Inimgeograafia eksamiks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
PARADIGMA
VEAD/PUUDUSED (5)
MAADEAVASTUSTE PARADIGMA
  • Liiga palju kirjeldusi
  • Kirjeldusi ei osatud enam kaardile kanda
  • Kaardid muutusid ebaülevaatlikuks
  • Suurem osa kohtadest sai kiiresti avastatud ning hakati uurima ebavajalikke asju
REGIONAALPARADIGMA
  • geograafia rakenduste vähesus ja autoriteedi langus avalikkuse silmis
  • regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel
  • inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine
  • uurimisteemade nappus
  • vähesed suhted naaberteadustega
RUUMIKORRALDUSE PARADIGMA
  • Vahemaa suhtlemist summutav toime on nõrgenenud
  • Teooriad vananevad
  • Uusi teooriad pole välja töödeldud
  • Regiooni mõistet pole edasi arendatud
  • Regionalistika vastu nõudluse vähenemine

Humanistlik geograafia ja selle meetodid (5)
Humanistid alustasid väitest, et looduse ja inimtegevuste uurimisel on oluline vahe. Loodus allub seaduspäradele pimesi ja automaatselt, inimene aga tõrgub allumast, kui see pole talle kasulik või prestiizikas. Eesmärk peab olema ruumilise käitumise mõistmine
Marksistlik geograafia – pole olemas üldkehtivat tõde, tõde on alati parteiline , selle või teiste inimrühma huvide väljendus. Inimgeograafia teadused on ideoloogiad, oluline on see kelle huve niisugune vale teenib.
Panus inimgeograafiasse – avasid mitmeid uusi uurimisvaldkondi poliitgeograafias.
Eesti inimgeograafias:
Johann Gabriel Granö – esimene geograafia prof Tartu Ülikoolis. Eesti maastikuline liigestus oli kogu maailmas üks esimesi ja paremini õnnestunud katseid üldgeograafiliste regioonide piiritlemiseks.
Edgar Kant – „Eesti rahvastik ja eluruum“ – esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse.
Ann Marksoo , Salme Nõmmik – ENSL, arendasid Eestis edasi inimgeograafiat.
Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited)
Maadeavastuste paradigma
Ptolemaiose (90-160 p. Kr.) teeneks on kartograafilise meetodi väljatöötamine. Tema seadis esimesena geograafilisele ruumile, Maa pinnale mudelina vastavusse abstraktse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Inimgeograafia eksamiks #1 Inimgeograafia eksamiks #2 Inimgeograafia eksamiks #3 Inimgeograafia eksamiks #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ds111 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Humanistlik geograafia ja selle meetodid (5)
  • Marksistlik geograafia
  • Eesti inimgeograafias
  • Üks paradigma geograaf (elulugu, põhiteosed, väited)
  • Maadeavastuste paradigma
  • Regionaalparadigma
  • Ruumikorralduse paradigma
  • Referaatide teemade olulisus

