Luukude- jäik kollageeni ümber Ca ja fosfaadi soolad.Veri- vedel, hapniku, toitainete, hormoonide ja teiste ainete transport, immuunsuse tagamine. Veri jaguneb vererakkudeks ja vereplasmaks. Lihaskude- Kokkutõmbumine tänu neis olevatele müofibrillidele. Silelihaskude- Käävjad rakud, siseelundkonna kude, ei allu tahtele. Vöötlihaskude- pikad, paljutuumalised. Skeletilihased- alluvad tahtele. Südamelihased- rakud väiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku, ei allu tahtele. Närvikude- Võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab erutust edasi ja salvestab. 5) Mis on neutraalne regulatsioon ja refleksikaar? Refleksikaar- Retseptoritest signaal, närv kannab KNS-mi, toimub signaali töötlemine ja närv kannab edasi vastuvõtvatesse rakkudesse (lihas,sisenõrenääre). Neuraalne regulatsioon- aluseks refleksikaar, signaal KNS(signaali töötlemine) vastuvõtvad rakud
neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi
o Südametööd mõjutab CO2 tõus Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge Arterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas Insuliin gly rakkudesees tagab glükoosi liikumise rakkudesse, kui insuliini pole/on vähe siis muutud kõhnaks, lihased on lõdvad, glükoos on jõudnud uriini (ei tohiks jõuda), ajul pole insuliini vaja, ainult lihastel
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied
· Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism Rakk-väikseim ehituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Kude- Selle moodustavad ühesguse ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainega. Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude:
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur e kehavereringe ja väike e kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell
Rakuteooria : 1. Kõik teadaolevad organismid koosnevad rakkudest. 2. Rakk on elu strukturaalseks ja fuktsionaalseks põhiühikuks. 3. Kõik rakud pärinevad olemasolevatest rakkudest. 4. Rakud sisaldavad geneetilist informatsiooni, mis pärandatakse põlvkondade vahetuse käigus. 5. Rakk on elu väikseim üksus. 6. Rakud on biokeemiliselt ja metaboolselt sarnased. (ehituselt ja talituselt) · Hübriidjõud- heteroos · Louis Pasteur- välistas elu isetekke (kõik elav tekib elusast), pastöriseerimine, vaktsineerimine (marutõvevaktsiini looja) (elas 19. Sajandil) · Alexander Fleming- penitsilliini avastaja (antibiootikumide ajastu) (elas 19. sajand kuni 20. sajand) · Roheline revolutsioon- agrotehnika täiustamise tulemusena leevendati näljahädasid
transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub
transgeenne toit Õige 4. Nimeta 3 olulisimat bioloogilist erinevust inimese ja teiste loomade vahel: 4.1. Kahel jalal liikumine 4.2. oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid 4.3 Segatoiduline ehk omnivoor. 5. Mis ülesanded on verel Sinu kehas? a) Transpordib aineid b) Immuunsuse tagamine c) Täidab kaitsefunktsiooni 6. Kasutades järgmisi mõisteid, iseloomusta keemilise sünapsi töö põhimõtet: neuron,neuriit, mediaator, sünaptiline pilu, närviimpuls, retseptorvalk,dendriit Keemilised sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neurroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Närvirakkude jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub
