Inimese talitluse regulatsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

pdf

Bioloogia 3-kursus (homoöstaas, neuron, närvisüsteem, AP, sünaps, vaktsineerimine)

Rakkude suhtlemise võimalused: ● Hormoonidega: ​Aeglased ja pikaajalised. Liiguvad veres, kuid mõjutavad ainult teatud rakke. ● Närvirakkudega (neuraalne, elektrilised närviimpulsid):​ Kiired ja lühiajalised: signaalid põhinevad lihasrakkude tööl (nt. aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - ​apoptoos​. Neuraalne regulatsioon Neuron ​(närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid ​toovad erutuse; ​akson ​e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne ​- toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne ​- viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid ​- närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine

Bioloogia

11

docx

Anatoomia: elundid, elundkonnad, immuunsüsteem, haigused

2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained ­ Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e. virgatsaine. Närviraku pikkus üle 1m. 3. Kuidas muutub närvirakkude arv inimese kasvades? o Alguses on rohkem ja siis hakkavad surema. APOPTOOS! 4. KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju ja seljaaju) 5. PIIRDENÄRVISÜSTEEM (närvid) JAGUNEB: Sensoorseks NS ­ retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS ­ KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks Autonoomseks närvisüsteemiks ­ Näärmetesse, elunditesse, silelihastesse signaale viivateks närvideks 6. AUTONOOMSED NÄRVID a

Bioloogia

6

docx

BIOLOOGIA KT 3

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta

Bioloogia

22

docx

Bioloogia 11. klass. Inimese talitluste regulatsioon

Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4

Bioloogia

35

docx

organismide aine-energiavahetus ja areng, inimese talituse regulatsioon

seniilne järk ehk raugaiga lõppeb surmaga Vananemine määratud geenidega, telomeerid ühinevad. mõjutab keskkond telomeer - DNA ahela piirkond, mis kromosoomi otstes ülesanne → kaitsta kromosoomide otsi kahjustuste eest lüheneb iga mitoos Surm kliiniline surm - aju ja süda on seiskunud - saab elustada bioloogiline surm - ajurakud ilma hapnikuta (5min), enam ei taastu raugaea lõpus agoonia Neuraalne regulatsioon INIMESE HOMÖOSTAAS organism püüab hoida püsivat sisekeskkonda - homöostaasi peamiselt närvide (neuraalne) ja hormoonide(humoraalne) abil rakud signaale üksteisele, vastavalt avalduvad geenid rakk kaotab norm talitluse → apoptoos Rakkude suhtlemine hormoonidega - veres, vaid mõned rakud mõjutatud närvirakkude signaalidega - aistingud, mälu kuju muutus - mõjutab lähedase raku tööd (valged verelibled

Bioloogia

24

pdf

NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek * sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek 1 NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED NS on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem ​(olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem) 1) NS võtab retseptorite kaudu infot organismist seest- ja väljastpoolt - töötleb ja talletab seda infot

Anatoomia ja füsioloogia

17

rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

rakkude tekkimise aeg Arenemiskoht 11.märts 2014 ESITLUSEGA Ovulatsioon- Munaraku vabanemine munasarjast. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast tsükli algust. Umbes 12h viljastumisvõimeline. Menstruaaltsükkel- ajavahemiks ühe menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni alguseni. (25-36 päeva) VILJASTUMINE Munaraku ja seemneraku ühinemine. Toimub MUNAJUHAS. Viljastumisel määratakse inimese sugu. Naissoost inimese sugukromosoomid........... Naise organismis on XX, meessoost määravad XY, spermide sees saavad olla nii X kui ka Y kromosoomid. Teoreetiliselt on võrdne võimalus, mõlemast soost järglaste tekkeks. Raseduse kulgu reguleerivad paljud hormoonid. Et oleks edukas viljastumine: viljastumisvõimeline munarakk, viljastumisvõimeline sperm, et saaksid kokku viljastumist, Abort on raseduse katkemine või katkestamine. Kunstlik viljastumine- viljastumine toimub kehaväliselt

Bioloogia

28

docx

Bioloogia õpik 11 klass II

Kromosoom*- DNA-st ja valkudest koosnev struktuur, milles asuvad järjestuses paiknevad geenid Kromatiid*- üks kahest identsest kromosoomi osast, koosne ühest DNA ahelast Kromatiin*- rakutuumas paiknev DNA ja valkude segu, kromosoomid lahtikeeratud kujul 2.2 Meioos võimaldab suguliselt sigida Meioos hoiab kromosoomistiku stabiilsena Diploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad kahes korduses e homoloogiliste paaridena, on kõigis inimese keharakkudes.( in 46 kromosoomi) Haploidne kromosoomistik*- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, kõigis inimese sugurakkudes.( in 23 kromosoomi) Kromosoomide ristsiire*- meioosi alguses toimuv protsess, mille käigus homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi; kindlustab järglaste erinevuse vanematest ja üksteisest e päriliku muutlikkuse. 2.3 Sugurakkude areng inimesel Mehe sugurakud arenevad munandites.

Bioloogia

Kommentaarid (0)