Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga?
  • Millele kandub keharaskus istudes?
  • Mis on selgroo ülesanne?
  • Millest koosneb lülisammas?
  • Mitmest lülist koosneb inimese lülisammas?
  • Millised lülid on vabalülid?
  • Mis muudab selgroo painduvaks ja vetruvaks?
  • Milline lülisamba osa on inimsel kokku kasvanud?
  • Kuidas nimetatakse inimese lülisamba kõverdust kumerusega ettepoole?
  • Millises lülisamba osas esineb inimesel küfoos?
  • Kuidas kutsutakse esimsest kaelalüli ehk atlast?
  • Kuidas liigub rindkere hingamisel?
  • Mille vahendusel toimub erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele?
  • Miks on sünapsid vajalikud?
  • Mida mööda kulgeb erutus?
  • Kuidas väljenduvad refleksid ning milleks on need vajalikud?
  • Millest koosneb?
  • Mitu paari on seljaajunärve?
  • Mis närv talitluselt on seljaajunärv?
  • Mitu põimikut moodustavad seljaajunärvid?
  • Mis näsajad moodustised on keelepinnal?
  • Mis on maitsmiselundiks?
  • Millest koosnevad maitsmispungad?
  • Kuidas nimetatakse avaust mis jääb maitsmispunga kohale?
  • Millisele närvile antakse maitseretseptorite kaudu edasi erutus?
  • Keskmine südametsükli kestus on?
  • Mille hoiab ära erutuse juhtimise aeglustumine atrioventrikulaarsõlme ülaosas?
  • Mis ei mõjuta vererõhku?
  • Milline hormoon tõstab vererõhku?
  • Mis hoiab tavatingimustes vererõhu homöostaasi?
  • Mis on immuunsüsteem?
  • Mis on immuunsüsteemi elundideks?
  • Mis on vaktsineerimine?
  • Mille ülesanne on seonduda haigustekitajaga ning muuta need kahjutuks?
  • Mis rakud haaravad endasse haigustekitajaid?
  • Kuidas on lümf seotud verega?
  • Mitu l on hingamismaht rahulikul hingamisel?
  • Mille abil saab mõõta hingamismahtu?
  • Mis muutused toimuvad füüsilise töö ajal?
  • Mis luu ei seostu ülejäänud skeletiga?
  • Millele kandub keharaskus istudes?
  • Millest koosneb?

