Inimeseõpetuse eksami mõisted (0)

Psühholoogia
1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid . Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad , suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c) Humanistlik - see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d) Kognitiivne - uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e) Biloogiline - Käitumist seletatakse kui ajus toimuvate keemiliste ja biloogiliste protsesside tulemust. 3. Uurimismeetodid ( kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus , küsitlused, testid; eksperiment ­ lühikirjeldused). JUHTUMI ANALÜÜS on meetod, mille puhul uuritakse ühte või ka mitut inimest väga põhjalikult. Nt on ajukahjustustega inimeste uurimisel saadud rohkesti teavet aju funktsioonide kohta. Ühe inimese põhjalik uurimine annab palju enam, kui tuhande inimese uurimine. Sisevaatlus.VAATLUS tähendab uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks, et kirjeldada fakte ja naid üldistada. Välusvaatlus. Vaatlus ei seleta käitumist, vaid piirdub kirjelduse ja üldistmaisega.KÜSITLUSED on väga tähtsad inimese arusaamade selgitamisel . Tavaliselt küsitakse igaühe arvamust mingi konkreetse asja kohta ning tulemused üldistatakse. TESTID on psühholoogilises uurimistööd samuti olulisel kohal. Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Nt võrreldakse inimsete intelligentsi või isiksuseomadusi. EKPERIMENT ehk katse. Ekperimendi käigus on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta. Tavaliselt konstrueeritakse ekperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Kuna tegemist on enamasti labiorikatsetega, siis saab kontrollida ka igasuguseid võimalikke kõrvalmõjusid. 4. Arengu mõiste, kasvamine, küpsemine. Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates minaraku viljastamisese hetkest kuni inimese surmani. Kasvamise all mõeldakse üldiselt füüsilist arengut (N: pikkus, kaal jmt). Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 5. Mida vastsündinud oskavad (refleksid)? Peale rutiinselt toimuva hingamise, seedimise jmt on vastsündinutel kõndimis-, (hoiad püstises asendis, kindlal pinnal, kaob 2-3 kuu vanuselt). ehmatus-, (ajab käed ja sõrmed laiali, toob käed keha juurde tagasi ja pigistab sõrmed kokku, kaob 4 kuuselt) otsimis-(põse puudutusel pöörba põed puudutuse poole ja avab suu, kaob 4 kuuselt), haaramis -(peopesa puudutamisel haarab esemest, sõrmest kinni, kaob 5 kuuselt), ujumis-(kõhuli vette pandult teeb ujumisliigutusi, kaob 6 kuuselt) ja pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani õpitakse kekskonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Operatsioonieelne staadium: 3. kuni 7. eluaastani, objekte ja nähtuseid tähistatakse sõnadega, arvatakse et kõik mõtlevad ühtemoodi, raskusi järelduste tegemisega. Konkreetste operatsioonide staadium: 7. kuni 12. eluaastani, mõtlemisvõime täiustub, mõistetakse et on rohkem tundeid ja mõtteid, suudetakse teha järeldusi. Formaalsete operatsioonide staadium: pärast 12. eluaastat . Kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine, suudetakse asju läbi mängida ka mõttes. 7. Lev Võgotski panus arengupsühholoogiasse (mõtlemine ja keel - seletada). Tema järgi arenevad väikelapse mõtlemine ja keel paralleelselt, nendevaheline seotus tekib alles hiljem. Enesekeskne kõne on aga alguses sotsiaalset laadi ja muutub hiljem sisekõneks. 8. Mis on teadvus? Teadvus on teadlikkus iseendast ja oma keskonnast . 9. Mis on uni, miks me vajame und? Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon. Uni aitab hoidude aktiivsusest ja säilitda energiat. Und on vaja seesmiste jõuvarude taastamiseks. Organism kasutab uneaega kasvuhormoonide eritamiseks. 