikanalite loomine riikide, riikide liitude ja ÜRO poolt mõistusliku informatsiooni tasuta levitamiseks kõigile selle soovijatele.

Tehnoökoloogia

31

pdf

Rakendusbioloogia õppematerjalid

BIOLOOGIA ÕPPEMATERJAL II osa Koostas: Triin Põder Nimi: .............................. Õppegrupp: ............. 7. RAKENDUSBIOLOOGIA Ø Bioloogia seos teiste teadustega Bioloogia Ø Viirused § Viirused on eluta ja elusa looduse vahepealsel tasemel olevad rakulise ehituseta objektid. § Viirused saavad paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes. Väljaspool peremeesrakke viirusosakestel elu tunnused puuduvad. Neil puudub ainevahetus väliskeskkonnaga, nad ei saa kasvada suuremaks ega iseseisvalt paljuneda. § Viirused on palju väiksemad kui elusorganismid. Viirused on keskmiselt 0,01 ­ 0,3 mikromeetri suurused. v Viiruste ehitus (HIV) § Viirus

Bioloogia

22

doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse alused Kordamisküsimused: 1) Mis on ökoloogia? Ökoloogia ­ teadus, mis uurib organismide ja neid ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid. Ökoloogia jaguneb veel: Inimese ökoloogia - uurib inimese poolt mõjutatud ökosüsteeme, samuti kuidas keskkond ja selle muutumine mõjutab inimest. On kompleksteadus ühiskonna ja looduse suhetest, sotsioökoloogia osa, mis uurib inimese mõju looduslikele ja kultuurökosüsteemidele. 2) Mis on populatsioon? Populatsioon e. asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, pu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (0)