Inimese kõrgem närvitalitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

odt

Kõrgem närvitalitlus

vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Ka meie mälu tugineb sünapsides toimuvale signaalide liikumisele õigel ajal õigesse kohta. – 11. Missuguseid mäluhäireid võib inimesel esineda? Mälukaotus, võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. – 12. Kuidas mõjuvad pikad lennureisid inimese bioloogilisele kellale? Inimese bioloogiline kell nihkub ja vajab väliskeskkonnaga harjumiseks aega. Nt kui lennata Eestist New Yorki on ajavahe 7 tundi ning organism harjub sellega 5-6 päeva jooksul.

Bioloogia

3

doc

Kõrgema närvitalitluse mõisted

valuaistingut ei teki Narkosõltuvuse teke: Narkootikumid jäljendavad närvisüsteemi mediaatorite toimet ja suruvad alla nende sünteesi, sellega kahjustatakse närvisüsteemi Info salvestamine lühi- ja püsimälusse: Lühimälust kaob info kiiremini ära, mõtlen läbi ja kirjutan üles- sel viisil jääb info primaarsesse mällu. Info salvestamises püsimällu, tuleb sagedasti ja palju harjutada. Ööpäevaste rütmide mõju inimese organismile: Uute erinevate rütmidega kohanemiseks läheb inimesel mitmeid päevi aega, rütmide häirumine võib avalduda töövõime languses, hajameelsuses Une tähtsus: Sel ajal sorteeritakse ajus infot ja aktiivsed on erinevad neuronid. Une ajal toimuvad keemilised protsessid, mis kindlustavad õppimise ja info salvestamise.

Bioloogia

1

odt

Inimene

1.Elusorganismide liigitus:*bakterid *protistid *taimed *loomad *seened. Inimene kuulub loomariiki. Liigituse aluseks on rakuline ehitus 2.Inimese & looma sarnasused/erinevused. S:*rakuline ehitus *samasugused koed *paljunemisviis *ainevahetusprotsessid E:*püstine kõnnak/kahel jalal kõndimine *käte vabanemine *aeglane areng *rääkimine *ajumaht u. 3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga

Bioloogia

6

doc

Inimene ja tema hävitav tegevus

sünteesima antidiureetilist hormooni. Inimesel tekib janu ja samaaegselt neerudes imatakse esmasuriinist rohkem vett tagasi. Termoregulatsioon toimub soojuskadude vähendamise või suurendamise abil. · Temperatuuri tõustes inimene hakkab higistama ja nahas olevad veresooned laienevad. Nii antakse rohkem kehasoojust ära. · Temperatuuri langedes tekivad külmavärinad, kananahk ja nahas olevad veresooned ahenevad. Nii hoitakse kehasoojust kokku. Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · Koguda informatsiooni. Meeleelundites asuvad retseptorid. Retseptoritelt saadud info läheb edasi kesknärvisüsteemi. · Kordineerida informatsiooni. Ajus võetakse vastu otsused, mida saadud informatsiooniga peale hakata. Otsused tuginevad mälule ja kogemustele. · Anda info edasi efektoritele: lihastele ja näärmetele. Sünaps. Sünaps on ühendus kahe närviraku vahel . Sünapsid võivad olla kas keemilised või elektrilised.

Bioloogia

7

doc

Närvisüsteem

Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis

Bioloogia

42

doc

Inimene kui tervikorganism

 Pidev energiavajadus.  Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.  Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon.  Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.  Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil.  Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.  Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus.  Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.  Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud.  Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid,

inimeseõpetus

23

doc

Bioloogia konspekt - 12.klass

1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4

Bioloogia

4

docx

Bioloogia kordamine - inimene

Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused

Bioloogia

Kommentaarid (0)