10. Unefaasid Aeglane ja kiire uni. Aeglane uni: kerge une staadium, 2minutit, tajutakse kukkumistunnet, võpatatkse, tunnetatakse hõljumist, keha lõdvestub üha enam uinumine, kestab 20 minutit. Mõlemas aeglustuvad südametöö ja hingamine , silmad liiguvad suletud laugude taga pikkamööda. 3-4 staadium ehk sügav uni. Kestab 30 minutit, sellel ajal võimalik unes käimine ja rääkimine, sest aju alles aktiivne. Üleminekuseisund, sarnaneb uinumisega. Kiire ehk paradoksaalne une seisund ehk REM-i uni (silmamunad liiguvad kiiresti). Südame löögisagedus on korrapäratud, võib ette tulla näolihaste, käte ja jalgade tõmblemist. 80% sellest ajast nähtakse unenägusid. [Aeglane ja kiire uni vahelduvad, 90-100minutilised tsüklid, 4-5 tsüklit). 11. Unehäired Unetus ehk insomina. Raskusi magamajäämisel, ärgatakse keset ööd ega suudeta magama jääda, ärgatakse hommikuti liialt vara. Magatakse mõni tund, kuid inimene ise ei tunne. See esineb naistel ja vanematel inimestel. Põhjuseks võib olla ka stress . Võivad tekkida ärevus, mäluhäired, hallutsinatsioonid, vägivaldne käitumine. Narkolepsia e kontrollimatu lühiajaline unevajadus. Tekivad 10-15 minutilised teadvusekaotused. Inimest haarab sügav uni. Neil algab kohe REM-i uni, pärilik haigus. Uneapnoe . Une ajal tekib hingamiskatkestus. Esineb 8 korda tunnis või sagedamini. Hommikuks väga kurnatud . Tekivad masendus , seksuaalhäired, keskendumisraskused ja peavalud . Esineb ülekaalulistel meestel ja vanematel inimestel. Unesränne, võimeline unes kõndima, rääkima, kuid ise ei mäleta sellets midagi. Seda esineb sagedamini lastel, kuid vanemaks saades see kaob. 12. Uimastid ja nende toime inimorganismile (depressandid, stimulandid , hallutsinogeenid ­ kirjelda, mis mõju avaldavad) Depressandid tekitavad (väikestes kogustes tarvitatuna) eufooriat, kuid kahjustavad motoorseid reaktsioone, pikendavad reaktsiooniaega ja tundlikkust. N: alkohol , rahustid ja opiaadid : oopium ja selelst või selle alusel saadud ained morfiin, kodeiin ja heroiin. Stimulandid stimuleerivad kesknärvisüsteemi ning tõstavad seekaudu südamelöökide sagedust, vererõhku ja lihaspinget. Ainete manustamisel pataneb tähelepanuvõime, kuid reaktsioonid aeglustuvad. Siia alla kuuluvad kofeiin , nikotiin, kokaiin ja anfetamiinid. Hallutsinogeenid on ained, mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone. N: marihuaana , meskaliin ja LSD. 13. Tunnetusprotsessid (mõiste) Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse neid psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 14. Aistingud (nimeta, millised aistingud on). Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis ja kompe- ehk puuteaisting. 15. Daltonism. Daltonismi korral ei suuda inimene eristada punast ja rohelist värvust, need näivad talle ühtviisi hallikad . 16. Mis on adapstsioon? See on ärritajaga kohanemine . (näiteks päikesevalguse käest tuppa minnes ei näe eriti midagi, peagi suudab inimene aga näha korrektselt). 17. Taju omadused. Püsivus ehk konstantsus (N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte). Valivus ehk selektiivsus. Mõtestatus. ( tajub paremini neid objekte, mille silmis inimesel on mingi töhendus või mõte). Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. 18. Nimeta erinevaid taju liike. Isikutaju ehk sotsiaalne taju. Ruumitaju . Liikumistaju. Ajataju . 19. Tähelepanu ja selle omadused. Tähelepanu filtreerib kogu meelte kaudu tuleva info ja keskendub teadvuse mingile objektile või tegevusele. (N: kui me loeme, tajume me helisid ja riideid enda seljas , kuid meie tähelepanu on pööratud lugemisele). Taju omadused: maht, jaotuvus , koondamine, püsivusa ja ümberlülitatavus. 20. Õppimine. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. 21. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad klassikaline tingimine ja operantne tingimine? Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne.