2.1 INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS · suur ajumaht (u 1400 cm3) · püstine kehahoiak, liikumine kahel jalal · sigimine ei ole seotud aastaaegadega · mitmekesine toit (+ toidu jagamine) · käitumine märgisüsteemide abil (kohanemine, kõnevõime, kirjaoskus) · sotsiaalsed rühmad on organiseeritud perekondadena · tehnoloogilised oskused - inimene sõltub ellujäämisel oma tehnoloogilistest oskustest ja tööriistadest (kaevamiskepikestest mikroskoopideni) · teistsugune ruumikasutus - toit ühest kohast, töö teises kohas, kodu kolmandas Inimene kuulub loomariiki, imetajate klassi, primaatide seltsi, inimlaste sugukonda. Inimesel pole tekkinud evolutsioonis juurde ühtegi põhimõtteliselt uut kehaehituslikku struktuuri ega funktsiooni. Neoteenia - pidurdunud areng ja ellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. 2
· Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist · Higinäärme epieelrakud eritavad ruumi. aineid(higi)
Moodustuv esmane uriin, st peaadu kogu vereplasma ja seal lahustunud ained surutakse läbi kappillaaride seinte neerudesse. 2. Moodistub lõplik uriin. Vajalikud ained imenduvad verre tagasi. Sisenõrenäärmed: toodab hormoone, mis juhivad elundkondade tööd. Suguhormoonid:lipiidid, teised hormooni valgud ( v.a aminohapped) Hormoonid, vitamiinid, ensüümid- bioloogilised aktiivsed ained ( väga väikeses kogustes mõjutavad st) Vitamiinid suudavad ise tööta taimed ja bakterid- inimene peab sisse sööma. Vitamiinid kiirendavad ensüümide tööd. Ensüüm valguline katolisaator Ajuripats: kasvuhormoon-soodustav kasvu, mõju eriti luustiku ja lihaste kasvule. Mõjutab ainevahetust. Reguleerib paljunemisega seotud protsesse Killpnääre:Türoksiin- toodab türoksooni(jood), reguleerib ainevahetuse kiirust. Neerupealised: adrenaliit(hirmuhormoon)- valmistab org ette mingiks pingeliseks tegevuseks . Kõhunääre:insuliin-hoiab veresuhkru tasetaitab sellel verre imenduda
Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus. Hingamisteed, kopsud. Ülesandeks
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus · Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel
neuronis ühesugune o närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada o organism (elusolend, elusorganism) elav terviklik rakuline süsteem o primaadid (esikloomalised) imetajate selts; poolahvilised ja ahvilised, viimaste hulgas inimlaadsete ülemsugukond, kuhu kuulub inimlaste sugukond (erinevad imetajatest selle poolest, mis on neil evolutsioonis taandarenenud). o rakk kõige väiksem organismi ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu tunnused o rasvkude sidekoe liik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud o sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi o silelihaskude ühetuumalistest käävjatest rakkudest koosnev lihaskude, mis moodustab siseelundite lihased (v.a süda) ja mille kontraktsioon ei allu tahtele o sünaps koht, kus närviimpulss antakse edasi ühest rakust teise rakku
Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise
Kõik kommentaarid