Inimene
on saladus
Tammsaare teose „Põrgupõhja uus Vanapagan “ põhjal
Iga
inimene on erinev ja omamoodi salapärane. Kunagi ei mõisteta
inimese käitumist või mõtlemist täielikult, mistõttu inimene
ongi üks suur saladus.
Tammsaare
teoses „Põrgupõhja uus vanapagan“ on kirjaniku peamine mõte
olnud, kas inimene on nii loodud, et ta suudab elada seaduste järgi
ja vältida pärast surma põrgut.
Siin
raamatus saadetakse Vanapagan maa peale, et tema tõestaks oma eluga,
et õndsaks saada on võimalik. Jürka, kes oli siis Põrgupõhja uus
Vanapagan, oli väga töökas mees, kuid samas väga kergesti Antsu poolt mõjutatav. Algul Põrgupõhjale kolides oli Jürka elus kõik
hästi: oli korralik talu, loomad laudas, töö olemas. Kuid aja
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
262 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
TheBlackPearl
Õppematerjali autor
Põrgupõhja uus vanapagan Anton Hansen Tammsaare Vanasse Põrgupõhja tallu, kus pole juba aastaid keegi elanud, kolis uus paar - Jürka (erakordselt tugev, rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud
lk 109 (Töökus) Antsu läbi õndsaks. Näide lk 111.( Usk, lihtsameelsus.) "Sa annaksid aina kõik Antsule." Näide lk 113. (Hoolivus, töökus.) Kraavide kaevamine.- " Jürkale nagu ei tulnud enam pähegi, et Põrgupõhja pole ammugi enam tema oma, vaid kuulub Antsule. Uuu hooga hakkas ta tööle, nagu askeldaks ta päriseks ostetud maalapil....." Näide lk 156.(Töökus) Jürka hoolitseb Riia eest." Peale ema surma sai isast nagu teine inimene. Äkki oli tal silma Riia tarvis....." Näide lk 153. (Hoolivus) 6. Jürka hakkab Antsus kahtlema Jürka hakkab Antsus kahtlema, siis kui Ants käsib tal Põrgupõhjalt ära minna. "Kuule ants sina oled mu vaenlane......" Näide: Lk 178-180 7. Kaval-Antsu majapidamine Algul pole Kaval- Antsul endla suurt midagi peale oma maa ja maja. Aga hiljem on tema oma ka kogu põrgupõhja, mida haris ja arendas Jürka. Laseb Põrgupõhjale teha uued maad ja hooned. Lk 108-109. Majapidamine
“Põrgupõhja uus vanapagan” Tegelased Jürka – vanapagan, Välimuselt kasvult üle keskmise, aga pigem tünn kui mees. Käsivarred hoidsid kehast nagu kaugelt eemale. Lai ja lopergune nägu, madal ja lame otsaesine, peaaegu nagu nõos. Suur ja ümarik pea, punakad kräsus juuksed. Samasugune (pikk?) habe. Lisete – vanapagana naine, väikesevõitu ja kõhn, pisut vimmas süsimust eit. Leeni – Kase minia, neile vastu tulnud naine, kes pakkus neile kassipoega (Kaval-) Ants – rikas sakslane, tegi Jürkaga tehinguid Juula – tuli Põrgupõhjale tüdrukuks, hiljem sai temast Jürka naine. Tüse ja tugev, suurte käte ja lamedate jalgadega Noor Jürka ja Joosu – Jürka ning Juula esimesed lapsed, kaksikud. Kusta – Jürka ja Juula poeg Maia – Jürka ja Juula tütar Juuli – Jürka ja Juula tütar Riia – Jürka ja Juula noorim laps Eleonoore – Antsu tütar Noor Ants – Antsu poeg Kupu-Kai- lk 137 mainitud, rohkem ei tea Pime-Mari – külanaine, kes ajas ringi jutu, et
,,Põrgupõhja uus Vanapagan" 1. Romaani tegevustik toimub 3el tasapinnal. Selgita neid. Ideestik, aine ja sisu. Mütoloogiline tasand ideestik võetud rahvajuttudest. Teose aine on hea ja kurja võitlus. Teose süzee: Vanapagan tuleb maa peale elama, et inimese kombel õndsaks saada. Tema lihtsameelsust kasutab ära omakasupüüdlik Ants, kes Vanapagana enda heaks tööle paneb. Lõpp on traagiline Vanapagan maksab Antsule kätte ja hukkub ka ise. Religioosne tasand ideestik põhineb usul ja piiblil. Teose aine: kas ausad ja seaduskuulekad saavad õndsaks ja lähevad peale surma taevasse ning valelikud ja patused lähevad põrgusse. Teose süzee: Peetrus saadab Vanapagana maa peale. Kui ta seal õndsaks saab, annab Peetrus talle hingi. Vanapagan tahab ausalt elada ja rügab tööd teha, kuid mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks elujärg läheb. Aga Ants, kes teeb pattu ja kasutab teisi ära, elab v?
"Põrgupõhja uus Vanapagan" I - lk.5 - Põrgupõhja talus uus peremees : Jürka + Lisete ; ametnike juures ; küsitakse möödujatelt põrsast --> pakutakse kass --> Kase talus ämm siiski ei luba, kuid minia annab salaja ; Jürka ja Lisete juhatatakse Kaval-Antsu juurde ; tutvumine nö. vale Antsuga ; Jürka jääb kassipojaga üksi --> kass pageb lakka --> Jürka järele --> Lisete tuleb koju ja piima abil saadakse kass kätte II - lk.24 - Ants tuleb Põrgupõhjale --> "päris" tutvumine ; Antsult saadakse loomi ja muud tarvilikku ; karu murrab lehma maha --> Jürka tapab karu ; Antsult saadakse uus lehm ; Jürka hakkab Antsule tööga tasuma --> enda tegemisteks ei jäägi aega ; Kaselt tullakse kassi tagasi nõudma III - lk.37 - Ants annab nõu, et Põrgupõhja peaks poisi kauplema, kuna Jürkal endal pole enam Põrgupõhja jaoks eriti aega ; võetaksegi sulane --> Jürka armukadedus --> paneb küüni ühes sulasega põlema ; Põrgupõhjale tüdruk Juula --> Jürka hakkab öösiti
Endine Põrgupõhja ei võtnud midagi raha eest, tasus tööga või andidega; tema seda pärisraha, mis kõliseb või karbiseb, ei armastanud; oli sihuke vaga ja vaikne. ,,Kui asi algab pettusega, mis võib sellest pärastki head tulla." ,,Kui murrab sinu, las murrab ka minu ja kassipoja." Kase vanaperenaine kõik, mis maailmas läks viltu või tema tahtmise vastu, pidi olema minia süü läbi sündinud. Kase ema: ,,Mis inimene külvab, seda peab ta ka lõikama." III lk 29-37 Jürka kauples sulase, kes läks tema enda põllulappi tosima, ise jäi Antsu orjama. Lisete pettis Jürkat sulasega. Jürka pani heinaküüni põlema, sulane põles sisse. Kaval-Antsult sai Jürka endale koju Juula. Pärast seda toimus Jürkas imelik muutus. Jürka ja Juula tegid öösel koos nalja. Lisete saab aru, et Juula on rase, tuleb välja, et Jürka on isa. Lisete sureb viha kätte läks voodisse, ütles, et
ka,et tema viis õndaks saada on läbi heategevuse ja ta vaid selle parast ostis Põrgupõhja ja seega ka kõik kaasneva vara ehk ka siis selle maja mis Jürka maaparandamislaenuga kuna soovib head Jürkale ja ta oerele. Seega tõmbas Ants kriipsu alla kõigeni mis tänaseni juhtunud ning Jürkast sai uuesti maja rentija. Ants päris siis miks vanapaganal on nii suur soov õndsaks saada ja jätkuvalt tuli sama jutt mis ennegi Vanapagan, inimene, õndsus, põrgu kuid seekord väikse lisainfoga ehk taevas on asju muutetud ja enam lunastusega sisse ei saa mis tõmbas nii Antsu kui ka hiljuti Kirikuõpetaja valgeks. Ants kujutas ette, kui taevas tema saatust otsustatakse ja teda põrgu saadetakse kuna Vanapagan on tema pettliku käitumist omal nahal tundnud. Ants mõistab, et Jürkal pole sooja ega külma sellest kas valad ta kullaga üle või röövid paljaks kuna ta ei ole inimene kelleks teda peatatakse ja kui Ants küsib
enne kui ta oma tütre surma (ja üldse kõige halva) eest tõeliselt kätte tasus (kuigi Maia vend oli seda juba teinud, aga Jürka ei teadnud...). Jürkale eriti ei meeldinud, et Ants tema kaksikutele pilke heitis, sest viimane märkis, et nendest saaks temale head karjased. Jürka hoolis oma kaksikutest, kuna nemad olid tema esimesed lapsed ja ta muretses nende pärast, et nad oleksid hingekirjas (saaksid õndsaks). 6. Jürka, kes tahab väga õndsaks saada, on vaatamata kõigele siiski aus inimene. Ta on lihtsameelne ja kõik mida ta teeb, selle nimel näeb ta ise vaeva. Probleem on selles, et mida püüdlikumalt Jürka maiste ja taevaste seaduste järgi elab, seda kehvemaks muutub tema elujärg. Ants, kes teeb pattu ja teisi ära kasutab, elab väga hästi. Teoses tuleb ilmsiks kodanliku ühiskonna vastuolulisus rikkad saavad veelgi rikkamaks ja vaesed jäävad järjest vaesemaks. 7. Jürka palus kirikuõpetajalt luba Maia surnuaeda matta, kuna noor Jürka oli maetud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid