Inimene ja õigus Õigussuhe Tartu Tamme Gümnaasium (2012) Õigussuhe • Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe • Näide – kui üks inimene rikub teisele kuuluva asja ning tekitaja peab hüvitama kahju • Subjektiivne õigus – konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatavat käitumist (nt kahju hüvitamine) • Juriidiline kohustus - käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides • Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus • Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt, mis on õigusega reguleeritud • Näide: raha laenamine, kaupade ostmine ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja
Allikas: Eesti Inimõiguste Instituut Inimõigustealased dokumendid • ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) • Euroopa inimõiguste konventsioon (EIÕK) (1950) • Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000) • Eesti Vabariigi põhiseadus (1992) ÜRO inimõiguste deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused
• on võimeline aru saama oma teo keelatusest • on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima Kes on süüdimatu? • Kui isik ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühhikahäirega • Selle peab tuvastama kohtupsühhiaatriline ekspertiis Piiratud süüdivus • Inimene võib olla vaid “vaimselt piiratud” • Kohus võib karistust kergendada • Joobeseisund ei välista süüd Karistus • Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja peab toimima ennetava vahendina, mis peaks ära hoidma süütegude toimepanemise tulevikus Mille alusel määratakse karistus? • Teo iseloom ja laad • Tahtluse ja ettevaatamatuse liik teo
Inimõigused- igale inimesele kuuluvad kaasasündinud õigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon Euroopa Nõukogu dokumendid Euroopa Inimõiguste Kohus Absoluutsed õigused- Absoluutseid õigusi piirata ei saa ( õigus elule, kaitstusele piinamise, julma, ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise eest, õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) Oma õiguste kaitseks võib pöörduda- kohtu poole, õiguskantsleri, Spetsiaalse riikliku institutsiooni poole, Kodanikuorganisatsiooni poole. Ombudsmani menetlus- põhiõiguste kaitse Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus. Kodakondsus- kodaniku ja riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsus:
Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus • Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. • PS ei näe rahvaalgatust ette • Rahvaküsitlus “Kas öist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?“ Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel • Vabaduse idee - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele“ PS § 19 lg 1 • Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. (PS § 19 lg 2) • Rahva vabadus • Õigluse idee • Õiguse idee Demokraatia printsiip • Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik (PS § 1) • Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas (PS §1)
I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest
Fuchs ei tohtinud elektrisokirelva kasutada, kuna selle tüübikoolituse tunnistus oli kuu aega varem kaotanud kehtivuse ja värskenduskoolitust Fuchs ei olnud läbinud. Hageja seisukoht Hageja leiab, et tema abikaasa Muraka surma põhjustas politsei ettevaatamatus ning sellega on talle tekitatud nii varalist kui ka mittevaralist kahju summas 500 000 raha. Esmalt tekib küsimus, kas politsei toimis ettevaatamatult. Kohustiste seaduse §324 lg 2 kohaselt käitub inimene ettevaatamatult, kui ta toimib vähema hoolsusega kui samas olukorras oleks üles näidanud mõistlik inimene. Lisaks sellele, et iga sarnane mõistlik isik oleks taibanud vaadata, ega Muraka võimaliku kukkumisraadiuse suunas auto ei sõida, polnud Fuchs politseivalitsuse sisejuurdluse kohalselt õigustatud elektrisokirelva kasutama. Juhanson vs Uisk kaasuses murdis Juhanson Uisu majja sisse ning Uisk tulistas teda neli korda.
uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes
Kõik kommentaarid