· eelnevast tulenevalt vastupidavad (ei väsi) ja ei allu inimese tahtele · paiknevad enamasti torujate siseelundite ümber. Ei kinnitu kunagi luudele 2.2 VÖÖTLIHASKUDE · Koosneb silinderjatest hulktuumsetest pikisuunaliselt paiknevatest rakkudest · Kokkutõmbed kiired, suure ulatusega ja tugevad · Väsivad kiiresti, alluvad inimese tahtele · Kinnituvad luudele moodustades kõik skeletilihased 2.3 SÜDAMELIHASKUDE · Paikneb ainult südames · Rakud ehituselt sarnased vöötlihaskoe rakkudele, kuid väiksemad, ühetuumalised ja otstest harunevad, moodustades nii võrgustiku ümber südame · Töötab automaatselt, ei allu inimese tahtele · Kokkutõmbed keskmise ulatuse ja tugevusega, eriti vastupidav, väsimatu 3. TUGIKUDE · Moodustab eri elunditele tugistruktuure · Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude) algvormiks embrüonaalne sidekude
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1. Seedeelundkonna funktsioonid 2. Erituselundkond ja veebilanss 1. Neerude töö 2. Esmasuriin 3. Vere mahu reguleerimine 4. Inimese keha veesisaldus 5. Vee saamine 5. Meeleelundid 1. Funktsioon 1. Silmad 2. Kõrvad 3. Nina 4. Keel 5. Nahk 6. Sigimiselundid 1. Katteelundkond 1. Naha ehitus 2
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4
nt. nahk kaitseb keha, sisekõrva epiteelrakud võtavad ärritusi vastu, soole epiteelrakud imavad toitaineid, ripsepiteel - ripsmed ja ka hingamisteedes, puhastavad õhku tolmuosakestest. · SIDEKUDE toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, transpordib aineid(veri), koguneb naha alla ja pehmendab lööke(rasvkude). Kollageen mood. sidekoe põhimassi. Rasvkoe rasvaga täidetud rakud eelkõige varuainete kogumiseks, pehmendavad ka lööke. Seal talletatakse ka võõrained, mida erituselundid ei suuda eritada. Fibrillaarne sidekude tihedate paralleelsete kimpudena, mis moodustavad kõõluseid, mis kinnitavad lihased skeleti külge ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude moodustab tugevaid, paindlikke tugistruktuure, kus kollageeni kiud on pakitud elastse võrgustikuna. Kõhr ümbritseb nt luude otsi. Luukude
Ülevaade inimorganismi ehitusest. *Rakk-kude-organd-elund-elundkond-organism. *Epiteel-,lihas-,närvi- ja sidekude. Epiteelkude ehk kattekude: *Katab väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu. *Piiritleb organeid *Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest, väliskeskkonna kahjulike mõjude eest *Epiteelkoe kaudu toimub ka ainevahetus *Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt teineteise kõrval *Epiteelkoe all asub kollageenikiht, mis seob epiteelkoe sidekoega. *Ripsepiteeli esineb hingamisteedes, kus ta kõrvaldab sissehingatavast osast tolmuosakesi. Sidekude: *kohev sidekude, rasvkude, fibrillaarne sidekude, kõhrkude(kõrvalest), luu, veri *Rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. *Kollageen moodustab sidekoe põhimassi *Sidekude ühendab teisi kudesid omavahel. Lihaskude: *talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon.
pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamissagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. Hingamist reguleerib piklikaju. Piklikajust saadetakse impulsid rindmiku ja diafragma lighastesse, kui need kokku tombuvad algab sissehingamine. Kui kopsud on piisavalt õhku täis, peatab hingamiskeskus korraks signaalid hingamislihastesse, need lõtvuvad ja järgneb automaatne väljahingamine. Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel. Süsihappegaasi sisaldus sõltub otseselt kehalisest aktiivsusest. Pingutuse ajal ka anaeroobsest glükolüüsist pärit piimhappesisaldus veres kasvab. Süsihappegaasi ja piimhappe kontsentratsiooni tõus veres põhjustab vere pH languse, millele on tundlikud hingamiskeskuse retseptorid ja selle tagajärjel kopsude ventilatsioon intensiivistub. Hingamiskeskusest lähevad signaalid ka südame tööd kontrollivatesse närvikeskustesse
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea.
loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku,
NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel Toimub- reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Kasutatakse CO2, vesinikuallikaks on NADPH2, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli. 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP Saadus: glükoosi süntes. 18 ATP 18 ADP + Pi (i alaindeks) Sünteesi protsessis energiat kasutatakse. Fotosünteesi tähtsus *Võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks * Glükoos on põhiline energiallikas enamikus organismides * Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel *Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) CO2/ O2? *Samal ajal fotosünteesivad organismid ka vabastavad CO2 hingamise ja lagunemise käigus. *Ebaharilikes tingimustes võivad taimed õhku eraldada sama palju või isegi rohkem CO2, kui sealt eemaldatakse. Õp lk 20, osa 4.1
- artikuleeritud kõne, loomadel viipekeel - inimesel on eesmärgipärane elu ja võime luua sotsiaalset keskkonda ja hoida seda - inimese kohastumused on minimaalsed/tagasihoidlikud, seda asendab arenenud aju neoteenia füüsilise arengu pidurdumine e aeglustumine Inimese koed: Inimesel on 4 põ kudet, mis määravad keha kuju ja vormid. Koed moodustavad elundeid ja elundkondi Igal rakul on inimese kehas oma ülesanne. Erinevate ülesannetega rakud on omavahel tihedas seoses ja moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud moodustavad kudesid, mis oma korda moodustavad elundeid ja elundkondi. Eristatakse järgnevaid kudesi: - epiteel- ehk kattekude. Eriline epiteelkoe liik on ripsepiteel ( rakkude välispinnal asuvad ripsmed; esineb hingamisteedes). Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid: nahk, veresoonte seinad
Koed: · Epiteel ehk kattekude · Närvikude · Lihaskude · Sidekude Elundkonnad ja elundid: · Katteelundkond : nahk, juuksed, küüned. · Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihased · Seedeelundkond: suu, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool, maks, kõhunääre. · Hingamiselundkond: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud · Ringeelundkond: süda, veresooned ja lümfisooned · Erituselundkond: neerud, kusepõis, nahk, kopsud · Endokriinsüsteem: sugunäärmed, kõhunääre, neerupealised, kilpnääre, käbikeha, ajuripats,harknääre. · Närvisüsteem: pea-ja seljaaju ning närvid · Meeleelundid: keel, silmad, kõrvad, nahk, ninaõõs · Sigimiselundkond: suguelundid ja sugunäärmed. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Neuraalne regulatsioon on elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon närvisüsteemi vahendusel.
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni . peensool (toitainete imendumine verre) jämesool( seedimata toiduosakesed) pärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7
söömisel. Tulemuseks on valu vähenemine, eufooria, immuunsuse kasv, aju ei vanane. Tänu morfiinile (ibuprofeiin) ja endorfiinidele ei tunne maratonijooksja valu. ENDORFIINID Sümpaatilise närvisüsteemi virgatsaine, kus kiirendab hingamist ja südametegevust, samuti laienevad veresooned, et rohkem hapniku pumbata lihastesse, et joosta elu eest Kirpu tundi või võidelda Pokemonidega keset tänavat! ADRENALIIN Käbikehas sünteesitav hormoon, mis reguleerib inimese bioloogilist ööpäevarütmi. MELATONIIN Vastutab liigutuste, tähelepanu, õppimisvõime, motivatsioon, edasipüüdlikkuse eest. Kui antud neurotransmitteri toodang on blokeeritud, siis kujuneb välja Prakinsoni tõbi ja ületootmisel jällegi skisofreenia. DOPAMIIN Vastutab tuju, unetuse, isu (enamus seedetraktis) eest. SEROTONIIN Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub peaaegu või täiesti
nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud. Vastsündinu luustik on osaliselt luustumata, moodustudes kõhrest. Kõhrerakkude jagunemisel kasvavad luud pikemaks. Kõige väiksemad on kuulmeluud, kõige pikem reieluu, kõige suurem puusaluu. Ülesanded: 1) osalevad liikumises; 2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled;
Elundkondade tabel ELUNDKOND ELUNDID ELUNDKONNA ÜLESANDED · Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsm Katteelundkond Juuksed, nahk, küüned väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest · Nahk osaleb ka termoregulatsioonis ja eritamise Kõõlused, luud, lihased, · Tagab liikumisvõime Tugielundkond liigesed · Tagab kindla asendi säilitamise Suuava, söögitoru, magu, · Toidu lagundamine Seedeelundkond maks, peensool, kõhunääre, · Toitainete kättesaamine ja imendamine verre jämesool, pärak, pärasool · Seedimata toiduosakeste eemaldamine Hingetoru, ninaava, kurk, kõri,
BIOLOOGIA ALUSED KOKKUVÕTVALT GÜMNAASIUMI BIOLOOGIAST MIHKEL HEINMAA | 12B | RÜG | APRILL 2009 I ELU OLEMUS ELU TUNNUSED: Rakuline ehitus, keerukas organiseeritus, stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng, paljunemine, kohastumine, reageerimine ärritusele. Rakk on lihtsaim ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik eluomadused. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUSE TASEMED. molekul > organell > rakk > kude > organ > organsüsteem > organism (isend) > populatsioon > ökosüsteem > biosfäär MOODNE KLASSIFIKATSIOON: liik > perekond > sugukond > selts > klass > hõimkond > riik TEADUSLIKU UURIMISMEETODI PÕHIETAPID: probleemi püstitamine > taustinfo kogumine > hüpoteesi sõnastamine > hüpoteesi kontrollimine > tulemuste analüüs > järelduste tegemine > uute teaduslike faktide saamine > teadusliku teooria kujunemine. II ORGANISMIDE KOOSTIS KEEMILISTE ELEMENTIDE TÄHTSUS ORGANISMIS.
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja
Gaasivahetus kopsudes - hapnik kpsualveoolist kopsu verekapillaaridesse,süsinikdioksiid verekapillaaridest alveooli s.t veri rikastub hapnikuga kopsualveoolides; Gaasivahetus kudedes hapnik antakse kudede rakkudele, süsinikdioksiid tuleb koe rakkudest verekapillaaridesse s.t. veri rikastub süsinikdioksiidiga rakkudes; Rakusisene hingamine s.t glükolüüs raku tsütoplasmas ja mitokondris Hingamise regulatsioon - Hingamiskeskus on piklikaju. Hingamiskeskusest saadetakse närviimpulsse hingamislihastesse- roietevahelised lihased,diafragma ehk vahelihas, millele järgneb kokkutõmme. Mis annab impulsse hingamiskeskusele - piklikule ajule? Veres süsinikdioksiidi sisalduse tõus( ehk hapniku taseme langus)= pH taseme langus. Piklikule ajule saabub impulss, sealt edasi impulss kohe hingamislihastele, millele järgneb sissehingamine, et suurendada hapniku kogust, vähendada CO2 sisaldust. Nii peab
DNA molekul. Fotosüntees toimub kahes etapis 1. Valgustaadium. Vajatakse päikeseenergiat. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti tülakoidi membraanis. Lähteaineks on vesi ja lõppsaaduseks hapnik, vesinikioonid, ATP. 2. Pimedusstaadium. Reaktsioonid toimuvad kloroplasti stroomas. Reaktsioonideks vajaminem energia ATP saadakse valgusreaktsiooni tulemusl. Lähteaineks on vesinikioonid ja CO2, lõppsaaduseks glükoos. 4.Fotosünteesi tähtsus 1. FS võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks. 2. FS võimaldab toota CO2-st suhkruid. 3. FS-i käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapniku. 4. FS-i käigus toodetud süsivesikud on paljude organismidele toiduks ja energiallikaks. 5. FS-tavatelt organismidelt saab peale toidu muide eluks vajalikke mateeriale( ny puit ja puuvill). 6. Fosiilsed kütused on tekkinud kunagi elanud FS-vate organismide
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
järglased vajavad hoolitsust pikas lapseeas 7) oskus kasuada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; sõltuvus asjadest 8) eluviis lagedal maal, metsast väljas, kogukondadena laagrites või asulates. *Neoteenia pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilitamine täiseas. Organismi ülesehitus Organism -> elundkonnad ehk organisüsteemid -> Organid ehk elundid-> koed-> rakud *Koed - ...moodustavad rakuvaheaine ning ühesuguse ülessande, ehituse ja päritoluga rakud Koed jagunevad: 1.Närvikude 2. Sidekude: a) Kohev sidekude b)Fibrillaarne sidekude c) Kõhr d) Luukude e) Rasvkude f) veri 3. Epiteelkude: a) Ühekihilised b) mitmekihilised 4. Lihaskude: a) Sile lihaskude b) Vöötlihaskude: Südamelihaskude ja Skeleti lihaskude
Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5. On erituselund 6. Nahaalune rasvkude on tähtis pehmendaja 7. Temperatuuri regulatsioonis Tugielundkond 1. Võimaldab liikuda Kõõlused, liigesed, luud, 2. Tagab püstise asendi lihased 3. Toetab keha 4. Kaitseb organeid Seedeelund- 1. Organismi varustamine toitainetega Maks, kõhunääre, suuava, kond 2. Toidu lõhustamine söögitoru, magu, peensool, 3. Toiduosade imendumine verre ja lümfi jämesool, pärasool, pärak Hingamiselund 1
Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) Rakud on üksteisega ühenduses MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID: levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID: erituvad närvilõpmetest 2) Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
