Inimese maailmavaadet mõjutavad tegurid (0)

Sarnased õppematerjalid

24

docx

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus ­ raske hoomata Usklikkus ­ põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud ­ siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA ­ Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.

Psühholoogia

39

doc

Sissejuhatus kasvatusteadusse

kasvutendents, mille tõttu inimest saab kasvatada ainult oma liigikaaslaste taoliseks. See tähendab, et kasvul on eesmärk, taotlus. Mis eesmärk see võiks olla, ei saa antropoloogia üheselt vastata. See on jätkuva, sügava analüüsi teema. Võime öelda, et kasvatuse abil suunatakse inimest säärase kvaliteedi poole, mida peetakse inimlikkuse ideaaliks. Selline mõtteviis sai alguse juba antiikajal, mil vanad kreeklased püüdsid inimese loomust kasvatuse abil vormida võimalikult sarnaseks ideaalkujule. Kasvatus tähendab ,,täiusliku inimlikkuse" saavutamist. Kasvatusel on ka ühiskondlik külg. Inimene saab oma eesmärke saavutada vaid ühiskonnas. See on kasvatussotsioloogiale omane lähenemine kasvatuses. Kasvatuse abil aidatakse inimesel toime tulla selles ühisonnas, milles ta on sündinud või elab. ,,Toimetulemist" võib nimetada ka sotsialiseerumiseks

Kasvatusteadus

14

doc

Filosoofia eksami vastused

Kuid kreeklased filosofeerisid tavakeeles, neil ei olnud teoreetilisi termineid. Näit. olev (to on) oli igapäevaselt kasutatav. Esimesena lahknes keel tavakäsitusest Platonil, kes hakkas nimetama ülemeelelist valdkonda sõnaga idea, mis oli tavapruugis kuju, väljanägemine. Esteetika -- Noorim filosoofia haru, filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten (1714-1762). 1 2. Maailmapilt ja maailmavaade, erinevus vahetute (müüt, religioon) ja teoreetiliste (filosoofia, teoloogia, teadus) maailmavaadete vahel. Müüdi mõiste, kreeka mütoloogia puudujäägid maailma seletamises, mis soosisid filosoofia tekkimist. Maailmapilt: mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmast. See, mille läbi maailm inimesele "paistab" Maailmavaade: hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Maailmamõistmise vorm. Käsitus

Filosoofia

30

pdf

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused

Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s

Psühholoogia

25

doc

Religioon õhtumaises kultuuris

"religioosne", "usklik"; 7 religioon; usk ­ osalt kattuvad, osalt erinevad mõisted, just siit ka eesti keelde 8 religioon || usk ­ religioon kui kombed, mis vastanduvad tõelisele usule; 9 usund; usk ­ usund kui süsteemne nähtustekogum; usk kui inimese hoiak 10 11 · Kas "religioon" on üldse olemas? St kas see on "asi" või "sõna"?Antiik ­ printsiip "jumalad on veres" 12 Tänapäev ­ printsiip "usu ja südametunnistuse vabadus"EV põhiseadus § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba

Religiooniõpetus

28

doc

Kultuuriteooria loengu konspekt

Inimene olemine on kultuuriliselt tingitud. Inimeseks saab, kui ta on keskkonnas üles kasvanud. Seda täiesti bioloogilisel tasandil. nt. peaaju areneb välja alles pärast sündi kultuurikeskkonnas. Kultuur on tähenduste ringlemise integreeritud mudel. - meie keel, meie olmelised harjumused, muusika, uskumused, muu loominguline eneseväljendus. Kõik võivad olla erinevat päritolu ja tüüpi, kuid mõjutavad üksteist ja annavad üksteisele sisendeid, millest tekib kultuuriline tervik. Kultuur on alati õpitud, seda ei saa geneetiliselt edasi anda. Kultuur on alati õpetatav. Kultuur ei ole stabiilne vaid pidevas muutumises. Kultuuril on meie jaoks selline tähendus et ilma selleta ei ole inimeseks olek võimalik. Milles seisneb kultuuri funktsioon? Inimene on ainukene bioloogiline olend, kellele on võimalik oma tegevustesse kaasata varem elanud liigikaaslaste tegevuste tulemusi.

Sissejuhatus kultuuriteooriasse

17

pdf

FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

riigikord. Õigluse seos õnneliku eluga ja riigi ideaalne kord (politeia). Õnn pole õigluseta võimalik. Arvas, et riigijuhid peaksid olema filosoofid, sest muidu iha saab võitu. Rahvas, sõjamehed, valitsejad.  19. Uusplatonismi suhtumine ihusse ‘Ma häbenen, et mul on keha’. Tahtis, et temas poleks midagi materiaalset. Kõneleb ainelisuse pimedusest ja ütleb et mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. 20. Telos, teleoloogia Aristotelesel Telos- inimese sisemine eesmärk. Looduse toimimine on teleoloogiline (kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid). Ehk kui nt käsitööline teeb materjalist eseme, peab see vorm juba enne tema arus olemas olema. 21. Neli põhjust Aristotelese metafüüsikas causa materialis - materiaalne põhjus (telliskivi) causa formalis - formaalne põhjus (maja plaan) causa efficiens - tegevuspõhjus (ehitusmeistri töö) causa finalis - sihtpõhjus (soov majja elama asuda) 22

filosoofia teine kursus

17

pdf

FILOSOOFIA mõisted

riigikord. Õigluse seos õnneliku eluga ja riigi ideaalne kord (politeia). Õnn pole õigluseta võimalik. Arvas, et riigijuhid peaksid olema filosoofid, sest muidu iha saab võitu. Rahvas, sõjamehed, valitsejad.  19. Uusplatonismi suhtumine ihusse ‘Ma häbenen, et mul on keha’. Tahtis, et temas poleks midagi materiaalset. Kõneleb ainelisuse pimedusest ja ütleb et mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. 20. Telos, teleoloogia Aristotelesel Telos- inimese sisemine eesmärk. Looduse toimimine on teleoloogiline (kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid). Ehk kui nt käsitööline teeb materjalist eseme, peab see vorm juba enne tema arus olemas olema. 21. Neli põhjust Aristotelese metafüüsikas causa materialis - materiaalne põhjus (telliskivi) causa formalis - formaalne põhjus (maja plaan) causa efficiens - tegevuspõhjus (ehitusmeistri töö) causa finalis - sihtpõhjus (soov majja elama asuda) 22

filosoofia teine kursus

Kommentaarid (0)