Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse
Millised on mehe suguelundid ? Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad
Inimese Suguelnudkond Millised on mehe suguelundid? Kuidas valmivad mehe sugurakud? Millised on naise suguelundid? Kuidas talitlevad naise suguelundid? Millised tegurid mõjutavad sugurakkude pärilikkusainet? Nagu kõigiks teisteks talitlusteks, nii on ka paljunemiseks inimesel vastavad elundid. 1) Mehe suguelundid jagunavad sisemisteks ja välimisteks. Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ja munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. 1.1 Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema u. 12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised
Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes
Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE
SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama.
· sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes · Rakkudes toimub toitainete lõhustumine hapniku abil ning selle käigus vabaneb energia. Hingamine: Iga hingetõmbega uuendatakse umbes 1/10 kopsudes olevast õhust, mis võimaldab eemaldada venoossest verest CO 2 ja suurendada vere O2 varusid · hingamissagedust reguleerib piklikaju hingamiskeskus CO2 sisalduse järgi veres · normaalne hingamissagedus on 16-20 korda minutis SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni tund peale seemnepurset.
kuigi paljudest asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt · anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), · füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) · geneetikast (XXnaine ja XYmees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks.
Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku - Vabastada spermid ejakulatsiooniga esmase reproduktiivsüsteemi - Tooda ja sekreteerida hormoone Imetajate munand koosneb kahest struktuursest osast – väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest seidekoelisest vaheruumist. Väänilised seemnetorukesed – sisaldavad nii sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevaid seemnerakke. Väljaspoolt on seemnetorukesed ümbritsetud basaalmembraaniga. Peenikesed tugevasti
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Paljunemisel jagunevad eellasrakud mitootiliselt, lähterakkude arv suureneb. Kasvamisel toimub sugurakkude massi suurenemine. Küpsemisel saadakse meioosi teel kahe järjestikuse jagunemisega spermatotsüütidest haploidsed tütarrakud — spermatiidid. Spermatiididest transformeeruvad viburiga varustatud gameedid — spermid. Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud
Peiteperiood momendist kui laps puudutab rinnanibu kuni piimaväljutuseni on umbes 30 sekundit. Piimajuhade silelihased tõmbuvad kokku ja sellega viiakse piim välja. · Soodustab ematunde teket (eriti just loomadel). · Soodustab paarissuhte teket vastastikuse sümpaatia väljakujunemine. (samuti suurem just loomadel). · Meestel soodustab see hormoon seemnevedeliku väljutust suguühte ajal. Naistel soodustab suguühte ajal sperma liikumist munajuhadesse. 5. Prolaktiin- tekib eessagaras, tavaliselt on tema produtksioon pärsitud. Teket kontrollib dopamiin- pidurdab prolaktiini teket. Selleks et prolaktiin saaks tekkida, tuleb pidurdus maha võtta. Selleks on näiteks hormoon VIP- vasoaktiivne intestinaalne polüpeptiid. Kui pidurdav mõju on maha võetud, saab prolaktiin vabaneda, toimib rinnanäärmele, stimuleerib rinnanäärme koe kasvu ja piima teket rinnanäärmes. Mõju ei avaldu raseduse ajal, vaid pärast
omadused) 7. Vere-testise barjääri roll? VTB roll on reguleerida ja piirata teatud ainete (vesi, ioonid, toitained, hormoonid, biomolekulid, kemikaalid jne) liikumist läbi Sertoli rakkude seemnetorukese adluminaalsesse ossa. VTB aitab sälitada immunotolerantsust adluminaalses osas. 8. Spermatogeneesi definitsioon Isase sugunäärmetes (testised e munandid) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermatosoidid e spermid. Nii kasvamise kui küpsemise faasid. Algab puberteedis Spermatogenees algab ja lõpeb keskseinandis Sertoli rakkude vahel väänilises seemnetorus. 9. Imetaja spermatogeneesi etapid (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?) Paljunemine – spermatogoonide e ürgseemnerakkude proliferatsioon: kiire rakkude jagunemine. Spermatogoon spermatotsüüt Kasvamine, küpsemine – spermatotsüütide meiootiline rakkude (meioos I, II) jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid.
asjadest polnud kombeks avalikult kõneleda, oli inimese seksuaalsel toimimisel oluline roll tema enesehinnangu ja identiteedi kujunemises, sellest tulenevalt sotsiaalses identiteedis ja kohas kogu ühiskonnas. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu: Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) määratletakse lähtuvalt anatoomiast (rinnad, tupp; peenis, munandid jne.), füsioloogiast (hormonaalsüsteemi funktsioneerimine, menstruaaltsükkel, sperma tootmine jne.) geneetikast (XX-naine ja XY-mees kromosoomitüübid, võimalikud ka X0, XXY, XYY jm). Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender) toimib kui isikusisene (intrapersonaalne) ja isikutevaheline (interpersonaalne) arusaam sellest, mida peetakse ühiskonnas naiselikuks või mehelikuks. Pilet 2. 1. Iseloomusta tervist tugevdavaid ja kahjustavaid tegureid. Näited. 2. Maks ja kõhunääre. Ülesanded, omapära, seos alkoholi ja suhkruhaigusega. 3
pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks spoorne meioos tagatakse pärilik muutlikkus. Miks sammalde kasv jääb väikeseks. V: puuduvad juhtkoed. Kupraga sammaltaim. Mis ploidsusega on? Risoidid, lehed vars haploidsed ja kupar diploidsed.
Üleliigne vesi koos sooladega moodustab uriini. See liigub mööda kusejuha kusepõide. 23.15.teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust · Mehe suguelundkond jagunevad: 1.Sisemised: *munandid *munandimanused *eesnääre *seemnepõiekesed *seemnejuhad 2.Välimised: *munandikott *peenis ehk suguti ehk fallos Munandites on väänilised seemnetorukesed, milles valmivad isassugurakud ehk spermid. Spermide arenguks on vaja keha temperatuurist madalamat temperatuuri, spermid on keha võõras rakud ja ei tohi kokkupuutuda verega. Spermide arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Sugurakkude tootmine algab vanuses 12-15 ja kestab ligikaudu 80 aastani. Munandid toodavad ka meessuguhormoone, mille toimel arenenud sekundaarsed sugutunnused. Valminud spermid säilitatakse munandimanustes. Sperma moodustavad spermid koos seemnepõiekeste ja eesnäärme nõredega
rasvkoes. II Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia Looteperioodil on suguelundite areng mõlemal sugupoolel ühesugune kuni 6. embüonaalnädalani. Munasari ja testis hakkavad arenema ühesugusest diferentseerumata gonaadist (sugunäärmest). Diferentseerumisega algab ka välisuguelundite moodustumine, lähtega ühtsest algvormist. Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab
3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem: · Närvisüsteemi kahjustavad (entsefaliit) · Nahka kahjustavad (rõuged, punetised, tuulerõuged) · Hingamisteed (gripp, paragripp, viiruslik nohu) · Veresooned (ebolaviirus, kollapalavik) · Seedeelundkond (reoviirused, adenoviirused) · Suguelundid (II tüüpi herpes, mumps) · Näärmeid kahjustavad (hepatiit, mumps) Inimorganismi kaitse viirushaiguste eest: 1) Terviklikud biobarjäärid (nahk, limaskestad) 2) Palavik (viirusvalkude denaturatsioon) 3) Agressiivne keskkond (happeline maosisu, happeline nahk, sapp) 4) Viirusosakeste aktiivne väljutamine kehast (kõhulahtisus) 5) Aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6) Kunstlik kaitse (vaktsineerimine) a. Viirusosakestega b
6. organismid olemasolevat bakterite aktiveerumine ja paljunemine -> nt angiin Inimese bakterihaigused: 1. närvisüsteem: borrelioos, bakteriaalne meningiit, teetanus, botulism 2. nahk: leepra, akne, "roos" ehk erüsiipel (pindmine streptokokknakkus), Siberikatk ehk muhkkatk 3. hingamisteed: läkaköha, difteeria, bakteriaalne kopsupõletik 4. seedekulgla: kaaries ehk hammaste kahjustused, salmonelloos, düsenteeria, koolera 5. suguelundid: klamüüdia, süüfilis, 6. lihased: teetanud e kangestuskramtõbi, lihasööja bakter 7. meeleelundid: bakteriaalne keskkõrvapõletik, bakteriaalne silmasarvkestapõletik, 8. veri: sepsis ehk "veremürgitus" Loomulikud kaitseviisid bakterihaigustel: sama, mis viirushaigustel ning lisaks inimese loomulikud bakterikooslused. Suguelundid < nahk < seedekulglas Bakterid kaitsevad meid: 1
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule omased tunnused + Rakuline ehitus.
Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud Isassugurakud spermid (spermatosoidid) Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades. Üks ainuke viljastumisvõimeline rakk tekib
· Metallid: Fe/Zn/Co/Cu ja Mittemetallid: I/F/B/Si · Tavaliselt bioloogilistes aktiivsetes ühendites(ensüümid, hormoonid, vitamiinid) Fe funktsioonid · Hemoglobiini koostises, hapniku sidumine ja transport ülesandeks.( rauavaegusest tingitud haigus aneemia on küige tuntud toiduainetevaeguse haigus), mõõdukas raua puudus on ohutum kui raua üleküllus. Zn funktsioonid · Mõjutab maitse tundlikuks., meestel mõjutab sperma Co funktsioonid · Vitamiin B12-s, (verevähk tgajärg), ??? I funktsioonid · Mõjutab kilpnäärme talitust, vaja türeiodhormoonide sünteesiks. · Kui on I puudu tuleb haigus nimega struuma. F funktsioonid · Vaja hambaemali terviklikuse jaoks B funktsioonid · Õitsemis ja viljumis protsessika vajalik taimedel · Vere loome protsessis vaja. Ühtviisi on ohtlik nii mikroelemenite puudus kui ka üle küllus( normi ja ülekülluse vahe on
5. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 6. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 7. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 8. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 9. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 10. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 11. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud. Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis).
3. Silmaava e pupill – laieneb. Toimub tänu pupilli laiendajalihase kokkutõmbele. 3. Karvapüstitaja lihased – tõmbuvad kokku ning karvad tõusevad püsti. 3. Seedeelundite talitlus – pidurdub. Näärmete talitlus pidurdub ning ka seedeelundite motoorika pidurdub. 3. Vere glükoosisaldus – tõuseb. See saavutatakse kiirest maksast glükogeeni muutmise teel glükoosiks. 3. Lipolüüs – intensiivistub rasvkoe lammutamine 3. Mehe suguelundid – soodustab seemnevedeliku väljutamist e ejakulatsiooni. Samas peenise veresooned ahenevad (takistab erektsiooni). 3. Kusepõis – sümpaatikus domineerib põie täitumisfaasis. Sel ajal on põie seina lihased lõdvad, aga sulgurlihased kokkutõmbunud Parasümpaatiline NS: Preganglionaarsete neuronite kehad asuvad seljaaju ristluu segmentides ja ajutüves: piklikusajus, sillas ja keskajus (3. 7. 9. 10. peaaju närvis).
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA EKSAM SKELETISÜSTEEM Osteoloogia õpetus luudest Sündesmoloogia õpetus luude ühendustest Luud on kõvad, veidi elastsed, kollakasvalge värvusega elundid, mis kokku moodustavad luustiku. Luustiku ülesanded: · kogu keha toestamine, luud on kas otse või kaudselt kinnituskohaks kõigile elundeile · siseelundite kaitse (kolju, rinnakorv jne) · keha sisekeskkonna keemilise stabiilsuse (pH) säilitamine (mineraalainete reserv) · luudes toimub vereloome (vererakkude tootmine) Luude ehitus: · keemiline koostis: 50% vett 17% mitmesuguseid orgaanilisi aineid e osseiin 33% mineraalsooli (Ca, P, Mg soolad jt)
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg. Noored kuldid ei peaks väga kiiresti kaalus juurde võtma, see takistab noorte ja imetamisel lahjunud emiste paaritamist, muudab jalad nõrgaks. Madal säätmistase (vähe energiat ja proteiini) alandab kuldi sugulist aktiivsust (libiido) ja ejakulaadi kogust, kui ei alanda sperma kvaliteeti (spermide konsentratsioon, liikuvus jne). REPRODUKTSIOONITARVE ENERGIAKULU PAARITAMISEKS 18 kJ/kg ainevahetusmassi kohta. Näiteks 200 kg kuldil kulub emise paaritamisel ligikaudu 958 kJ metaboliseeruvat energiat sellisele kuldile läheb päevas elatuseks ja kehamassi juurdekasvuks 35,18 MJ metaboliseeruvatt energiat. Seega moodustaks paaritamiseks kuluva energia kogus sellest tühise osa, kõigest 3%. EJAKULAADI ENERGIA
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ
gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs, suuõõs, neel, kõri, hingetoru, bronhid, süda, roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks. Spetsiifiliste alveolaarrakkude toodetav surfaktant vähendab alveoolide pinda vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta
Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond:
gaaside transport verega gaaside vahetus kapillaaride voolava vere ja kudede vahelisest sisemine e koehingamine 38) Väline hingamine ja seda iseloomustavad mõisted (hingamismaht, hingamissagedus, minutimaht, vitaalkapatsiteet, reservmahud ja residuaalmaht, ekspiratoorne tippvool). välinehingamine: ninaõõs suuõõs neel kõri hingetoru bronhid süda roided Kopsud on ümbritsetud kopsukelme e. pleuraga. Pleuraruumi täidab pleuravedelik. Sissehingamisel osalevad välimised roietevahelised lihased ja vahelihas. Tavaline sissehingamine on pasiivne. Sügaval väljahingamisel osalevad sisemised roietevahelised lihased ja kõhulihased. Sissehingamisel tuleb teha tööd kopsukoe elastsusjõu ületamiseks. Spetsiifiliste alveolaarrakkude toodetav surfaktant vähendab alveoolide pinda vähendada püüdvat pindpinevusjõudu. Surnud ruum: ülemiste hingamisteede maht, kus gaasivahetust ei toimu. Hingamissagedust väljendatakse 1 minuti kohta
Batesoni aktiivsele tutvustustööle. Pärilikkuseteaduse asemel võeti kasutusele uus termin geneetika (tuleneb kr. keelsest sõnast tähendusega "tekitama"). Mendeli objekt aedhernes Pisum sativum Mendeli edu tulenes õnnestunud objekti valikust. Aedherne eripäraks on see, et tema õite kroonlehed on allapoole tihedalt suletud, vältimaks tolmuterade väljumist ja võõraste sisenemist. Selline süsteem tagab iseviljastumise, kus nii munarakk kui ka seemnerakk pärinevad samast õiest. Erinevalt teistest bioloogidest, kes püüdsid korraga jälgida mitmete väga erinevate tunnuste pärandumise seaduspärasusi, kontsentreerus Mendel vähestele hästieristuvatele parameetritele taimede pikkus, seemnete värvus. Mendeli seaduste kasutamine inimese geneetikas Mendeli seadusi hakati laiemalt kasutama varsti pärast nende uuesti avastamist käesoleva sajandi algul. Inimese
mune, millest arenevad lesed. Mesilasema areneb siis, kui töömesilase kärjekannu suuren- datakse ja vastset toidetakse erilise toiduga. Mesilasema munasarjades on ligikaudu 500000 munarakku. Üks lesk produtseerib kesk- miselt 10 miljonit spermi. Mesilasema paarub tavaliselt 7.-10. elupäeval pärast koorumist. Lesed saavad suguküpseks 12.-14. elupäeval. Kui mesilasema hukkub, väheneb pere arvukus ja korjevõime, töölistel hakkavad ühe kuu pärast arenema munasarjad ning nad hakkavad munema viljastamata mune; nad muutuvad nn vääremadeks. 19 Mesilasemal ja töömesilastel on nii keha- kui sugurakkudes diploidne kromosoomistik (2n=32). Leskedel (st sigimisvõimelistel isastel) on nii keha- kui sugurakkudes haploidne kromosoomistik (n =16). Mesilastel ja ka sipelgatel sugukromosoomid puuduvad. Nendel on geneetiline lookus -
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
