50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
187 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kickass
Õppematerjali autor
Olen vahel mõelnud, miks inimesed teevad midagi, mis juba algusest peale tundub vale või miks öeldakse sõnu, mida ei saa pärast enam tagasi võtta, isegi kui tahaks. Miks eelistame poes ühte kingapaari teisele, kuigi nad kõik on ju sarnased. Inimesed on elanud Maal juba tuhandeid aastaid ja õppinud tundma kõikvõimalikke teadusi, kuid täielikult teadmata, mis toimub meie endi sees, me hinges. Iga inimene on eraldiseisev isiksus ning sellepärast on kõik omamoodi erinevad ja ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt vooluga kaasa, et sarnaneda oma kaaslastega, kuigi peab selleks käituma loomuvastaselt
koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks
Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks võinud ta ka ellu jätta. Onegin kadestas Lenskit sellepärast, et Lenski oli hoogsa kõnerikkusega, pilgus lõkendava ekstaasiga. Onegin oli kaotanud võime armastada, Lenskil oli see alles. Olga elas rohkem väljapoole, ta oli elavam kui Tatjana. Tegelikult toimus Tatjana sisemaailmas sama tormiline elu. Tatjana oli rohkem vaoshoitud. Tatjana oli tundeline, ta armastas loodust
tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda
Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda
Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu ,,Tuli koduaknas", romaan ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"1979 16. Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu ,,Öö laulud" 17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal.
tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natasaga, tema hing ärkas ellu. Tagasi sõites näeb ta uuesti tamme, aga puu oli ellu ärganud talle olid kasvanud uued võrsed. Andrei tunneb, et ta on ise ka ellu ärganud. Andrei Bolkonski kibestunud, elus pettunud, tööle pühendunud, tõsine inimene. Ta tunneb lootusetust ja õnnetust, on kaotanud usu armastusse. Natasa Rostov tegutses emotsioonide ajel, energiline, edev, talle meeldis tähelepanu, oli impulsiivne. Ta oli kogu aeg armunud, vajas palju armastust, talle olid olulised ligimesed. Natasa oli väga siiras, aus ja avameelne. Natasa vajas Andrei poolt armastust ja kannatust, Andrei Nataza poolt mõistmist. Mehe isa oli nende abielu vastu ning tema nõudmisel lükatakse pulmad aastaks edasi. Natasa jääb aastaks
Kui prantsuse keel oli aadlike keeleks, jõudis prantsuse klassitsism ka Venemaale. Ülistas mõistust, mis tuleb usu asemele. Kiriku asemele riik. Hakati taashindama Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunsti. Reeglistati kirjandust. Kolme ühtsuse reegel: aeg, koht, tegevus. 18. sajandil elanud Lomonossov pani aluse vene uueaegsele kirjandusele. Tõi kirjandusse poliitilise oodi, vene värsisüsteem. 18. saj keskel jõuavad kohale valgustusideed - ülim väärtus valgustatud inimene. Uued ideed mõjutavad teatrit, kangelaseks sai lihtinimene. Proosas esikohal romaan, näitekirjanduses komöödia, luules tundelisus (sentimentalism), nt tuntuim Karamzini "Vaene Liisa". 2. Puskini "Jevgeni Onegini" analüüs Teos, mida Puskin kirjutas kõige kauem- üle seitsme aasta. Ilmus järjejutuna, millega harjusid lugejad ootama. Väga populaarne, eriti daamide osas. Ise nimetas Puskin selle värssromaaniks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid