50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kaarel Vandler
Õppematerjali autor
Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: · suhtlemisvahendite valdamine · käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine · rollirepertuaar Kaudsed: · suhtlemisomadused · tutvusringkonna ulatus ja koosseis · sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast
Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid Otsesed: suhtlemisvahendite valdamine käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine rollirepertuaar Kaudsed: suhtlemisomadused tutvusringkonna ulatus ja koosseis sotsiaalne kohanemine Jaotus on tinglik, kõik komponendid on omavahel seotud Suhtlemiskompetentsust aitavad täiustada muuhulgas koolitus, erialase kirjanduse lugemine, osalemine vastavasisulistel kursustel, vajadusel ja võimalusel erinevad videotreeningud, ka psühhoteraapia erinevad vormid. SUHTLEMINE KUI KOMMUNIKATSIOONIPROTSESS Suhtlemise põhisisu on kahe või enama inimese vahel sõnatu või sõnalise keele vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist,
Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vestluspartnerit, arukas käeliigutus oigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Paljud meist räägivad käte abil. Mõned inimesed kinnitavad, et nad ei suudaks üldse vestelda, kui nende käed peaksid paigal olemas. Zestid võivad olla kasulikud, kuni meil säilib kontroll nende kõne üle. Kui nad meie sõnu toetavad, lisavad nad tunderõhke ja huvitavust. Kui nad aga toimivad lekkena ja vastustavad meie soovitut sõnumit, siis jääme hätta. Miimika. Näoilme peab olema kooskõlas ülejäänuga teie suhtlemises. Kui tahate positiivset
Roll, Selle olemus Roll on normidega piiritletud käitumisviis antud grupis. See on õiguste, kohustuste ja mõjuvõimu koostoime. Roll eeldab erinevat käitumist ja avaldab mõju inimese käitumisele, kujundades sageli isiksuse püsiva suhtlemisstiili. Rolliga seonduvad erinevad aspektid: · Rolliootused käitumise ja tegutsemise ootused, mida antud rollitäitjale esitatakse. Need on peamiselt ebaisikulised ja kehtivad konkreetsest rollitäitjast olenemata. Erinevates ametites olevatelt inimestelt oodatakse teatud käitumist. Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine
Katsed õpetada keeli inimahvidele näitavad, et nad on võimelised õppima ja kasutama 2-3 märgist koosnevaid järjestusi, jõudes sellega kaheaastase lapse tasemele. Keel on tihedas seoses mõtlemisega ning teadmiste ja kogemuste omandamisega. Pole kahtlust, et keel tekkis ennekõike suhtlemisvahendina, kuid peale selle kasutame keelt veel mitmel muul otstarbel: mõtlemiseks, meeldejätmisel ja mällusalvestamisel, keele kaudu inimene kavandab ja juhib oma käitumist, keele kaudu inimesed koguvad ja annvad järgmistele põlvkondadele edasi oma kogemusi. Inimene ei mõtle üksnes keele kaudu, on olemas ka kujundlik või piltlik mõtlemine. Kuid on ka selline mõtlemine, mis on võimtu ilma keeleta. Niisugune mõtlemine kasutab mõisteid ehk sõnade tähendusi mõtlemisvahendina. Selle mõtlemise teel saab inimene üles ehitada niisuguseid maailmu, mida teised olendid ei tee. Karu ei mõtle mõminal ja koer ei mõtle haukudes. Inimene on ainuke, kes on teinud endale
viipekeel · suuline-kirjalik kõne on keele kaks vormi, mis esinevad paralleelselt. Kirjalikku kõnet peab õppima, nt 5-6 aastased lapsed, suuline kõne on loomupärane nt 1a. Inimesi iseloomustab verbaalne kõne- võime kõnet produtseerida ja teiseks teksti mõistmine- arusaamine verbaalselt esitatud materjalist. Verbaalse voolavuse test- minuti aja jooksul pannakirja niipalju loomi kui meelde tuleb vms Põhiküsimused kursusel · Kuidas mõistavad inimesed teateid? Kuidas suudavad nad seda teha kiiresti? · Kuidas suudetakse luua erinevaid teateid, saavutada mõistmist? Kõne produtseerimine, samas saavutame selle, et teised meist aru · Kuidas omandab laps keele? Miks nii kiiresti? · Keele omandamise teooriad: nature-nurture vaidlus Keele omadused · Konstruktiivne, loov (creative) Igas keeles saab lõputul hulgal erinevalt koostatud lauseid. Kuidas käsi käib vms :D. Saab kasutada vaid selliseid sõnu, mis koosnevad foneemidest vms
täiskasvanute elukeskkonda, kus laps ise vahetult ei osale, kuid sellele vaatamata mõjutavad need oluliselt tema arengut. Siia kuuluvad näiteks lasteaia personal koos juhtkonnaga, vanemate töökoht jne. Makrosüsteem on ühiskonna kultuuriline ja sotsiaalne keskkond selle erinevate sotsiaalsete institutsioonidega ning see süsteem mõjutab kõiki teisi süsteeme. Inimene areneb vastastikuste mõjutuste keskkonnas. Nii mõjutavad tema arengut teised inimesed, objektid, sündmused, sümbolid jne. Inimese arengu seisukohalt on oluline, et vastastikune mõju oleks pidev ja korduks teatud aja möödudes. Neid vastasmõjusid 2 nimetab Bronfenbrenner proksimaalseteks protsessideks (näiteks lapse mängimine teiste lastega, uute teadmiste omandamine).
1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid