Inimese kujunemine, varajased tsivilisatsioonid (0)

1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta etappe
1) Inimahvlane
2) Australopiteekus (lõunaahvlane)
Väike aju, suur nägu, väikest kasvu
3) Homo habilis (osavinimene)
Toitus surnud loomadest, hiljem hakkas küttima
4) Homo erectus (sirginimene) 2-3 milj. aastat tagasi
Tume ja sile nahk, pikem ja sihvakam, esiletungiv nina. Kasutas pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas /onnis, oli uudishimulik .
5) Neandertallane (Neandertali org Saksamaal) 250 000 a tagasi
Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg , 160 cm. Matavad surnuid.
6) Homo sapiens (tarkinimene) 100 000 aastat tagasi kujunes välja.
Kütid, korilased , kalastajad.
2. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti.
Esimesed joonised kraabiti luule, savile või kivile. Sageli olid joonised skemaatilised. 30 000 eKr- pisiskulptuurid luust ja kivist. Naisekujukesed- rõhutatud sootunnuseid. Natuke hiljem tekkisid koopamaalid .
3. ANIMISM- usk looduse hingestatusse (puul, kivil jne oli hing)
TOTEMISM - usk, kus inimese eelkäijaks peetakse mõnda looma
4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varajased tsivilisatsioonid ?
Alates 3000 eKr. Kujunesid suurte jõgede ääres:
1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres,
2) Egiptus Niiluse ääres. Avastati viljakad pinnased ja sai hakata seal põldu harima .
3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr)
4) Hiina Huang He ja Jangtse ääres (2000 eKr)
5) Kreeta saar (2000 eKr)
Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata
5. Tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused:
Eeldused: Põhjused:
1) Viljelusmajandus 1) Kujunes ülemkiht, kellele vabalt alluti
2) Metallitöötlemine 2) Inimesed vallutiati juhile vägivalla abil
6. Kirja areng
7. Egiptuse ajaloo põhietapid + iseloomustus
Vana riik- u 2650-2100 eKr. Egiptuse riigi sisemise ühtsuse ja valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg. Giza püramiidid. Naabermaadega läbikäimine väga hõre, kujunesid välja Egiptuse tsivilisatsiooni põhitunnused.
Keskmine riik- u 1950- 1650 eKr. Tähtis osa riigi juhtimises noomide asehalduritel. Egiptusele oli allutatud juba Nuubia . Keskmise riigi aeg lõppes (Aasiast) hüksoslaste sissetungiga.
Uus riik- u 1550- 1075 eKr. Algas hüksoslaste väljatõrjumisega. Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg . Kaarikuvägi. Edukad sõjaretked Palestiinasse ja Süüriasse. Väiksed muudatused kommetes, tõekspidamistes, kuid üldine tsivilisatsiooni iseloom jäi muutmata. Valitseja kõrval tõusis preesterkond mõjukaks.
Hilis-Egiptuse periood- u 1075- 525 eKr- Palju võõramaiseid valitsejaid, vanad tavad.
8. Egiptuse aasta jagunemine põllutööde järgi
1) Juuni-juuli kuni oktoober: üleujutusperiood (sinine Niilus)
2) Okt-nov kuni veebruar: põlluharimisperiood
3) Veebruar-märts kuni juuni: põuaperiood
9. Egiptuse ühiskonnakorraldus
Vaarao- juhtis riiki, jumala asemik maa peal. Piiramatu võim. Oli ka riigi kõrgeim preeester, vastutas üldiselt riigi heaolu eest.
Nomarhid- kõrgem ametnikkond, noomide e maakondade haldurid . Viisid kohapeal täide vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, kogusid sõjaväge.
Preestrid- Templite haldajad, inimeste ja jumala vahendajad. Viisid läbi usutalitusi, neid valiti ülikkonna seast, vaarao nõuandjad.
Sõdurid- osalesid vallutussõdades, kaitsesid riiki.
Kirjutajad- kontrollisid töötajate tegevust, kirjutasid üles kõigi kohustused, jälgisid töö kulgu .
Talupojad- harisid riigi maad, niisutussüsteemide ehitamine, sõjaväes teenimine .
Orjad - teenisid templites, majapidamistes, vaarao juures, ehitusel, sõjaväes (kui vaja oli). Olid endised talupojad, käsitöölised või võõramaist päritolu sõjavangid.
10. Egiptuse eluolu

• Elati maal
  
• Ülikud uhketes majades, lihtrahvas savionnides
  
• Toiduks oli odra - või nisujahust küpsetatud leib, lahja õlu, kala
  
• Paarperekond: ema-isa-lapsed. Mees ja naine olid võrdsel positsioonil
  
• Vaaraodel oli mitu naist ( haarem ). Peanaiseks vaarao õde
  

11. Egiptuse kuulsamad jumalad+ tegevusalad

• Horos- taevajumal
  
• Ra- päikesejumal (tähtsaim). Peeti ka Horosega samaks
  
• Amon - loomis- ja viljakusjumal - tekitab liikumist ja kaost
  
• Osiris- surnutejumal
  
• Isis-viljakus- ja emadusjumalanna
  
• Hathor - armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna- kaitses naisi
  
• Anubis- surnutejumal- kontrollib matusetalitust
  
• Thot- kuu- ja tarkusejumal - jumalate nõunik ja sekretär, surnute hingede kaaluja
  

12. Iseloomusta Egiptuse hauakambreid
Kivist. Alguses mastabad (ülikutel), pärast püramiidid (vaaraodel), siis kaljukoopad (Kuningate org). Vaaraode hauakambrid pidid kõrged olema, et saaks peale surma oma rahval silma peal hoida. Püramiidid olid massiivsed kiviplokkidest ehitised, kõige suurem on Cheopsi püramiid (232m, 2300 kiviplokki, à 2,5 tonni) Usuti surmajärgsusesse, seega pandi hauakambrisse kaasa toitu, varandust. Mumifitseeritud laip pandi sarkofaagiga hauakambrisse, hauakambri seintele raiuti tekstid, mis kirjeldasid surmajärgset saatust.
13. Mumifitseerimine

• Surnu viidi palsameerimismajja
  
• Surnukeha palsameeriti: siseorganid eemaldati ja pandi eraldi anumatesse, keha jäeti 70-ks päevaks soodavette likku.
  
• Seejärel määriti keha õlidega ning mässiti valgetesse linadesse.
  
• Muumia viidi paadiga Niiluse läänekaldale
  
• Järgnes nutulaul hauakambri juurde
  
• Looma ohverdamine
  
• Muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse
  
• Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega ka hauakambrisse
  

14. Egiptuse kirjatüübid
Käibel oli 3 kirjatüüpi:

Hieroglüüfkiri (esinduslikud tekstid)

Hierootiline kiri (preestritel)

Demootne kiri ( rahval )
15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst
Algeline püramiid mastaba , pärast seda Džoseri astmikpüramiid, siis murd- ehk kaldpüramiid ning siis Cheopsi püramiid. Karnaki ja Luxori templid. Püloon- värav+ sambad mõlemal pool.
Sammasõu (peristüülõu)- pealt avatud. Hüpostüülõu- pealt kaetud
Sekos- templi pühamu- seal oli jumala kuju ja seal käisid vaid preestrid
Obelisk- neljakandiline sammas
Abu- Simbeli kaljutempel
* * *
Kujutav kunst : tavaliselt seintele, hauakambrites/templites. Värviti või kraabiti. Värvid: roheline, punane, pruun, must, valge. Juurde segati munavalget ja vaiku .
Kanoobid ehk urnid
Skulptuur - teosed, mis kujutasid vaaraosid, nende naisi, linde, loomi.
Reljeefkunst - madalreljeef (obeliskide peal, templite seintel)
Maalikunst- kujutati hauatagust elu.
Pinnakunst =maal+reljeef
16. Loetle ja iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid
Sumerid - elasid 4. at lõpus, 3. at eKr Mesopotaamia lõunaosas. Jalgratas, põlluharimine, kiilkiri, vasest tööriistad, linnriigid , veovanker.
Semiidid - sumeri kultuuri pärijad. Mesopotaamia põhjaosas. Võtsid üle kiilkirja ja osa kultuurist. Semiidi keel tõrjus sumeri keele käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost.
17. Mesopotaamias asunud suurriigid
Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia
18. Mesopotaamia eluolu
Kuninga võim oli piiramatu
Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad, küllaltki ruumikad elamud , põletamata tellistest majad ühe- ja kahekorruselised.
Mehel oli võim naise üle; naistel polnud sõnaõigust
Ühiskondlik kihistatus
Kuriteo sooritajale oli karistuseks sama tegu.
Usuti mitut jumalat, usuti ennustamisse.
Elu ajal elati täisväärtuslikku elu, peale surma oli rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas.
19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike
20. Mis on foiniikia ? Iseloomusta
Foiniikia (Kaananimaa, ’purpurimaa’) oli antiikaja maa Vahemere idakaldal.
Põhilisteks tegevusaladeks olid põlluharimine ja meresõitmine, tigudest toodeti purpurset värvi, millega riideid värviti (purpurriie).
Välja olid kujunenud linnriigid, mis sarnanesid sumeri linnriikidega, neid juhtis kuningas.
Suur mõju ühiskonnas oli kaubandusega tegelevatel ülikutel.
Leiutasid maailma esimese tähestiku 2. at eKr
Tihe kaubavahetus Egiptusega
Neil oli semiidikultuur
21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik?
Iistraellaste kuningas Taavet ühendas kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ning tekkis Iisraeli riik. Taaveti poja kuningas Saalomoni surma järel lagunes Iisraeli riik põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks.

• Kiilkiri- kivitahvli sisse kraabitud kiilukujulised kriipsud (sumerite leiutis )
  
• Tsikuraat- massiivne torn, astangutega üles kulgev tempel Mesopotaamias
  
• Vana Testament- piibli I osa, iisraellaste ajalugu, usku, kombeid ja seadusi puudutavate andmete peamine allikas
  
• Savitsivilisatsioon - Mesopotaamia (seal leidus palju savi)
  
• Satraap - Pärsia asehalduskord Mesopotaamias (võõra võimu isemeelne esindaja)
  
• Mazdaism- õpetus heast ja halvast Pärsia riigis
  
• Egiptuse poos-kunstis viljeldav poos- keha külgvaates, silmad otsevaates
  
• Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga hauakambrite /püramiidide valvur
  
• Obelisk- neljakandiline võimas sammas
  
• Mastaba- varasem üliku haudehitis . Piklik, kastitaoline, selle all asus hauakamber.
  

•