Lõik failist


TALLINNA ÜLIKOOL
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Bioloogia
INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP
Juhendaja : Saima Kuu
Tallinn 2016
SISUKORD
1Sissejuhatus 6
1.1Mõisted 6
1.2Rakk 7
1.3Koed 7
1.4Elundkonnad 8
1.5Organiseerituse tasemed 8
1.6Elu tunnused 8
2Luud 9
2.1Üldmõisted 9
2.2Luu ehitus 9
2.3Liigese ehitus 11
2.4Luustiku ülesanded 11
2.5Liigeste tüübid 11
2.6Skelett 12
2.6.1Lülisammas 12
2.6.2Rindkere 13
2.6.3Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed 13
2.6.4Vaagnavööde, jala luud ning liigesed 14
2.6.5Tallavõlv 14
2.7Mõisted 14
2.8Kolju 15
3Lihased 16
3.1Üldine 16
3.2Lihaste ehitus 16
3.3Lihaste ülesanne 17
3.4Lihaste liigid 17
3.5Lihaste tüübid 17
3.6Lihaste abiseadeldised 17
3.7Lihased 18
3.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia 18
3.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia 18
3.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia 19
3.11Lihaste kontraktsioon 20
4Närvisüsteem 21
4.1Üldmõisted 21
4.2Närvisüsteemi skeem 21
4.3Neuronid 22
4.4Sünaps ja refleks 22
4.5Hallaine ja valgeaine 23
4.6Kesknärvisüsteem 23
4.6.1Seljaaju 23
4.6.2Peaaju 24
4.7Piirdenärvisüsteem 25
4.8Erutus ja pidurdus protsessid 25
5Meeleelundid 26
5.1Retseptorid 26
5.2Kompimiselund 26
5.2.1Naha funktsioonid 26
5.2.2Naha tekised 26
26
5.3Nägemiselund 26
5.3.1Silma ehitus 27
5.3.2Silma abielundid ja kaitse 27
5.3.3Haigused 27
5.4Kuulmiselund ja tasakaalumeel 27
5.4.1Kõrva ehitus 28
5.4.2Kuulmine 28
5.5Haistmiselund 29
5.6Maitsmiselund 29
5.6.1Maitsete tundmine 29
6Vereringeelundkond 30
6.1Süda 30
6.1.1Südame üldehitus 30
6.1.2Südame tööfaasid 30
6.1.3Südame töö 31
6.1.4Vegetatiivse NS mõju südamele 32
6.2Vereringe 32
6.2.1Vereringe ülesanded 32
6.3Veresooned 32
6.4Veri 33
6.5Immuunsüsteem 33
7Hingamiselundkond 35
7.1Hingamiselundid 35
7.2Hingamine 35
7.3Hingamiselundite lisafunktsioonid 36
7.4Hingamismaht 36
7.5Rakuhingamine 36
8Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 37
8.1Seedeelundid 37
8.1.1Süljenäärmed 37
8.1.2Magu 37
8.1.3Maks 38
8.2Aine- ja energiavahetus 38
8.2.1Orgaanilised ained 38
8.2.2Metabolism 38
8.2.3Soojustasakaal 39
9Kuse- suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed 40
9.1Erituselundkond 40
9.1.1Kuseelundid 40
9.1.2Neerud 40
9.1.3Uriini teke 41
9.2Suguelundkond 41
9.2.1Naiste suguelundid 41
9.2.2Meeste suguelundid 41
9.2.3Munasarjad 41
9.3Endokriinsüsteem 42
1Sissejuhatus 43
9.4Mõisted 43
9.5Rakk 43
9.6Koed 43
9.7Elundkonnad 44
9.8Organiseerituse tasemed 44
9.9Elu tunnused 44
10Luud 44
10.1Üldmõisted 44
10.2Luu ehitus 45
10.3Liigese ehitus 45
10.4Luustiku ülesanded 45
10.5Liigeste tüübid 46
10.6Skelett 46
10.6.1Lülisammas 46
10.6.2Rindkere 46
10.6.3Õlavööde, küünarvarre luud ja käe luud ning liigesed 46
10.6.4Vaagnavööde, jala luud ning liigesed 47
10.6.5Tallavõlv 47
10.7Mõisted 47
10.8Kolju 47
11Lihased 48
11.1Üldine 48
11.2Lihaste ehitus 48
11.3Lihaste ülesanne 48
11.4Lihaste liigid 49
11.5Lihaste tüübid 49
11.6Lihaste abiseadeldised 49
11.7Lihased 49
11.8Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia 49
11.9Lihaskontraktsiooni füsioloogia 50
11.10Lihaskontraktsiooni füsioloogia 50
11.11Lihaste kontraktsioon 50
12Närvisüsteem 50
12.1Üldmõisted 50
12.2Närvisüsteemi skeem 51
51
12.3Neuronid 51
12.4Sünaps ja refleks 51
12.5Hallaine ja valgeaine 52
12.6Kesknärvisüsteem 52
12.6.1Seljaaju 52
12.6.2Peaaju 52
12.7Piirdenärvisüsteem 53
12.8Erutus ja pidurdus protsessid 53
13Meeleelundid 53
13.1Retseptorid 54
13.2Kompimiselund 54
13.2.1Naha funktsioonid 54
13.2.2Naha tekised 54
13.3Nägemiselund 54
13.3.1Silma ehitus 54
13.3.2Silma abielundid ja kaitse 54
13.3.3Haigused 54
13.4Kuulmiselund ja tasakaalumeel 54
13.4.1Kõrva ehitus 55
13.4.2Kuulmine 55
13.5Haistmiselund 55
13.6Maitsmiselund 55
13.6.1Maitsete tundmine 55
14Vereringeelundkond 55
14.1Süda 56
14.1.1Südame üldehitus 56
14.1.2Südame tööfaasid 56
14.1.3Südame töö 56
14.1.4Vegetatiivse NS mõju südamele 56
14.2Vereringe 57
14.2.1Vereringe ülesanded 57
14.3Veresooned 57
14.4Veri 57
14.5Immuunsüsteem 57
15Hingamiselundkond 58
15.1Hingamiselundid 58
15.2Hingamine 58
15.3Hingamiselundite lisafunktsioonid 59
15.4Hingamismaht 59
15.5Rakuhingamine 59
16Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 59
16.1Seedeelundid 59
16.1.1Süljenäärmed 60
16.1.2Magu 60
16.1.3Maks 60
16.2Aine- ja energiavahetus 60
16.2.1Orgaanilised ained 60
16.2.2Metabolism 61
16.2.3Soojustasakaal 61
17Kuse-suguelundkond ja sisesekretsiooninäärmed 61
17.1Erituselundkond 61
17.1.1Kuseelundid 61
17.1.2Neerud 62
17.1.3Uriini teke 62
17.2Suguelundkond 62
17.2.1Naiste suguelundid 62
17.2.2Meeste suguelundid 62
17.2.3Munasarjad 62
17.3Endokriinsüsteem 63
  • Sissejuhatus


  • Mõisted


    Kirjuta seletusele õige mõiste.
    Organismi välis-ja siseehitus________________
    Organismi ja elundite talitlus ning nende seos ümbritseva keskkonnaga – ________________
    Jagab keha eesmiseks ( ventraalne ) ja tagumiseks ( dorsaalne ) pooleks – _______________
    Jagab keha paremaks (dexter) ja vasakuks (sinister) pooleks – _______________
    Jagab keha ülemiseks (kraniaalne) ja alumiseks ( kaudaalne ) osaks – _______________
    Keskmine, seespoolne – ________________
    Külgmine, väljaspoolne – ________________
    Kehale lähemal – ________________
    Kehast kaugemal – ________________
    Südamest kaugemal – ________________
  • Vasakule Paremale
    Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #1 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #2 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #3 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #4 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #5 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #6 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #7 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #8 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #9 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #10 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #11 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #12 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #13 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #14 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #15 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #16 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #17 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #18 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #19 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #20 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #21 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #22 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #23 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #24 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #25 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #26 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #27 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #28 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #29 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #30 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #31 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #32 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #33 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #34 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #35 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #36 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #37 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #38 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #39 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #40 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #41 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #42 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #43 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #44 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #45 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #46 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #47 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #48 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #49 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #50 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #51 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #52 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #53 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #54 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #55 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #56 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #57 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #58 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #59 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #60 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #61 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #62 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #63 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #64 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #65 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #66 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #67 Inimese anatoomia ja füsioloogia õpimapp #68
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 68 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor greetem Õppematerjali autor
    Aine Inimese anatoomia ja füsioloogia põhjal koostatud õpimapp, kus on toodud kõik käsitletavad teemad erinevate ülesannetega (mida saab lahendada). Lõpus on vastused.
    Saab kasutada ise õppimisel. Kui oskate kõik ülesanded ära lahendada, kontrollite pärast üle, siis peaksite eksamiks valmis olema :)

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    33
    docx

    Anatoomia eksam

    tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone.’’ TÕENE 222) Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? ’’Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud.’’ Kõhtmised 223) Mida uurib füsioloogia? Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga. 224) Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? Süstemaatiline anatoomia 225) Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? Supinatsioon – väljapööramine, pronatsioon – sissepööramine, anteversioon – ettetoomine, abduktsioon – eemaldamine, aduktsioon – lähendamine, ekstensioon – sirutamine, flektsioon – painutamine

    Anatoomia
    thumbnail
    50
    doc

    Anatoomia KOGU konspekt

    74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas)  Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel  Keelemandel- keelejuurde piirkonnas  Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas  Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis

    Bioloogia
    thumbnail
    25
    doc

    Anatoomia

    74. Hamba ehitus Hammas: kroon- igemest kõrgemal Kael- kaetud igemega Juur- asub lõualuude hambasompudes Juuretipul on mulk,mis viib hambajuurekanalisse-läheb üle kroonis asuvasse hambaõõnde Kanalis ja õõnes asub pehme kude- säsi e pulp(sidekude, närvid, veresooned) Hammas koosneb: dentiin(eriline luukude, kus puuduvad luurakud ja veresooned) kaetud: emailiga(kõige tugevam kude inimese organismis) Juur ja kael on kaetud hambatsemendiga 75. Kurgu lümfaatiline rõngas(mandlite paiknemine)-koosneb 6 mandlist(kurgukitsuse ja nina tagasõõrmete piirkonnas)  Kurgu- e suulaemandel(2)- kummagil pool kurgukaarte vahel  Keelemandel- keelejuurde piirkonnas  Tõrvemandel(2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas  Neelumandel- neelulaes 76. Mao asend,osad Asend- kõhuõõnes diafragma all(vasaku roidekaare all) Osad- maolävis

    Bioloogia
    thumbnail
    84
    odt

    Anatoomia kordamisküsimused-vastuse d

    3) Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis Kudesid on 4 põhirühma: 1) EPITEELKUDE e. KATTEKUDE.  Katteepiteel – katavad keha välispinda (nahk), sooleepiteel, hingamiselundite epiteel  Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed (kehanäärmed)  Sensoorne epiteel – haistmisepiteel nina limaskestal 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE.  Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas (veresoontes)  Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (lümfidõlmedes)  Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas  Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes  Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.  Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    86
    doc

    Anatoomia- kogu materjal

     Katteepiteel – katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel  Näärmeepiteel – kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed  Sensoorne epiteel – haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt.  Veri – koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas  Lümf – koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest  Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas  Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes  Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel.  Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht

    Inimese anatoomia
    thumbnail
    87
    doc

    Anatoomia materjal

    Katteepiteel ­ katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel ­ kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel ­ haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri ­ koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf ­ koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude ­ luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude ­ nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ­ toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude ­ kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude ­ kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad

    Anatoomia
    thumbnail
    170
    doc

    INIMESE ANATOOMIA

    Katteepiteel ­ katavad keha välispinda, sooleepiteel, hingamiselundite epiteel Näärmeepiteel ­ kohastunud sekreedi valmistamiseks, endokriinsed näärmed Sensoorne epiteel ­ haistmisepiteel 1 2) TUGITOITEKUDE e. SIDEKUDE. Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Veri ­ koosneb vedelast rakuvaheainest, vereplasmast. 4,5-6l inimese kehas Lümf ­ koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude ­ luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude ­ nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ­ toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude ­ kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude ­ kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad

    Bioloogia
    thumbnail
    21
    pdf

    ANATOOMIA KÜSIMUSED JA VASTUSED

    *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2.​"Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? "Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea."

    Füsioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun