Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimesed ja Robotid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidagi väga omakasupüüdlikud on?
  • Mis kasu on üldse siin maailmas enam inimesest?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Inimesed ja Robotid #1 Inimesed ja Robotid #2 Inimesed ja Robotid #3 Inimesed ja Robotid #4 Inimesed ja Robotid #5 Inimesed ja Robotid #6 Inimesed ja Robotid #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor snuffit Õppematerjali autor
Referaat teemal inimesed ja robotid ning sellega seotud eetika.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Robootika

Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. Manipulaator on seade esemete pööramiseks ja teisaldamiseks, mis enamasti väljendab inimkäe liikumist. Manipulaatori konstruktsioonis saab eristada teisaldavat kätt, suunavat käelaba ja sõrmi asendavat haaratsit. Sotsiaalne robot on iseseisev robot, mis suudab suhelda ja vastastikku toimida inimeste ja muude füüsiliste mõjuritega, järgides sotsiaalseid käitumisnorme ja muid juhised, mis on vajalikud antud rolli täitmiseks. See tähendab, et sotsiaalne robot peab põhimõtteliselt funktsionaalselt sarnane olema inimesega - nägema, kuulma, rääkima, mõtlema, tundeid väljendama, motivatsiooni omama, liikuma. Tuntakse robotite kolme põlvkonda, mida eristatakse sõltuvalt sellest, kui täpselt on

Elektroonika ja it
thumbnail
4
doc

Robootika

mobiilseid ning autonoomseid lahendusi. Angerjas, kes ujub endast kiiluvett jätmata või nahkhiir, kes ultrahelisignaaliga putukaid jahivad on näited arengutasemest, milleni inimese poolt loodud tehissüsteemid veel jõudnud ei ole. Paljusid tehnilised uuendused on otseselt inspireeritud loodusest. Bioonika on tehnika haru, mis rakendab loodusest leiduvad võimalusi tehniliste probleemide lahendamiseks. Biomimeetilised ehk bioloogiast inspireeritud robotid on robotid, mis püüavad jäljendada mõnda loodusest pärit liikumisviisi, käitumispõhimõtet või organiseerumisprintsiipi. Peale uute tehniliste lahenduste väljatöötamise annab selline lähenemisviis ka võimaluse looduslike nähtuste paremaks seletamiseks ning mõistmiseks. Käesoleva projekti eesmärk on ehitada refleksiivsete minirobotite koloonia ning jäljendada selle abil iseorganiseerumise põhimõtet. Refleksiivsed robotid jäljendavad mõnda loomadel esinevat lihtsat refleksi, s.t

Robootika
thumbnail
11
doc

Robotid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Triin Tõnisson matrikli nr. 105308EAKI Robotid: inimkonnale kahjulikud või kasulikud? Referaat õppeaines Insenerieetika (Materjalide taaskasutus 1) Üliõpilane: "21" detsember 10 a. ......................... Triin Tõnisson Juhendaja: " " 10 a. ......................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2010 Autorideklaratsioon

Insenerieetika
thumbnail
14
docx

Masin, robot, inimene

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon

Insenerigraafika
thumbnail
18
pdf

“Orgaanika kui masin - masin kui orgaanika – Stelarci teose “Kolmas käsi” näitel”

Tänapäeva maailma mõtteviisi iseloomustab hästi ka Nietzsche mõttekäik, et Jumal on surnud ja teda asendab Üliinimene ja Üliinimese eesmärk on valitseda maailma ning teha seda tehnoloogia kui keha pikenduse abil. Kunstiakadeemia õppejõud Tõnis Kahu rääkis kord ühes oma kultuuriteooria loengus, et Descartes pidas keha masinaks, tema filosoofiat iseloomustas keha ja vaimu lahusus, suhtumine et keha ei hoia funktsioneerimas midagi hingelist ning see pani aluse roboti müüdile. Me käsitleme ka oma kehasid kui masinaid, vahetame organeid kui varuosi või asendame vigastatud ja kulunud kehaosad kunstlike, mehaaniliselt loodud elektrooniliste mehhanismidega, justkui robot-organitega. Kõik uued tehnoloogilised lahendused on alati leidnud kasutamist ka kunstis. Robootilise kunsti arengu algust seostatakse teatrikunstiga, milles saab omavahel siduda mitut kunstiliiki. Esimesed sellekohased

Kaasaegse kunsti küsimused
thumbnail
25
odt

Popkultuur ja popmuusika

Hakati siduma positiivsete, progressiivsete väärtustega ühiskonnas. Punk. Teatud kaootilised impulsid, mis ühiskonnas ilmnesid artikuleeriti kasulikeks. Tüüpiline näide on Cultural Studies mudel. Ideede kompleks, interdistsiplinaarne, mitmest ideedest kokku pandud. Üks idee oli päästa populaarkultuur ühiskonnas, mis oli alla surutud. Neid huvitas populaarkultuur kui osa poliitilisest võitlusest. Me peame kuulama, milliseid valikuid inimesed teevad, millist muusikat kuulavad. Kunstivormid, mis on populaarsed, neil on ka poliitilise õõnestuse võime. Mehhanism, kuidas muuta sotsiaalselt kasulikuks popmuusika. Hall ütles otse välja, et populaarkultuur iseenesest ei huvita neid. Põhisiht ei olnud muusika enda avastamine, vaid see, kuidas seda poliitilises kontekstis kasutada. Sotsiaalne kasulikkus. Populaarmuusika kriitika on see, et muusika representeerib midagi. Esindab mingeid

Kultuur
thumbnail
282
pdf

Mikroprotsessortehnika

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest.  T Lehtla, L Kulmar, 1995  TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks

Tehnikalugu
thumbnail
44
doc

Kultuuriteooria

Ta kirjeldas loodust kui matemaatilist konstruktsiooni. Keskajal oli loodus kui kaos, see ähvardas ja piiras linna. Võimalus loodust seletada viis uuele tasandile. Loodus meie ümber on korraldatud nii, et inimmõistus saaks sellest aru. (valgustusajastu teoreetka). Kui maailmas suudetakse kõik ratsionaaalselt ära seletada, siis see ei saa olla viljakas. Me võime ju proovida ehitada ratsionaalsele loogikale põhinevat asja, aga sellega tuleb olla ettevaatlik. Kant: inimesed ei saa suhelda maailmaga vahetult ja otse. Selleks et me maailma saaksime mõtestada on vaa fenomene. Nt aja ja ruumi kategooria, mis organiseerivad seda teadmist. Noumenaalne maailm ei mahu tunnetusliku maailma sisse, see on väljaspool tunnetust. Sellega tegeleb kunsti valdkond. Kunst tabab midagi sellist mis oleks justkui tabamatu. Kunstiteosed võrsuvad loodusest enesest. Kunst ja kultuur on looduse enda arengu tagajärg. Anti mõista, et kogu universus on kunstiteos. (Romantism)

Sissejuhatus kultuuriteooriasse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun