50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
veiko.strauss
Õppematerjali autor
teistele edasi levitama ja väärad arusaamad levivad veelgi. Juba üksnes see peaks olema küllaldane põhjus, et libateaduste vastu võidelda. 1.3.2 Ebaaus raha teenimine Inimesed kulutavad oma raha ostes erinevaid pseudoteaduste poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Kasutades ära abivajaja rasket olukorda, lubatakse suurte rahasummade eest rasketest haigustest paranemist või muudest keerulistest olukordadest pääsemist. Mida raskem olukord, seda suuremaid summasid küsitakse ja inimene on viimases lootuses valmis maksma. Ühel hetkel avastatakse, et haigus ei ole taandunud või rikkus ei ole majja tulnud läbi imeravitsemise. Oma asjata raisatud raha ei ole aga kuidagi võimalik tagasi saada ja kasu on saanud ainult libatohter, kes suudab päevaga teenida kümneid tuhandeid kergeusklike arvelt. On isegi inimesi, kes on sattunud sõltuvusse erinevatest ennustajatest ja sattunud suurtesse võlgadesse. 1.3.3 Inimelu ohtu seadmine
perefoorum.ee, www.lapsemure.ee ja www.rocknroll.ee . Küsitlus oli üleval 12.11.11 - 12.12.11. Käesoleva uurimistöö mõte on uurida 69 informandi vastuste põhjal, kuidas nad kujutavad ette sataniste ja kui turvaliselt nad tunnevad end seoses satanismiga. Samuti on minu eesmärk uurida, kas on levinud mingi kindel ettekujutus satanismist. Minu uurimistöö mõte ei ole välja selgitada, kas satanism peaks olema Eestis riiklikult tunnistatud usund, kuigi sellele siiski mõned küsimused viitavad. Ma proovin välja selgitada, kas informandid tunnevad end piisavalt turvaliselt, et lasta satanistidel oma usku avalikult praktiseerida. Minu küsitlus koosnes 15 küsimusest. Kokku sain vastuseid 69 inimeselt, kellest 88,9% olid naisterahvad ja 11,1% olid meesterahvad. Populaarseim vanusegrupp oli 14 20-aastased, mis moodustas vastanute hulgast 66,7%. Teine grupp, kes vastas, oli vanuses 21 - 30, nemad moodustasid vastanute hulgast 33,3%
5 6 · Religioon-usk-usund:religioon = usk sünonüümid on "religioosne", "usklik"; 7 religioon; usk osalt kattuvad, osalt erinevad mõisted, just siit ka eesti keelde 8 religioon || usk religioon kui kombed, mis vastanduvad tõelisele usule; 9 usund; usk usund kui süsteemne nähtustekogum; usk kui inimese hoiak 10 11 · Kas "religioon" on üldse olemas? St kas see on "asi" või "sõna"?Antiik printsiip "jumalad on veres" 12 Tänapäev printsiip "usu ja südametunnistuse vabadus"EV põhiseadus § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus
liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeriks mõnda usundit. Ei erine selle poolest Eestigi. Minnes indiviidi tasemele on keeruline leida ka persooni, kel puuduvad mingisugusest uskumusest mõjutatud maailmavaatelised tõekspidamised. Eesti ühiskond on kristlik ning kristlus juhib meid, meie mõtteid, suhtumisi ja tegemisi igal
... 10 Kasutatud kirjandus........................................................ 11 2 SISSEJUHATUS Vähesed laused on nii kuulsaks saanud nagu cogito ergo sum (prantsuse keeles je pense, donc je suis´mõtlen, järelikult olen`), mille prantslane René Descartes (ladinapäraselt Cartesius) sõnastas oma 1637. aastal ilmunud teoses Discours de la méthode (Arutlus [tõelisest] meetodist) (I; 116) Selle lausega väitis Descates, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Rene Descartes (1596-1650) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane ning teda peetaks kaasaegse filosoofia rajajaks. Filosoofia sarnaneb tema arvates puuga: juured on metafüüsika, tüvi füüsika ja oksad - ülejäänud (rakenduslikud) teadused. Nagu õunapuu vilju korjatakse okste, mitte tüve või juurte küljest, nii ilmneb ka filosoofia kasulikkus rakenduslike teaduste juures. (http://www.hot
Hiliskeskajal aga prooviti leida moodus filosoofia ja teoloogia lahutamiseks. Keskaja filosoofia lõpiks peetakse seda, kui filosoofia ja religiooni liit lagunes. Lõpus lõi William Ockham kahe tõe teooria, mille kohaselt filosoofia tegeleb loomulike asjadega ja tugineb mõistusele ja teoloogia tegeleb üleloomulike asjadega ja põhineb ilmutusel. Renessansiajal hakati seda nimetama õpetuseks kahest raamatust, milleks olid Piible ja loodus. Piibel annab kõlbluse ja Looduse raamat teaduse ning filosoofia tõed. Kuna loodus oli Jumala loodud, siis peeti mõlemat raamatut tema looduks. Keskajal ei arendanud filosoofiat mitte elukutselised filosoofid, vaid teoloogid ja mungad. Kui sellist liitu poleks olnud, oleks filosoofia ilmselt sellel ajastul üldse kõrvale jäänud, sest valitses ju kristlik mõte. 2.Retrospektiivsus valitses veendumus, et mida vanem ja iidsem, seda algupärasem
Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41
Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vabaneda, siis ei saaks nad midagi öelda selle kohta, mis värvi maailm tegelikult on. Lk41
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Idee leida ilu-, teadus- ja religioosse kirjanduse ühise kõlapinna leidmise idee meeldib mulle aga tänini. Taustaks olgu öeldus veel seda, et kirjutamise ajal lugesin Elisabeth Sahtourise raamatut "Maailmatants". Selle ning Vercorsi "Ebaloomad" soovitan sinulgi läbi lugeda.
Kõik kommentaarid