Inimese talitluse regulatsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Närvisüsteem, närvirakud, peaaju

Kordamisküsimused kontrolltööks. PEAB OSKAMA JOONISTADA SUHKRU LIIKUMIST VMS. 1.Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Neuraalne regulatsioon ­ organismi talituse reguleerimine närvide vahendusel (lähestikku asetsevate rakkude vahel) Selleks kulub vähem aega ja toime on ka lühikest aega. Humoraalne regulatsioon ­ organismis toimuvate protsesside regulatsioonimehhanism, mida vahendavad hormoonid. (üksteisest kaugel, kulub rohkem aega ja toime pikaajalisem) 2.Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (Peaaju, seljaaju) Piirdenärvisüsteem (Närvid, algavad peaajust ja seljaajust) o Sensoorne NS o Somaatiline NS o Autonoomne NS Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS 3

Bioloogia

7

pdf

Bioloogia 3-kursus (homoöstaas, neuron, närvisüsteem, AP, sünaps, vaktsineerimine)

Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: ​Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid):​ Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - ​apoptoos​. Neuraalne regulatsioon Neuron ​(närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid ​toovad erutuse; ​akson ​e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne ​- toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne ​- viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid ​- närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine

Bioloogia

12

docx

Inimese bioloogia

inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng, ka arengu aeglustumine ja pidurdumine · mittesessoonne sigimine

Bioloogia

21

pdf

ANATOOMIA KÜSIMUSED JA VASTUSED

.. → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.​Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.​Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 73.​Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.​Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.​Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 7​6.​Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77.​Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende kohta ​vastavad tõele. Numbriga 1 on tähistatud rinnaku mõõkjätke.

Füsioloogia

5

doc

Arvestus hormoonid ja närvisüsteem

NÄRVISÜSTEEM JA HORMOONID 1. Mille poolest erineb humoraalne ja neuraalne regulatsioon? Organismi talitluse reguleerimine neutraalse regulatsiooni puhul närvide vahendusel, humoraalse regulatsiooni puhul hormoonide abil. Neuraalne on kiirem, humoraalne on pikaajalisem. 2. Millisteks osadeks jaotub närvisüsteem? Piirdenärvisüsteem ­ väljaspool selja- ja peaaju paiknevad närvid; ülesanne on vahendada infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel o Somaatiline närvisüsteem o Autonoomne närvisüsteem

Bioloogia

16

docx

Aine- ja energiavahetus

-limaskestadega. Haigustekitajaks on erinevad HP viirustüübid. Võib põhjustada genitaalidel kondüloome (genitaaltüükaid) ja emakakaelavähki ja ka teisi vähiliike. HPV-tüüpe, mis suurema  tõenäosusega kutsuvad esile vähki on võimalik ennetada vaktsiiniga. Haigust ei ole võimalik välja ravida. • AI DS-i ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroomi põhjustab inimese immuunpuudulikkuse viirus HIV. Viirus levib sugulisel teel, verega, emalt lapsele raseduse, sünnituse või imetamise ajal. Viiruste paljunemist ja levikut on võimalik kontrollida viirusevastaste ravimitega, kuid nakkust ei ole võimalik välja ravida ega ennetada vaktsiiniga. • B akteriaalne vaginoos ja kandidoos ei levi sugulisel teel, vaid on enamasti põhjustatud organismi

Bioloogia

28

docx

Bioloogia õpik 11 klass II

Kromosoom*- DNA-st ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad järjestuses paiknevad geenid Kromatiid*- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosne ühest DNA ahelast Kromatiin*- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu, kromosoomid lahtikeeratud kujul 2.2 Meioos võimaldab suguliselt sigida Meioos hoiab kromosoomistiku stabiilsena Diploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad kahes korduses e homoloogiliste paaridena, on kõigis inimese keharakkudes.( in 46 kromosoomi) Haploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, kõigis inimese sugurakkudes.( in 23 kromosoomi) Kromosoomide ristsiire*- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest e päriliku muutlikkuse. 2.3 Sugurakkude areng inimesel Mehe sugurakud arenevad munandites.

Bioloogia

18

odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks

· Sagitaallõige ­ poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi paremaks ja vasakuks pooleks. · Frontaallõige (koronaallõige) ­ poolitab ülevalt alla, jagades keha või organi eesmiseks ja tagumiseks pooleks. · Ristilõige (läbilõige) ­ poolitab horisontaalselt, jagades keha või organi ülemiseks ja alumiseks pooleks. RAKU TASAND Rakk on inimkeha väikseim, membraani varal muust organismi elutegevusest eristuv elus ja iseseisva toimimisvõimega üksus. Inimese kehas on umbes 200 eri tüüpi rakku. Keemiliste ühendite kooslus ja funktsionaalne eluomaste keemiliste ainete tootmise üksus kehas. Raku struktuuri elemendid: · Plasmamembraan ­ rakku väliselt piirav poolläbilaskev ja elastne ümbriskest, lahutab raku sisekeskkonna kõigest rakku ümbritsevast. Reguleerib dünaamiliselt rakku sisse ja rakust välja transporditava materjali liikumist, tagades niiviisi rakusisese keemilise aktiivsuse toimumiseks vajaliku keskkonna

Füsioloogia

Kommentaarid (0)