Teemad

  • Eesti inimgeograafias
  • vahemaa summutav toime
  • Referaatide teemade olulisus
  • Control-freedom
  • Antud artikli põhjal tuleb välja, et tõeliselt vaba on lihtne olla vaid alternatiivsetes
  • ruumides, näiteks nagu kodutud. Nemad on üks vähestest ühiskonnagruppidest, kes on
  • oma otsustes vaba
  • Antud dilemmale lahenduse leidmisega on tegelenud paljud teadlased. Saksa filosoof
  • ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: „Inimesed
  • kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel.“
  • Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles
  • tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte
  • ja otsustusõiguse
  • Relevant- Esoteric
  • Küllaltki levinud on arvamus, et geograafia ei ole nii pädev või relevantne kui võiks olla
  • mõjub ebaolulisena, ei valmista tudengeid ette reaalseks tööks - pööramata piisavalt
  • tähelepanu küsimusele, mis üldse teeb ühe teadustöö relevantseks
  • Inimgeograafiline teadustöö on relevantne kui see pühendub kolmele aspektile
  • asjakohasusele – käsitletakse midagi antud hetkes ja kohas olulist, kohustumisele
  • uurimistöö peab seda antud hetkes ja kohas olulist teenima, nt. keskkondlik õigus
  • rahu ülendamine ning kohaldamisele – uurimistöö peaks olema rakendatav mõne
  • sotsiaalse või poliitilise probleem lahendamisele
  • Kuigi uurimistöö võib mingil hetkel tunduda mitterelevantne, võib see selleks osutuda
  • aastakümnete mööduses. Kõik sõltub ajast, kohast, spetsiifilisest probleemidest ja
  • publikust. Seega on uurimistöö relevantsus suurelt osalt igaühe individuaalne otsus
  • Image- reality
  • Hüperreaalsus - koopiad on tähtsamad ning realistlikumad kui originaalid. Näiteks
  • oleme me näinud palju pilte metsloomadest, mis on tehtud nii kõrgtasemelise
  • tehnikaga, et neid loomi päris elus kohates võime sattuda pettumuse osaliseks
  • Fotogeeniline geograafia. See geograafia peaks kaasama pilte voldikutes ja
  • postkaartidel. Need rõhutavad parimaid asukohapunkte: ilm on päikeseline, piltilusad
  • vaated ja kaunid rannad ning neid illustreeritakse ja vormitakse vastavalt turistide
  • soovile
  • Ka geograafide loodud kujutised ei ole vabastatud ülalpool toodud näidetest
  • Exclusion
  • Tõrjutuse uurimine ja sotsiaalne väljaarvamine on taaselustanud sotsiaalse
  • geograafia
  • Oma töös keskenduvad sotsiaalgeograafid peamiselt ruumilistele tõrjutustele ja nende
  • uurimisele. Uurimises keskendutakse erinevatele ühiskonnakihtidele
  • Tekkinud diskursus sotsiaalsest väljaarvamisest Suurbritannia ja USA poliitilistes
  • ringkondades on samuti viinud geograafid selleni, et nad uurivad erinevaid materjale
  • sellest, kuidas ebavõrdus mõlema ühiskonna vaesemates kihtides kujuneb
  • Culture- Nature
  • Ühiskonna arusaama loodusest vormib/mõjutab väga tugevalt tema kultuuriline taust
  • Iga ajajärgu looduse „ideaale“ kajastavad tolleaegne kunst, kirjandus, reklaam jne
  • Inimgeograafias on lõpuks ometi tekkimas arusaam, et keskkonnanähtused ja nende
  • tagajärjed inimühiskonnale on omavahel keerulisemalt läbipõimunud kui varasem
  • looduse ja kultuuri binaarne jaotus võimaldas uurida
  • Society and space
  • Mehelikkus ja naiselikkus
  • Naisi ja mehi ei tohiks käsitleda kui objekte ja subjekte
  • Geograafid olid eiranud suuri sotsiaalelu valdkondi, neid, mida peeti naiselikeks
  • Feministlike liikumiste tulemusena tekkis ka maskulinismlik ideoloogiline vool, mis
  • sarnaselt naiste rolli ümberhindamisele propageeris ka meeste rolli ümberhindamist
  • Local- Global
  • Inimgeograafias on väga oluline keskenduda lisaks lokaalsetele protsessidele ka
  • globaalsetele, kuna esiteks aitavad need meile võimaluse võrrelda ja ühendada oma elu ja
  • tuttavaid kohti tundmatutega
  • Geograafi ülesandeks selle teema seisukohast pole uurida erinevaid piirkondi
  • eraldiseisvate üksustena, vaid pigem uurida võrgustikke, mis selle koha eripärad
  • kujundavad
  • Lokaalse-globaalse sõltuvussuhted: mosaiik, süsteem ja võrgustik (ühendab mõisted
  • globaalsus ja lokaalsus, liites need glokaalsuses – mistahes üksuse võimet mõelda
  • globaalselt ent tegutseda lokaalselt)
  • Self-Other
  • Enda ja teiste sidumise teema tõstatab inimgeograafias mitmeid probleeme
  • Inimesed on liiga enesekesksed, pööravad tähelepanu vaid kindlatele vaatenurkadele
  • ning
  • jätavad enda jaoks mitteolulised vaated välja
  • Science – Art
  • Inimgeograafiat võib pidada üheks kunsti vormiks kuna järjest tihenev seos
  • humanitaaraladega - analüüsitakse novelle, romaane, maale, reisikirjeldusi
  • Aktiivne on koostöö ka inimgeograafia ja kujutava ning lavakunsti vahel

Kommentaarid (1)

o2Hapnik profiilipilt
o2Hapnik: täiesti ok
21:53 23-09-2015


Sarnased materjalid

30
docx
Linnageograafia eksam
1
odt
Geograafia eksamiks
2
doc
Inimgeograafia kordamine
37
doc
Geograafia riigieksami materjal
2
odt
Geograafia ehk maateadus
25
doc
Geograafia kordamine 8 klass
8
doc
Geograafia 10-klassile
1
txt
Geograafia mõisted III





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !