Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla (0)

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine

lange enam ükski meie sõdur selles sõjas. Eesti kodanikus olemine tähendab mulle head. Eesti kodakondsus loob paremad väljavaated töökoha leidmiseks, näiteks linnavalitsuses või politseis ning annab poliitilised õigused, näiteks rahvahääletustel osalemisõiguse. Eesti kodanikuna on mul võimalus läbita kaitseväe teenistus ning ma ei pea selle eest midagi tasuma ja mis on mulle ka väga hea, sest see aitab mind edasises elus, kui ma soovin edasi minna politseisse. Kaitseväes saan vajalikud oskused koostööks ja muuks vajaminevaks elus. Ma ei pea ka muretsema oma vanaduspõlve pärast, sest ma tean, et minu sugulased, kes on Eesti kodanikud on kohustatud hoolitsema minu eest. Eesti kodanikuks olemine on väga hea ja kasulik Eesti Vabariigis elavatele inimestele, sest see soodustab seda, et sul on natukene lihtsam hakkama saada. KAREL VARIK 12.B

Ühiskonnaõpetus

4

doc

Kas praegused Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis enese eest võitlejad?

võitlejad? Tänase päeva üks suurimaid Eesti ühiskonna probleeme on inimeste lahkumine oma kodumaalt ehk tööjõu lahkumine riigist. See on igapäevane nähtus, kus inimesed lahkuvad kas üksi või koos oma peredega ning see ei puuduta ainult noori vaid erinevas vanuses inimesi. Kuid mis on selle põhjuseks? Kas tõesti Eestist lahkujad on mugavus- ja lodevuspagulased või hoopis inimesed, kes otsivad inimväärset elu, et tulla ots-otsaga kokku? Alustame siiski noortest. Miks noored lahkuvad ja kas see on hea või halb? Kõik oleneb millisest vaatenurgast vaadata. Noored jagunevad esialgu kaheks, need kes tahavad minna ja jääda, mis on väga väike osa ning noored, kes moodustavad suurema osa ehk tahavad minna ning tulla ühel päeval tagasi. Kuid miks siiski lahkutakse? See on taaskord koht, kus noored jagunevad peamiselt

Ühiskond

2

doc

Negatiivse iive põhjustajad Eestis

on väikese riigi kohta natukene liiga palju. Iivet saavad tõsta ainult inimesed ise, vähendades abortide arvu, kuna Eesti riik maksab ka teatud osa abordi eest. Nii hoiaks riik raha kokku. Eestis tehakse aastas ligi üheksa tuhat valikaborti. Kui neist pooled ära jätta, oleks Eesti iive juba positiivne. Sellega kaasneb ka palju teisi probleeme. Abordid võivad kahjustada naise tervist ja see naine ei pruugi enam kunagi lapsi saada. Paljud inimesed võib-olla ei tuleks lapse kasvatamisega toime, eriti siis, kui neil puudub vanem, kes neid abistaks. Seega antakse lapsed lastekodusse. Oskamatus pere planeerida on suur probleem. Minu arust on tänapäeva noored lapse saamisega liiga vara pihta hakanud. On küllalt neid noori, kellel pole kas põhiharidust või keskharidust, kuna on sündinud laps, kelle kõrvalt ei suudeta kooli lõpetada. Noored sünnitavad juba vanuses 15 ­ 17 aastat. Need noored tüdrukud ei sünnita last omale, vaid oma vanematele, kuna neil puudub

Eesti keel

3

rtf

Aktiivne vananemine

generatsioonide vahel, levitada häid tavasid ja kogemusi ning edendada aktiivsena vananemist. Seoses selle aastaga peaksime kõik mõtisklema selle üle, kuidas elavad eurooplased kauem ja on tervemad kui kunagi varem. Mida teeksin mina, kui ma oleksin enda kodulinna Kohtla-Järve linnapea? Kuidas parandaksin nooremate ja vanemate inimeste omavahelisi suhteid? Mida teeksin, et mu regioon tunduks teistele inimestele sõbralikum? Kuidas tekitaksin kaugemal elavatel inimestel soovi siia elama tulla ja kuidas kaotaksin neis selle tunde, et seda linna tuleb karta ning et alati tuleb küüntega esimesest ettejuhtuvast asjast kinni haarata, peaasi et nad siia tulema ei peaks? Millistes valdkondades viiksin läbi muudatusi, missuguseid muudatusi, ja milliseid rolle täidaksid mu initsiatiivides noored? Kuidas ma need initsiatiivid ellu viiksin ning kuidas saaks neid rakendada? Mida saavad vanemad inimesed Kohtla-Järvel teha, et nad saaksid end aktiivse ja tegusana hoida ning tunda

Kirjandus

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

............................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?..............................................................................................................9 1.4. Mis muudab inimese õnnelikuks töökohal?.................................................................10 1.5. Mida võime teha, et muuta lapsi õnnelikumaks?.........................................................10 2.Millised väärtused vajavad kaitset?.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2

Uurimistöö

3

doc

Vanavanemad

Ühed vanad inimesed või hoopis ühed väga lahked inimesed ? Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . Minu vanavanemad on kõik juba pensionärid , aga siiski käib veel üks vanaema tõõl . Minu ema poolsed vanavanemad elavad Haeskas ja meile väga lähedal . Käime neid tavaliselt mingi 3 - 4 korda nädalast vaatamas

Perekonna õpetus

16

docx

Nimetu

dokumenti, kuid paljudel ei ole vanemat õde ning puudub ka võltsdokument. Nemad ongi selline noorte grupp, kes enne pidu panevad näole topeltkihi meiki ning silmad võimalikud tumedad. Seljas ka napp kleidike." (Delfi Rahvahääl, 2011). Siiski ei pruugi põhjus olla ainult selles, et tahetakse klubidesse pääseda. Teismeeas on paljudel tüdrukutel probleeme enesehinnanguga ja on üldtuntud tõde, et välimuse eest hoolitsemine muudab inimese enesekindlamaks. Nii varjavad noored oma ebakindlust meigikorra alla ja üritavad paista vanemad välja, et neid tõsisemalt võetaks. 2. SUHTED 2.1. Suhted perega Teostes kujutatud tüdrukute vanemad on pigem eemalehoidvad. Kuigi nõudmised lastele on suured ning vanematel on selge ettekujutus, millised nende lapsed olema peavad, siis igapäevaste tegemiste vastu huvi ei tunta. Eriti pööratakse rõhku emadele, kellega on

Eesti kirjandus

13

pdf

Juhtumite kirjeldused

rääkima. Pealegi on isa haiglas. Kardab, et tema vangi sattumise pärast. Esimest korda olnud isal infarkt ülejärgmisel päeval pärast seda, kui ta arestimajja pandi. Nüüd oli jälle midagi südamega olnud. Mis puudutab viirust, siis ta ei arva, et sellega edasi ei saaks elada. "Inimene lihtsalt peab õppima mistahes haigusega elama. Muidugi ei ole vangla parim paik taoliseks õppimiseks." Ta ei arva ka, et vanglas ei püüta nende eest hoolt kanda. Loomulikult on vangla võimalused piiratud. "Arstid tegelevad, püüavad hoida, et asi kellegagi meist hullemaks ei läheks." Ühelt poolt peab halvaks seda, et nad on teistest vangidest täiesti eraldatud, teisalt on see ehk paremgi - on vähem probleeme. "HIV-positiivsus tekitab vanglas probleeme. Kõigepealt kaasvangidega." Need ei tea ise täpselt, millisel teel nakkust saadakse ja kardavad nakatumist. Ega töötajad nendega ka tegeleda ei tahtvat. "Tsoonis on too X. blokk kõikide põlu all

Sotsiaaltöö

Kommentaarid (0)