Inimese talitluse regulatsioon. Kontrolltöö bioloogias. Elust enesest (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

53

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1. Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2. Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3. Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4. Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. C. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib

Eripedagoogika

88

doc

1 Normaalne ja patoloogiline anatoomia

juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1) Tundlikkuse juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 2) Motoorika juhtimine seljaaju enda piires ning peaajju 3) Reflektoorse talitluse juhtimine – paljude reflekside keskused on seljaajus 4) Erutuse summeerimine ehk liitmine ja ka erutuse hajutamine – võimaldavad tugevdada erinevatest närvidest tulnud impulsid üheks tugevaks impulsiks kokku, sama suudab teha ka pidurdamisel, hajutamisel. 3. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb seljaajuga ja ülalt sillaga. Ta läbib kolju suurt kuklamulku ja seetõttu võib ajuturse korral

Eripedagoogika

98

docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

........................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põhikooli ja gümnaasiumi bioloogia vahel, 3.) seostada bioloogia teadmisi igapäevaeluga, 4.) tunda ära ja õppida tegelema tüüpvigadega, 5.) seoed riigieksamiga, 6.) õppida hindama info tõepärasust, 7.) õpetaja jaoks õpetada bioloogilist loogikat. Kirjalik Eksam ­ 3 osa: Test (valikvastused), võrdlused, sünteesid jms, kolmas osa bioloogilise loogika peale vms. I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS Bioanorgaaniline keemia.

Bioloogia

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.......................................................................................................... 909 9 Erakorralise meditsiini tehniku eetikakoodeks Erakorralise meditsiini tehniku põhiroll on olla valmis abistama hätta sattunud inimest, leevendama ta kannatusi, edendada tervist, mitte põhjustada oma tegevusega kahju ning aidata kaasa kiirabi kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele. Erakorralise meditsiini tehnik osutab kiirabi igale inimesele, arvestades seejuures inimese väärikust, tegemata vahet patsientide rahvusel, rassil, usutunnistusel ega sotsiaalsel staatusel. Erakorralise meditsiini tehnik ei kasuta omandatud professionaalseid oskusi kunagi üheski ettevõtmises, mis võiks kahjustada üksikisiku ega ühiskonna heaolu. Erakorralise meditsiini tehnik hoiab saladuses kogu erialase tööga teatavaks saanud konfidentsiaalse sisuga informatsiooni, kui seadus ei kohusta seda avaldama. Kodanikuna austab erakorralise meditsiini tehnik seadusi ja hoiab kõrgel

Esmaabi

Kommentaarid (0)