50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Õhtul kuulab Nirksilm Atticuse ja Jacki juttu pealt. Sõnum: Iga vanem loodab, et tema lapsed tulevad oma küsimustega tema juurde, selle asemel et kuulata linna jutte! Iga vanem loodab, et lapsed küllaldaselt usaldavad neid ! 10.peatükk. Nirksilm räägib mrs. Maudiega, et Atticus on vana ja ei oska midagi erilist. Jem ja Jean märkavad linna ääres hullu koera Tim Johnsoni. Atticus laseb tam aha. Lapsed saavad teada, et Atticus oli parim Maycombi laskja. Sõnum: Kui inimene ei uhkusta ega näita oma oskusi välja see ei tähenda veel, et tal neid pole! 11.peatükk. Jem saab mrs. Dubose peale vihaseks (mrs.Dubos sõimab Atticust) ja niidab vihahoos tema kameeliapõõsastelt kõik õied. Karistuseks peab Jem kuu aega missis Dubosele ette lugema. Kui kuu aja pärast Jem lõpetas missis Dubosele ettelugemise suri mrs. Dubos. Sõnum: Julgus on see, kui ette teades, et saad nahutada, ikkagi asja kallale asud ja selle läbi viid. Teine osa. 12.peatükk.
ETENDUSE ANALÜÜS ,,TAPPA LAULURÄSTAST" URMAS LENNUK VANEMUISE SADAMATEATER ,,Tappa laulurästast" on lugu lapsepõlvest, inimeste headusest, õigete tegude tegemisest ja eluga maadlemisest. Lavastus räägib laste kasvatamisest, sõprusest, perekonnasisestest suhetest ja inimeste õigustest. See on lavastus, kus loo kõrval tõusevad väga tugevalt esile ka mängu võtted. Etendused on rõhutatult naiivsed, mängulised ja neis leiab palju tinglikku. Kuna tegu on lastega, on lavastuses palju mänge, mis nõuavad rollivahetust ning seetõttu on tõsisemate juhtude puhul näha, kuidas lapsed mängivad rolle,
leida tolerantsust. Subjektivism kõik moraalipõhimõtted sõltuvad individuaalsest valikust. Konventsionalism sõltuvad kultuurist. Subjektivismi järgi teeb igaüks seda, mida õigeks peab. Kokkuvõttes puudub nii moraali mõiste üldse. See paistab olevat väär, inimesed omandavad oma moraalipõhimõtted ju ühiskonnas, grupis, perekonnas. Konventsionalism on probleemne, sest inimene kuulub tihti erinevatesse gruppidesse, mille moraaliväärtused võivad olla vastakad. Siis peab inimene ise otsustama,mis on subjektivism. Relativism ei lase erinevaid printsiipe paremateks ega halvemateks pidada. Relativism kaotab struktuursed lähisuhted.Relativism ei toimi tänapäeval, sest kultuurid on segatud mitte isoleeritud. Relativistlik eetika ei ole toimiv moraal. Raskused relativismiga I Järjekindel relativist ei saa teiste kultuuride seisukohti ja tavasid hinnata/kritiseerida.
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg. Kui inimese jaoks on moraal sisemiselt omaks võetud, kannatab ta ka ise, kui ei käitu moraalsete standardite järgi. 6. Mida lisaks tegudele veel eetiliselt hinnatakse? Nimeta eetilise hinnangu sfäärid. Eetika ei tegele vaid käitumisreeglitega, mis põhinevad üksnes tegude hindamisel. Eetilise hinnagu sfäärid on tegu (hinnangulised terminid: õige, väär, kohustuslik, vabatahtlik), tagajärjed (hea, halb, neutraalne), iseloom(vooruslik, paheline, neutraalne), motiiv(hea tahe, kuri tahe, neutraalne). Suurem osa eetikaanalüüse kuulub ühte või mitmesse neist sfääridest. 7. Võrrelge moraali teiste normatiivsete süsteemidega nagu õigus, religioon, etikett! Moraalset käitumist peetakse religiooni praktiseerimise seisukohalt olemuslikuks
ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Aristotelese Nikomachose eetika - On raamatute kogum, milles Aristoteles pakub välja nägemuse sellest, kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Eetikaga on tegeletud ka enne Aristotelest, kuid tema muutis selle iseseisvaks distsipliiniks. ● Nikomachose eetika on inimolemust puudutav filosoofia – püüab leida vastust küsimusele, mismoodi peab inimene elama, mis hea ja mis halb tema enda suhtes ja suhetes teistega. ● Sellise küsimusteasetusega pani Aristoteles aluse eetika teooriale. ● Tegemist on praktilise õpetusega, mille eesmärgiks on näidata vahendeid õigeks käitumiseks. ● Aristotelese jaoks ei ole hüve ja õnn abstraktne nähtus, vaid see avaldub tegevuses ja on teatud elamise viis. I RAAMAT „Eesmärk ja Hüve“
sõltumatu alus. Loomuseaduse teooria · JKT-ga võrreldes kristlike mõtlejate poolt enam tunnustatud. · Ei pruugi viidata jumalale kui maailma loojale. Loomuseaduse teooria 3 elementi: 1. Maailm on ratsionaalselt korrastatud. Väärtused ja normid on selle osaks. 2. Loomuseadused mitte ainult ei kirjelda maailma, vaid ütlevad ka seda, kuidas peaks olema. 3. Inimene võib oma mõistusele toetudes need seadused avastada. Absolutism ja moraalidilemmad · Kui objektiivseid moraalinorme on rohkem kui üks, tekib olukordi, kus neid korraga järgida ei saa. · Katastroofi vältimise argument (absolutismi vastu): mistahes moraalireeglit võib rikkuda, kui see aitab ära hoida katastroofi. Päästa alati rohkem inimelusid? · Haiglas on 6 mürgistusega patsienti. Üks patsient vajaks kogu olemasolevat vastumürki.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Jean- Paul Sartre REFERAAT Õppeaines: FILOSOOFIA Mehaanika teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Endel Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elukäik....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid