50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
10 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lotatimmu
Õppematerjali autor
Tema arust oli kunstnik Basil ka igav ja rääkis ainult igavatest ja tähtsatest teemadest mis Dorianile ei meeldinud. Alles peale portree tegemist sai Dorian kunstimaailmast aimu. 1.5 Kõige parem viis Lord Henry kirjeldamiseks on läbi Basil'i. Nad olid täielikud vastandid. Basil Dorianile ei meeldinud ning kuna Henry on vastand, siis tema just meeldis. Ta rääkis alati põnevatel teemadel, näiteks naised, raha, elu ja palju muud. Dorian sai temaga vabalt vestelda. Nad elasid hetkes, mitte tulevikus ega minevikus. Neil oli palju ühist. 1.6 Dorian oli see tüüp, kes seltskonnas või peol alati silma paistis ja kõigile meeldis. Ta oli seltskonna hing, äärmiselt ilus hing. Sellepärast pöörati talle ka palju tähelepanu. Dorianiga kaasnes alati rahvahulk ka sellepärast, et ta oli materjaalselt äärmiselt rikas ning inimesed käisid just sel põhjusel tal järgi. 1
kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi dzentelmenid (lubab Võluja tappa, kui too Sibylile halba teeb). S-i vend läheb Austraaliasse (meremees). 6. (77-85) Gray jääb ühisele einele hiljaks ning kohale jõudes räägib Basilile ja Henryle Sibylist ja kihlusest. Nad räägivad ka armastusest ja naistest ning sõidavad pärast teatrisse. Basil saab aru, et elu on tema ja Gray vahele tulnud. 7. (85-96) Saal oli rahvast täis, B ja H imetlesid Sibyl´i ilu ning absoluutselt kõik pettusid tema näitlemises. D jättis Sibyli julmalt maha. Peale hulkumist koju jõudes avastas G, et portree on muutunud, ning otsustas Sibyliga leppida. 8.(97-111) Gray tõusis veerand 2, luges kirju (v.a. Henry) ning uuesti pilti vaadates tuli Henry ja teatas, mis tema kirjas oli, ning lohutas Grayd ja kutsus ta ooperisse. D leppis pildi muutusega. 9
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2.a) Põhiprobleem - Hinge kuradile müümine vastutasu eest, ehk siis igavese nooruse vastu. b) Kõrvalprobleemid: Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. c) Autor on pannud ka midagi endast sinna raamatusse, nimelt tema homoseksuaalsus kajastub seal selges pildis. Teiseks kumas läbi autori homoseksuaalsus
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab hingerahu ainult ennast tappes tagasi. 2.a) Põhiprobleem - Hinge kuradile müümine vastutasu eest, ehk siis igavese nooruse vastu. b) Kõrvalprobleemid: Rikutus on pahatihti huvitavam kui süütu lapselikkus. c) Autor on pannud ka midagi endast sinna raamatusse, nimelt tema homoseksuaalsus kajastub seal selges pildis. Teiseks kumas läbi autori homoseksuaalsus
pilt jääb alati kauniks, aga tema ise kaotab kõik oma võlud. “Kui see ometi vastupidi oleks!” hüüatab ta. “Oleksin mina see, kes alati nooreks jääb, portree aga vananeks! Annaksin selle eest oma hinge!” Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks
Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S on sinnamaani elanud näidendites, ta on elav illusioon. Teater on ainus viis põgeneda ta vaese elu eest. Olles aga kord tunda saanud tõelist armastust, ei suuda ta enam hästi mängida, teater muutub talle igavaks. D kutsub B & H teatrisse oma mõrsjat vaatama, kuid nad kõik pettuvad, nähes kui andetu on tüdruk laval. Dorian on väga vihane ja jätab põlglikult Sibyli maha, julmalt jättes kuulamata kõik ta palved. Ta armastas illusiooni, mitte naist. D hulgub meeltesegaduses mööda tänavaid, terve öö. Hommikul koju jõudes märkab ta, et B
1) REALISM ,,Realismus" - esemeline, reaalne. Terviklik kirjandussuund levis Lääne-Euroopas 1830-1870. 1830. aastatel oli romantismi hiigelaeg. Peagi aga romantismist tüdineti. Realism kujuneski romantismile vastukaaluks. Samas põimusid need kaks suunda pidevalt omavahel. Iseloomulikke jooni esineb juba antiigist alates. 1831 Stendhal ,,Punane ja must" - esimene realismi esindav teos. Realism kunstimeetod, mille järgi kirjanduse ja kunsti ülesanne on kujutada elu tõepäraselt ning avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Realism toob esile ajastule iseloomuliku tüüpilise ja peaks vältima juhuslikku ebaolulist. Selle poolest erinev naturalismist. Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele (kuidas ühiskonnas kehtivad seadused ja ühiskondlikud normid mõjutavad inimese käitumist). Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega
väga kaunis daam. Paraku on naine juba abielus ja nende vahel ei Paraku pidi nii tema kui ka tema armastatu Margaret nende õnne saa midagi enam olema, kuigi naine tunnistab, et Oneginit nimel maksma. Lõpuks satub Margaret vanglasse ja läheb hulluks, armastab. et ei tunne enam isegi Fausti ära. Peale Margareti surma suudavad Ta ei oska armastada ja tahtis ka oma sõbrale näidata reaalset elu, inglid ta päästa ja viivad ta taevasse. et armastust pole olemas, sellisena nagu too noor poeet seda Mefistoteles pakub Faustile kõikide maiste mõnude naudingut, mida tundis ja nägi. Faust seni on pidanud vääraks. Ta muudab Fausti nooremaks oma Hiljem kui Onegin juba vanem oli avastas ta, et on olnud rumal, kui võlujoogi abil, tänu millele Faust armub ühel peol süütusse ja lükkas Tatjana armastuse tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid