Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi • Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud • Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu • Süüteo
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. Karistusõiguse allikad.................
on autori arvates vastuolus mittekaristuslike sunnivahendite eesmärgiga, sest õigusrikkumiste ärahoidmine toimubki üldjuhul läbi nende ennetamise. Mittekaristuslike sunnivahendite kohaldamise menetlus sõltub olulisel määral kohaldatava vahendi liigist ja konkreetse vahendi eripärast. Vaatamata sellele, kehtivad menetlustele ka ühised üldnõuded, milleks on kohaldamisaktide kirjalik vorm, põhistatus, isiku ärakuulamine ja kaebeõiguse tagamine. Seejuures neist olulisem - isiku õigus olla enne sunnivahendi kohaldamist ära kuulatud, eeldab õiguslikku võimalust anda seletusi, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimisel - olla vastava menetluse osaliseks.13 Kuna karistusjärgse kinnipidamise mõistmine toimub kriminaalmenetluse raames, on see õigus isikule tagatud läbi kaitsja, kelle osavõtt kriminaalkohtumenetlusest on kohustuslik. Kohaldades mittekaristuslikke sunnivahendeid, peab need ka ajaliselt piiritlema. Tõkendina
........18 21.KAASUSED.............................................................................................................................20 22.SAADETUD KAASUSED.......................................................................................................23 1 1.RIIGI TUNNUSED 1.Avalik võim on on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). 2.Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega) seaduste täitmine ehk teostada tõhusalt riigivõimu (jurisdiktsiooni)
väljarentimisest). Õigusest saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha, et see, mis rendileandja seisukohalt on kaudne asjavili (nt kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili. Kaudne õigusvili on ka litsentsi üleandmise eest saadav tasu. Vahetu õigusviljana on nimetatud veel kasu, mida vastav õigus annab rentnikule, kasutusvaldajale, reaalservituudi omajale jne. Kasutuse eelised asja kasutamisest peituvad loomulikud eelised, mis tulenevad suures osas eseme valdamisest. Selliste eelistena on nimetatud majas elamist, auto, hoone või territooriumi kasutamist ettevõtluses, samuti hääleõigust aktsiaseltsis või osaühingus jne. Omandi sarnaseks piiratud asjaõiguseks on hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see
Küsimused/Konspekt pärinevad ainekavas nädalatekaupa läbi võetud teemadest ja lisaks tunnis kirja pandud üksikuttest infokildudest. Kollasel higlightidud osad pidavat eksamile tulema Popovi sõnul. Pool infot on raamatust, ülejäänud netist leitud materjalidest. Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras
Kõik kommentaarid