50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
grettuke91
Õppematerjali autor
Formeerumine - selle etapi tulemusena omandab 2 2 spermatiid 3 3 spermatosoidi ehituse ja kuju spermatiidid (tekib vibur ja akrosoom). 2 2 2 2 3 3 3 3 Spermatogenees it.stlawu.edu/~mtem/devbiol/atlas/TESTIS4.JPG Munaraku ehitus Suuremõõtmeline Suuremõõtmeline läbimõõt u 0.09mm Toitaineterikas sisaldab valku, lipiide jm Kaetud kestadega tuum Rebukest - õhuke, moo- Polaar- tuumake dustab munarakk ise; keha tsütoplasma Oolemm moodusta- oolemm
Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9. Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu: a ) muutumatus b) vähenemine kaks korda c) suurenemine kaks korda d) suurenemine neli korda 10. DNA kahekordistumine toimub mitoosi: a) interfaasis, b) profaasis,
sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub kaks tütarrakku. · Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandab vastava koe tüübile iseloomuliku koju ja talitluse. Meioos · Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. · Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nimetatakse meioosiks. · Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks (n=23). · Munaraku viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk diploidne kromosoomistik (2n=46). · Inimesel on kõigis keharakkudes (somaatilistes rakkudes) diploidne kromosoomistik, sugurakkudes (gameetides) haploidne. · Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustumisega. · Meioosi käigus toimub DNA kahekordistumine, suureneb rakuorganellide arv, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad.
Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpsuse perioodi. Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi. Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. Munarakud Suuremõõtmelised, toitaineterikkad. Kaetud kestadega, liikumisvõimetud. Munarakkude areng sõltub vanusest, 45. 55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab. Ovogenees Moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. Munaraku eellased on ovogoonid. Ovogoonide paljunemine lõppeb looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis. Meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukuvad. Tsükliline küpsemine. Viljastumine ja rasedusest hoidumine Ontogeneees - Organismi individuaalne areng. Ontogeneesi 3 etappi: 1. Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. 2
Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb 2 korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. Mitoos päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakus. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni Ovogoon munaraku eellane, esinev emasorganismis Ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Rakutsükkel päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Somaatiline rakk organismi ehitusse kuuluv rakk Sperm seemnerakk, mis moodustub isasorganismis Spermatogenees seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini
vastutavad geenid asuvad samas positsioonis. SUGULISELT Diploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk homoloogiliste kromosoomide paaridena; on kõigis inimese keharakkudes. SIGIDA Haploidne kromosoomistik kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad ühes korduses; on kõigis inimese sugurakkudes. Õpik lk 44-47 Kromosoomide ristsiire meioosi alguses toimuv protsess,
8. Mõisted Rakutsükkel - rakutsükkel ehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Interfaas - Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, millepuhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt. Karüokinees rakujagunemine. Tsütokinees tsütoplasma jagunemine. Embrüogenees loote areng. Postembrüogenees lootejärgne areng. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade ühinemine. Ontogenees organismi individuaalne areng. Ovogenees munarakkude areng naistel. Spermatogenees spermide areng mehel, pidev protsess. Folliikul asub munasarjas, folliikulis valmib munarakk, toodab naissuguhormoone. Kollakeha toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni, ei lase emaka limaskestal irduda. Sügoot viljastatud munarakk. 9
Neil esineb sugulist dimorfismi (isas-ja emasloomad on erineva kujuga) Mõnedel võib esineda ka partenogeneesi (neitsisigimist), mille puhul järglane areneb vijlastamata munarakust. Lootejärgus kahekordistub kromosoomide arv. N: mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed. Munarakul ja seemnerakul on haplodine kromosoomistik. Viljastumisel tekib sügoot (viljastatud munarakk) ning diploidne kromosoomistik. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE Küpseb palju sugurakke Küpseb vähem sugurakke Viljastumine juhuslik Viljastumise rõenäosus suurem Hukkub palju (ebasoodsad tingimused) Kaitstud paremini (soodsamad tingimused) Kalad, kahepaiksed Roomajad, linnud, imetajad Eristatakse otsest ja moondega arengut. MOONDEGA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid