Inimese füsioloogia

karus, piret

Inimese füsioloogia (1)

Tallinna Ülikool - Meditsiin - Inimese anatoomia ja füsioloogia

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Lõik failist

Füsioloogia kontrolltöö nr 1
Variant 1

Vere funktsioonid:

a)transport (toitainete, mineraalide, makro- ja mikroelementide, jääkainete, valkude, jne), organismi varustamine vajalik ainetega

b) miljöö (ehk siis sisekeskkonna konstantsuse tagamine, mis tähendab seda, et veri üritab kõik muutused võimalikult sujuvalt ja omaselt organismile kohandada, nt. Hoiab temperatuuri konstantsena, organismi nö. `toitmine` jne).

c) kaitse: 1)kaitse verekaotuse vastu- hemostaas, vere hüübimine 2) kaitse kehavõõra bioloogilise materjali vastu- immunoloogiline kaitse

NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes.

Südametsükkel koosneb:

a) süstolist (vere väljutamine südamest)

b) diastolist (südame nö puhkeaeg , kui veri voolab tagasi südamesse)

Südame minutimaht on vere hulk mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Rahuolekus on see umbes 5-6 l, kehalise töö ajal aga isegi 25-30 l.

See sõltub: a) löögisagedusest

b) süstoolsest mahust (vere hulgast, mis südamest ühe löögi ajal väljutatakse)

c)löögimahu suurusest

Veresoonte perifeerne vastupanu on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamisel kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust e. diameetrist ja vere koostisest (kui paks veri on). Tähistatakse R ja seda saab arvutada valemiga: R=Q/P (Q-vere hulk, P- vererõhk).

Aglutinatsiooniks nim. Olukorda, kus/kui doonori aglutinogeen `kleepub` kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfaga

Lümfi ülesandeks on tagada immuunsüsteem (immuungloobulite, lümfotsüütide tootmine), puhastada organismi (filtreeritakse lümfisülmedes lümfi), lümfotsüütide produtseerimine ja nende transport.

Vere puhversüsteemid:

karbonaatpuhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, verevalkude plasma puhversüsteem.

Südamelihase automatismiks nim. Südamelihase võimet tekitada endas (siinusõlmes) erutus.

Südame löögisagedus sõltub vanusest , eluviisidest, soost, keskkonnast, kehalisest treenitusest, emotsionaalsest seisundist.

Vererõhk on rõhk, mille all veri veresoonkonnas voolab. P=Q*R a) vere hulk (Q) mmHg b) veresoonte perifeerne vastupanu (R)
Variant 2

Eristatakse nelja põhilist veregruppi: A, B, 0 ja AB. Kui veregrupp sisa ldab D aglutinogeeni, siis on see Rh+ (reesuspositiivne), kui ei sisalda siis on Rh- (reesusnegatiivne). Kui doonori aglutinogeen A puutub kokku retsipiendi aglutiniiniga, siis toimub aglutinatsioon e. erütrotsüütide kokku kleepumine.

Elektrokardiogramm- EKG, elektriliste potentsiaalide registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine).

Südametegevuse humoraalne regulatsioon:

adneraliin- südame käivitaja, aktiivolekus tõstab südame tööd.

Türoksiin- rahuolekus aeglustab, aktiivolekus tõstab.

K-ioonid- suurendavad südame tööd (sümpaatilised)

Ca-ioonid- lihaskontraktsioonid (parasümpaatilised) aeglustavad südame tööd

Vererõhk jaguneb: a) ülemiseks e. süstoolseks vererõhuks, normi piirid- 110-120 lööki/min b) alumiseks e. diastoolseks vererõhuks, normi piirid - 60-80 lööki/min

Südame toonid tekivad klappide võnkumise tulemusena enne sulgumist. Eristatakse: a)süstoolseid toone- tekivad süstoli ajal b)diastoolseid toone- tekivad diastoli ajal.

Vereringe iseärasused veenides:

suur venoosse vere mahtuvus (2 korda)

vere liikumisel: -veri surutakse edasi raskustungi toimel -vere tagasiliikumist takistavad klapid -lihaskontraktisoonide korral surutakse veri veenidest välja

Hemoglobiin on valguline elund, mis sisaldab rauda ja annab verele punase värvuse, hemoglobiini on erütrotsüütides (30%). Tema üleandeks onhapniku transport.

Kapilaarse vereringes vereringe perifeerne takistus on suurem

Leukotsüüdid- valgelibled, 1 mm3 veres 6000- 8000, leukotsütoos- leukotsüütide hulga suurenemine, leukopeenia- leukotsüütide hulga vähenemine.

Ülesanded:

fagotsütoos – bakterite hävitamine

antikehade produktsioon

valgulise päritoluga toksiinide lagundamine.

Erutus tekib südames siinussõlmes. Erutus tekib temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda (närvide kaudu).
Variant 3

Südame löögisagedus e. pulss on erutuse tekkimise rütm siinussõlmes (siinusrütm): süstol- kokkutõmme, diastol- lõdvestumine. Sõltub soost, vanusest, eluviisidest, kehalisest aktiivsusest, emotsionaalsest seisundist, keha asendist. Normväärtus- , kõikumise piirid-

Südame löögimahuks e. süstoolseks mahuks nim. Vere hulka, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab, rahuolekus on näitaja 60-80 ml.

Muutused kehalisel tööl- südame löögimaht kehalisel tegevusel suureneb, südame töö kiireneb ja pulss ka kiireneb.

Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust.

Südame reflektoorne regulatsioon:

südame innervatsioon- uitnärv- pidurdab südame talitlust (bradükardia), sümpaatilised närvid- tugevdavad südame talitlust.

Vererõhu suurust mõjutavad:

vere hulk, mis satub arteritesse

vereringe perifeerne vastupanu

vanus

emotsionaalne seisund

kehalise töö aktiivsus

Vere joonkiirus iseloomustab vere liikumist (cm/sek)

Vereringe iseärasused kopsuvereringes:

suur mahtuvus- elastsed sooned

hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid

kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem- verevoolu takistus on väiksem

kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust.

Trombotsüüdid- 1 mm3 veres 200000-400000- sõltuvalt elu ja töö rütmist

trombotsütoos- trombotsüütide hulga suurenemine

ülesanded- vere hüübimise tagamine

Kui veres leidub D aglutinogeen, siis on tegemist Rh+ e. reesuspositiivsusega (85% inimestest), kui veres D aglutinogeen puudub on tegemist Rh- e. reesusnegatiivsusega (15% inimestest).

Vereplasma- vere vedel osa 55% mahust (ülejäänud 45% on vererakud).Vereplasma sisaldab vett, erinevaid valke (antikehi e. imuunglobuliine, hormoone, transpordimolekule), toitaineid (suhkruid, rasvasid, aminohappeid). Ülesandeks on kaitsta keha bakterite eest, mõjutab emotsionaalset seisundit (hormoonid).

Vere puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka alust ja tema soola või nõrka hapet ja tema soola. Vajalikud pH säilitamiseks.

Variant

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