Inimese looteline areng (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Inimese looteline areng (1.-12. nädal)
Inimese looteline areng (1.-12. nädal)
Tavaliselt saab ühe munaraku viljastada vaid üks sperm. Viljastumisjärgse sügoodi rakukest ei võimalda enam teiste seemnerakkude tungimist munarakku. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusen moodustub loode ehk embrüo. Sellega algab organismi looteline areng ehk embrüogenees. Pärisimetajatel toimub see emasorganismis. Embrüogenees lõpeb sünnimomendiga ja organism alustab oma lootejärgset arengut.
(Sarapuu et al, 2003)
Sünieelses arengus eristatakse kolme perioodi:

Eostumisperiood (0-2 nädalat) - umbes 36 tundi pärast viljastumist hakkab sügoot (viljastatud munarakk) jagunema. Juba esimese nädalaga moodustub algsest ühest rakust umbes 100- rakuline kogum. Selle perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limaskesta külge.

Embrüonaalperiood (2 nädalat kuni 2 kuud) - Sel perioodil hakkavad kujunema KNS, süda ja kehaosad (käed, jalad, silmad, kõrvad).

Looteperiood (2 kuni 9 kuud) - 9 nädalat pärast munaraku viljastumist on embrüol olemas kõik organid ja kehaosad (mis peavad veel kasvama ja arenema). Loode meenutab inimest, kasvab kiiresti. 38.-40. nädalaks on ta umbes 50cm pikk ja 3kg raske, valmis sündimiseks.
( Uljas ,

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

102 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

t2ring Õppematerjali autor

looteline areng 1-12 nädal

Sarnased õppematerjalid

doc

Loote areng, imik, laps

Loote areng Viljastunud munaraku arengut võib vaadelda kahe perioodina: 1) embrüonaalperiood: viljastumisest 60. elupäevani. Sellel perioodil arenevad välja kõik elundid; 2) looteperiood: 60. elupäevast sünnini. Sellel perioodil loode kasvab intensiivselt. Pärast viljastumist hakkab toimuma munaraku järjestikune jagunemine. Samal ajal liigub jagunev rakustik mööda munajuha emaka suunas

Terviseõpetus

docx

Inimese looteiga

Referaat Inimese looteiga : Autor : Klass : Juhendaja Sisukord Sissejuhatus 2 Mulle määrati teemaks inimese looteiga. Looteiga on üheksakuune periood, kus inimene alles alles hakkab arenema. Inimese sünniks peetakse päeva, millal ta looteiga on läbi, kuid .tegelikult sünnib elusolend juba üheksa kuud ennem .Referaadi eesmärgiks on uurida kuidas areneb ja käitub inimene, kui ta on veel üsas Sünnieelses arengus eraldatakse 3 perioodi : eostumisperiood ehk viljastumine, .embrüonaalperiood ja looteperiood 3 Eostumisperiood.1

Arengubioloogia

odt

Loote areng

areneb loode, välimisest tema toitekestad. · 5-6. päeval laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. · Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. · 18.-28. päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. · 3. nädalal hakkavad arenema veresooned ja magu, 21. elupäeval hakkab tööle süda. · 4. nädalal tekivad luude ja lihaste alged. Laps on nüüd ~5-10 mm pikk ja kaalub alla 1 grammi, sarnanedes üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. · 5

Õendus

docx

IMMUUNSÜSTEEM

· Suguküpsel naisel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munaraku vabanemist nimetatakse ovulatsiooniks. · Menstruatsiooniks nimetatakse vereeritust emakaks, mille põhjustab munaraku mitte viljastamine ja limaskest osutub tarbetuks. · Üle 45 50 aasta vanustel naistel munasarjade talitlus alguses muutub, hiljem aga lakkab täielikult. Ühtlasi jääb ära ka siis menstruatsioon. VILJASTUMISEGA ALGAB UUE ORGANISMI ARENG · Viljastumise eelduseks on mehe ja naise suguühe, mille käigus satuvad spermid naise suguteedesse. · Selleks, et spermid muutuksid viljastusvõimeliseks, peavad nad olema mõnda aega naise suguorganites. Viljastumisel on oluline ka spermide arv. · Inimesel toimub viljastumine munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. · Ainult üks sperm tungib munarakku ja viljastab selle

Bioloogia

rtf

Embrüoloogia ja evolutsioon

loomad veelgi, kuna vähemkohastunud surevad välja. Evolutsioonist annavad tunnistust mitmed tõendid minevikust, nt. Fossiilid e. Jäljendid mis tahes eluvormidest või nende elutegevustest. Nt. Loomade ja taimede kivistunud jäänused, millest nähtub, kuidas taimed ja loomad on aja jooksul muutunud. Mida rohkem leitakse kivistisi, seda selgemaks saab paljude isendite sugulus. Inimese kujunemislugu saab alguse australopiteegist, kelle puhul on tegemist inimese ja Aafrika inimahvi eellase vahepealse olendiga. Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased Homo habilis e. Osav inimene, kelle nägu oli küll lamdedam ja hambad väiksemad, kuid oskas valmistada juba rohmakaid varjualuseid ja tahumatuid tööriistu. Järgnes Homo erectus e. Püstine inimene, kes elas laagrites, kasutas tuld ja oskas ka arvatavasti rääkida. Rohkem arenenud olid Neandertaallased, kes kandsid riideid, tegelesid keeruliste nikerdustega ning matsid oma surnuid

Bioloogia

sxw

Loote arengut mõjutavad haigused ning muud tegurid

Loote arengut mõjutavad haigused. Tallinn 2010 Sisukord: Loote areng................................................................................... 1 Rasedus ja kaasnevad haigused.................................................... 3 · Südamehaigused............................................................... 3 · Tuulerõuged...................................................................... 3 · Hüpertensioon................................................................... 4 · Kuseteede põletikud.................................

Meditsiin

docx

Inimese looteline areng(1. -12. nädal)

Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011) Esialgu saab arenev munarakk toitu emaka limaskestas olevatest veresoontest. Hakkavad arenema aju, südame, soolestiku, kopsude ja närvisüsteemi alged. Veelgi enam: osa rakke hakkavad moodustama nahka, lihaseid ja veresooni. (Rasedus sünnitus vastsündinu,Uriko) Neljandal nädalal tekib tugisüsteem. Kujult ketast meenutav platsenta, mis ühendab ema vereringe embrüo omaga, hakkab arenema ja kinnitub emaka limaskestale munaraku pesastumise kohta

Bioloogia

doc

Rasedus

Kaelasel Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Rasedus................................................................................................................................... 4 3. Viljastumine............................................................................................................................4 4. Loote areng............................................................................................................................. 4 4.1 Mida loode tunneb? ..........................................................................................................6 5. Sünnitus...................................................................................................................................7 5.1 Millega algab sünnitus? Sünnituse eeltunnused:

Bioloogia

Rohkem sarnaseid