100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
443 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vivian Liivo
Õppematerjali autor
FRIEDEBERT TUGLAS ,,INIMESE VARI" Maret Jakob Metsavaht Metsavahi naine Mees Arst Jakob läks sõjaväkke, peale seda sõtta. Kokku oli ära 7 aastat. Ema Maret nägi õudusunenägusi. Kohtas üht mees, kes teadis Jakobi, nad olid koos haigemajas olnud. Jakob saatis temaga oma emale kukru, kus oli oma ja võõramaa raha. Oma raha paberist, võõras kullast. Maret ärkas jälle mitu korda unest, läks jõe juurde, kust leidis eest oma poja. Viis poja onni. Poeg olid haige, haavatud sealt, kust riided polnud katki ja riided olid augulised sealt kust keha polnud haavatud. Ta oli mürgi pommi plahvatuse kätte jäänud. Nägu oli must. Jakob sonis, otsis vahel oma pampu, kukrut ja riideid. Üles ärgates käskil emal tema sonimistest mitte välja teha. Maret ei tahtnud hetkekski poja juurest lahkuda, kuid käis siiski vahepeal inimesi üle jõe venega sõidutamas. Ta kurtis teistele pojaga juhtunut, kuid ei saanud neid abi, vaid kuulis jutte teistest s�
Leena istus Vidriku kõrvale ning ootas koos Vidrikuga seal kannatlikult, mil kala näkkab. Lõpuks jõuti selleni, et Leena toetudes Vidriku õlale, puhkes nutma. Kui Leena end Vidrikule ´avama´ hakkas, näkkas Vidrikul üle pika aja ning teda ei huvitanud endam mida Leena oli rääkinud. Silmad pisaraist pimedad, hakkas Leena kodu poole kõndima. Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi.
Friedebert Tuglase novellid 1. Iseloomusta ühte Tuglase novelli vastavalt novellitunnustele. Valisin novelli „Inimese vari“ Teoses on vähe tegelasi, neist kahte, Maretit ja tema poega Jakobit, võib lugeda peategelasteks, ülejäänud tegelastega on kokkupuude vaid põgus: võõras sõdur, arst, metsavaht ja tema naine – ebaolulised kõrvaltegelased ei ole novellis kohased. Juba loo algus tekitab ootusi ja salapärasust, sündmused järgnevad üksteise järel ning on väga kaasahaaravad: ema teadmatus, sõna saamine poja kohta, poja koju jõudmine – pinge tõuseb aste-astmelt, kuni pöördepunktini, milleks on mehe surm – siin toimub hetkeks pingelangus, kuid rõhuv meeleolu hoiab huvi üleval. Iga sündmust ja meeleolu on järjekindlalt eredalt ja intensiivselt kujutatud. Näiteks mehe surnukeha on kujutatud muutuvat üheksainsaks lõkendavaks haavaks, mees otsekui sulas oma palavikku. Ja ema valu, mi
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda
Inimese vari Maret oli vana naine, kes elas üksinda onnis jõe ääres. Ta poeg oli läinud 7 aasta eest sõtta ning Maret veetis oma päevi mõeldes vaid pojale ja sellele, ega ta ole haavatud või hoopis surnud. Ometi hakkas üha enam sõdureid minema üle jõe ning Maret mõistis, et sõda hakkab jõudma lõpule. Kord sõudis ta ühe soldati üle jõe. Too küsis ta nime ning seejärel ulatas talle ühe väikese kukru, öeldes, et Mareti poeg palus selle edasi anda
22.11.2007 F. Tuglase novellid Essee Mina lugesin Friedebert Tuglase novelle ,,Hingemaa", ,,Inimese vari", ,,Suveöö armastus", ,,Toomehelbed" ja ,,Popi ja Huhuu". Kõige enam, meeldis mulle novell ,,Suveöö armastus". See novell rääkis Maalist ja Kustast. Kusta läheb öösel maali juurde, eirates Maali palvet. Maali teab, et Kusta on mees, nagu mees ikka ning tahab vaid üht, kuid Maali ise ootab, et Kusta teda armastaks ja temast hooliks. Maali käsib poisil minna lõdva püksikummiga Mari juurde. Kusta teab, et isegi kui ta väga püüaks ja tahaks ei suudaks ta ikkagi naisele pakkuda seda, mida too soovib. Maalil on valus näha poissi nii käitumas ning ta hakkab nutma. Kusta märkab tüdruku valu ning palub talt andeks. Nad lepivad ära ning hakkavad mõtlema tuleviku plaane, kuid kell oli palju j
Tuglase novell ,,Inimese vari" 1. Maret oli emaarmastuse sümbol. Tõesta seda järgnevate toodud näidetega ja väidetega. Maret sümboliseerib emaarmastust, sest see on tõesti piiritu. Ta istus oma arvatava poja juures päeval ja ööl, ta ei hoolinud isegi mitte enda unest. Teisi üle jõe sõidutades kiirustas ta alati koju. Maret ei küsinud Jakobilt midagi ei raha, riiete ega haavade kohta, ta lihtsalt ravis teda. Kui noormees lõpuks suri, siis pesi ta enda nn poja ise puhtaks. Metsavahi naine aitas ka. Maret rääkis kõigile, kui suur oli tema rõõm, et poeg tuli koju ja paljud teised ei jõudnud. Samuti küsis ta väga paljude käest abi, tahtis oma poega igati aidata. Teda ei huvitanud, mis pojaga juhtunud oli. Armastus oli piiritu, peaasi, et poeg terveks saaks. 2. Mida kummalist oli selles noormehes, kelle Maret sõidutas üle jõe? Esiteks see, et kui Maret teda nimepidi hüüdis, siis alguses ta ei vastanud, vaid kokuta
Esialgu oli meremees hiigel naise juures ettevaatlik ning natuke kohatu, hiiglane ei osanud ju rääkida kuid ometigi mõistis ta alati mis meremees öelda tahtis, ja seda kõike mõistis ta vaid ühest pilgust mida nad vahetasid. Hiiglane oleks justkui too mõtteid lugenud, kuid see poleks olnud ju võimalik, kas tõesti on siis võimalik, et piisab vaid silmadest, kas see ütlus on siis tõene, '' silmad on inimese hinge peegel''. Siinkohal pidas see paika, möödus aastaid, kuid, ning kasvasid nad üksteisest lahku, kunagi oli seal leegitsev ja pulbitsev armastus, kuid nüüd on järele jäänud vaid hirm ja kahetsus. Meremees üritas mitmeid kordi põgeneda hiidnaise käest kuid tulutult, hiiglane oli nagu igal pool, ta oli õhk mida meremees hingas, maa millel käis, vesi mida jõi ning ase millel magas. Isegi suurima soovi korral ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid