Inimese anatoomia ja südameveresoonkond (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Südame veresoonkond

KT VI // SÜDAME ­ VERESOONKOND 107. Südame asend Asetseb eesmiseses keskseinandis ebasümmeetriliselt. 2/3 keha keskjoonest vasakul, 1/3 paremal. Kahe kopsu vahel, diafragma peal. Südametipp ulatub 5.-6. roide vahekohale. 108. Südame välisehitus Koonusekujuline. Eristatakse tagumis-alumist vahelismist pinda ja eesmis-ülemist rinnakroidmist pinda. Põhimik suunatud taha-üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule. 109. Südame kambrid, suistikud, sisenevad ja väljuvad veresooned - JOONIS! Süda jaguneb neljaks õõneks ­ paremaks ja vasakuks kojaks ning paremaks ja vasakuks vatsakeseks. Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. Paremasse kotta suubuvad alumine ja ülemine õõnesveen ning pärgurge, paremast vatsekesest väljub kopsutüvi Vasakusse kotta suubuvad neli kop

Anatoomia

4

docx

Anatoomia - südame-veresoonkond

Südame asend. Süda paikneb 2 kopsu vahel, diafragma peal. 2/3 südamest paikneb keha keskteljest vasakul, 1/3 paremal. Südamepõhimik on suunatud taha üles ja paremale, südametipp alla-ette ja vasakule, ulatudes 5. Ja 6. roide vahekohale. 107. Südame välisehitus. Südamel eristatakse tagumist-alumist vahelihasmist pinda ja eesmist-ülemist rinnakroidmist pinda. Südamel on tipp, põhimik, parem ja vasak vatsake, parem ja vasak kojakõrv, aordikaar, kopsutüvi... · Joonis lk 151 + anatoomia joonised ­ joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge),

Füsioloogia

5

docx

Kordamisküsimused südame-veresoonkonna kohta

1. Mis on südame-veresoonkonna ülesandeks? Too välja 5 erinevat nüanssi! Ainevahetus, humoraalne, temperatuuri regulatsioon, kaitsereaktsioonid Tagada pidev vere ja lümfi liikumine kanda edasi hapniku ja toitaineid ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine mitmesugused kaitsefunktsioonid hurmoraalne regulatsioon erinevate kehaosade temperatuuri regulatsioon 2. Mis veresooni läbib veri oma teekonnal arteritest veenideni? Nimeta 3 erinevat peenemat veresoont verevoolu järjekorras! Arterioolid - Kapillaarid - Veenulid 3. Mis on arterite peamiseks ülesandeks? Kanda verd elundi poole 4. Mis on veenide peamiseks ülesandeks? Vere voolamine elunditest südame suunas 5. Millistest kudedest koosnevad arteri kolm kesta? Elastne ja kohev sidekude, silelihasrakkudest, lihaskude. Arterioolid, veenulid ja kapillaarid. 6. Mis tähtsus on kollateraalidel ja anastomoosidel? Nende tõttu säilib elundi verega varustatus ka juhul, kui mõni arteritest on

Inimese anatoomia

20

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

vaid hoopis seda, et kopsualveoole ümbritsev veri ei suuda nii palju hapnikku vastu võtta ja rakkudeni viia, kui vaja oleks. 15.Aeroobne ja anaeroobne lävi. Aeroobne lävi – (120-130 lööki/min) piir, mille ületamisel tekib hapnikuvõlg. Käivituvad anaeroobsed energia tootmise viisid. Toodab 2 viisil korraga. Anaeroobne lävi – (160-170 lööki/min) kui ületad selle läve, siis aeroobne energia tootmine lülitatakse välja ja toodetakse ainult anaeroobselt – tekib piimhape. KT I Anatoomia 1. Kude – ühesuguse päritolu, ehituse ning ülesandega rakkude ning rakkude poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumik. Vastavalt ehitusele ja talitlusele jagatakse nelja rühma. 2. 1) epiteelkude – epiteelkude katab keha või elundi välispinda, vooderdab siseõõnsusi või moodustab näärmeid. Rakuvaheainet on minimaalselt, koosneb peaaegu ainult rakkudest. Väga iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine)

Füsioloogia

4

docx

Anatoomia II töö - seedeelundkond ja süda, vereringe

70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11) · 2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal. · 2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. · 2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust ­ piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast) 74. Hamba ehitus: (J

Anatoomia

10

docx

Anatoomia kontrolltöö II (70-131) küsimused ja vastused

70. Seedekanali osad: Suuõõs, Neel, Söögitoru, Magu, Peensool, Jämesool 71.Seedekanali seina ehitus:nimta 3 kesta, nende iseloomustus. Sisemine limaskest kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga. Keskmine lihaskiht koosneb silelihasrakkudest Välimine serooskest õhuke ja siledapinnaline, katab magu ja soolt. 72. Suured süljenäärmed, nende asend, avamine suuõõnde(Joonis 11)  2 Kõrvasüljenääre-väliskõrva ees all mälulihase peal. Avaneb suuõõnde teise purihamba kohal.  2 Lõuaalunesuljenääre-alalõuanurga kohal.Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele.  2 Keelealune süljenääre-paikneb suu põhjas. Avaneb suu põhjas keelealusele lihakesele. 73.Hammaste arv, liigid: (Joonis 76) Inimesel on kaks hammaste vahetust – piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20 : (2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast) Jäävhambaid on aga 32 (2 lõikehammast;1 silmahammas;2eespurihammast,3tagapurihammast)

Bioloogia

8

docx

Seede teekond

Nimeta seedekanali osad Suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool Seedekanali seina ehitus, kestad, Sisemine limaskest koos selle aluskihi iseloomustus submukooskihiga , sisaldab näärmeid Keskmine lihaskest, 2-kihiline silelihas, ringi ja pikilihas Välimine serooskest, õhuke sidekoeline kest Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta Lümfaatiline rõngas koosneb kuuest mandlid, nende paiknemine mandlist. 2 kurgumandlit - kurgu kaarte vahel Keelemandel ­ keelejuure piirkonnas 2 tõrvemandlit ­ tõrvekanali suubumisel neelu Hammaste arv

Bioloogia

7

doc

Anatoomia teise kontrolltöö vastused

Tallinn Siseelundid 54. Seedekanali osad: Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool Kõverkäärsool Pärasool Pärak 55. Hammaste arv, liigid: (Joonis 11) Inimesel on kaks hammaste vahetust ­ piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2 purihammast. Jäävhambaid on aga 32: 2 lõikehammast; 1 silmahammas; 2+3 purihammast (ees- ja tagapurihambad) 56. Hamba ehitus: (Joonis 11) Hammas koosneb juurekanalist, hambaõõnest, mida täidab säsi, kus sees on närvid ja veresooned, dentiinist, hambaemailist ja hamba kroonist. 57. Suured süljenäärmed ja sülje ülesanded organismis: (Joonis 11) Suured süljenäärmed: 2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenäär

Anatoomia

Kommentaarid (0)