Ühiskond on koguaeg pidevas muutumises ning arengus ja seetõttu ei
saa ka inimeste väärtushinnangud jääda samaks. Teatud põhimõtted
säilivad surmani, kuid paljutki saab kas positiivselt või
negatiivselt mõjutada. Mis põhjustab kogu selle progressi ning
missuguseid konflikte see kaasa toob ja kas neid on üldse võimalik
vältida?
Erinevad probleemid ümbritsevas elukeskkonnas on peamisek jõuks,
mis mõjutavad inimeste väärtusi ja valikuid. Kuna tavaliselt
tahetakse ikka seda, mida pole, siis rikkas ühiskonnas elades ei
mõelda enam nii väga rahale ja keskendutakse rohkem perekonnale,
elamustele ning tervisele. Kuid rahaga kaasneb ka suurem tarbimine ja
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
an13na
Õppematerjali autor
Samal ajal on kodu ka see koht, kus kehtib kord ja eeldatakse korraaustust. (Vooglaid 1999). Kodu on see koht, kus möödub lapsepõlv. Iial ei või teada, kas see on hea või halb. Selle määravad ära lapse vanemad, kui hästi või halvasti nad oskavad oma lapse eest hoolt kanda. Alati ei pruugi lapsepõlv aga kerge olla (Toren 1996). Kodus elavad inimesed moodustavad kokku perekonna ja M,Tuulik ning A,Tuulik defineerivad perekonda kui suhteliselt püsivat inimeste rühma, mille liikmed on omavahelistes vere,-abielu või lapsendamissuguluses ja moodustavad majandusliku ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995).
1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist – postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sotsioloog Daniel Belli pakutud termin märgistas kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele olid omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest
abieludraamad lõpevad enamasti traagiliselt. Neist tuntumad on ,,Isa" ja ,,Surmatants". Strindbergi abielud ebaõnnestusid. Esimese abielu lahutusega kaotas ta hooldusõiguse oma neljale lapsele, teise purunemisele järgnes sügav vaimne kriis, viimane abielu ärgitas looma ,,Surmatantsu". Seda teost võikski pidada autori perekonnatragöödia tipuks. Abikaasad Alice ja Edgar elavad väiksel Rootsi saare, ei käi läbi kellegagi, nende kooselu on tõeline surmatants, mis saab lõppeda ainult surmaga. Siin leiab kergesti paralleeli autoriga meeleheitehoogude ajal tundus ka Strindbergile, et ta on kõigi poolt hüljatud. Draamas ,,Isa" on peategelasteks mees ja naine, kaks vastandlikku poolt, kes on muutnud perekonna võitlusareeniks. Selles naturalistlikus psühholoogilises näidendis saavutab triumfi naine. Eelmistele lähedane on aadlineiu ja toapoisi armastust kujutav ,,Preili Julie", mille alapealkirjaks on
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla.
Napopleon, Kutuzov (vene vägede ülemjuhataja). See ei oleks ikka Tolstoi, kui ei mõtleks veel kord kompositsiooniliselt läbi. Hakkab inimesi jagama parveinimesteks ja mitteparveinimesteks. Parv, mis tuleb putukate parvedest, loodusest, mitte need palgid. See inimene, kes on nn ,,parveinimene," see ei ole egoist, sest temale on oluline tema parv. Esimene parv on perekond, kodu, parv on klass, kool, Pärnu. Parve kuuluvus on ühiste omadustega inimestele, kes ei mõlte esmajärgus iseendale, nende jaoks on oluline nende parv. ,,Sõda ja rahu" tegelased kolmes osas, kõigepealt on parveinimesed, teiseks on egoistid ja kolmas rühm on inimesed, keda võiks nimetada muutuvateks kangelasteks, need, kes teose jooksul kõige rohkem teisenevad. Ajaloolistest sündmustest leiavad käsitlemist 1805. Ja 1807. Aastate lahingutest prantlastega Euroopas, vene väed käisid sõdimas Austrias ja Preisimaal. 1812. Aasta, kui prantsuse väed tungisid Venemaale. Venelased ise nimetavad seda isamaa sõjaks
Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli agraarühiskonnas pere ülesanne. Tööstusühiskonnas, kus elujõulised mehed ja naised läksid linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. postindustriaalne ühiskond - kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele oli omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tööstusühiskonna puhul peetakse tähtsamaks
- poeg peaks käituma nii, et isa saaks käituda isarolli kohaselt (ja vastupidi) - abikaasa peaks käituma nii, et teine abikaasa saaks käituda partnerina - isa peaks käituma nii, et ema võiks täita emarolli (ja vastupidi). Allsüsteemi olemuse määrab selle liikmeks oleku iseloom : - kes osaleb allsüsteemis ja mis rollides on osalised - kes kuulub allsüsteemi ja kes jääb sellest välja. 13.PEATÜKK MEHE JA NAISE ROLLI KUJUNEMINE. Abiellumine toob inimeste ellu mitu uut rolli, millega ta pole varem kokku puutunud - naise ja mehe rolli, minia ja väimehe rolli jne. R o l l i m u d e l tähendab, et igal inimesel on oma uue rolli sisust teatud ettekujutus. Sellise rollimudeli saab inimene kaasa kodust, õppides vanemate pealt, kogedes kasva- tust ja olles ühtlasi vastava kultuuri mõjuväljas. R o l l i o o t u s on ümbritsevate inimeste ettekujutus ühe või teise rolli olemusele vastavast käitumisest.
Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid