Inimene
ja õigus
Loetakse lõppenuks abielu akti koostamisega. 11.Vanemate õigused ja kohustused. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. LÕDVA ;) 12.Ülalpidamiskohustus perekonnas .Abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Abivajaval töövõimetul lahutatud abikaasal on õigus saada endiselt abikaasalt ülalpidamist, kui ta muutus töövõimetuks abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Raha ei pea enam maksma kui abivajaja abiellub uuesti. (1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. (2) Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist
vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem kui 3 kuu jooksul. Mõjuvatel põhjustel saab protsessi kiirendada. Perekonnaseaduse silmis on inimene kas abielus või ei ole abielus. Abielu toob kaasa: perekonnanime muutmine- 1. abikaasad jäävad kandma ühist perekonnanime, 2. mõlemad jäävad oma perekonnanime juurde, 3. enda perekonnanimele liidab juurde abikaasa perekonnanime. Lapse sündides saab lapse perekonnanimeks lühem, ühekordne perekonnanimi, mitte liitperekonnanimi. Abikaasade varalised suhted Abielludes saab valida: · varaühisus - Ühisvara on abielu jooksul saadud vara. Lahusvara on isiklikud
Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest? Pärimisõigus jaguneb: 1) objektiine- õigusnormide kogum, mis korraldab vara üleminekut surnud isikult tema õigusjärglastele ja 2) subjektiivne- pärimisõigus, mis tekib pärandaja surma momendil. Pärijal on õigus otsustada, kas ta soovib saada pärijaks ja pärandi vastu võtta
seadusjärgse pärijana: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist; vanavanemate kõrval poole pärandist, kui aga mõni vanavanem on surnud, siis ka tema osa. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast ega vanavanemaid, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi. Abikaasa õigus eelosale Kui pärandaja üleelanud abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega või pärandaja vanavanematega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed, kui need ei ole kinnisasja päraldised. Eelosa ei kuulu pärandi hulka ja selle suhtes kohaldatakse annaku kohta käivaid sätteid. Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi seadusjärgne pärimisõigus.
· pärandaja ei testeerinud ja/või ei pärandanud pärimislepinguga kogu vara (testeerimata või oma eluajal kellegagi kokku oma pärandi suhtes, n. ö. päranduse asjus kaupleb. (Samadel põhjustel ja pärimislepinguga hõlmamata vara osas) (PärS § 37 lg 2); eriti just seetõttu, et rooma õigus ei lubanud pärimislepingut, vaieldi ka 1940. a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki
mis vara saab ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada, käsutada ja jagada ning ülalpidamiskohustus peale abielu lõppemist. Ühepoolselt saab lepingut muuta, kui teine pool on teadmata kadunuks kuulutatud, pankrotis, tegutseb teadlikult ühisvara kahjustamiseks. 9) Abikaasade isiklikud ja varalised õigused. Ühis- ja lahusvara Kõik abikaasade isiklikke õigusi ja vabadusi kitsendavad kokkulepped on tühised. Abikaasade õiguseks on perekonnanime valik. Mõlemal poolel on õigus abielu sõlmimisel valida kas: ühiseks perekonnanimeks ühe abikaasa perekonnanimi; säilitada oma abielueelne perekonnanimi; või lisada oma abielueelsele perekonnanimele abikaasa soovil teise abikaasa perekonnanimi. Ühisvara: Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus
1. Kuidas Eesti Vabariik garanteerib inimõigused? Eesti Vabariik garanteerib need oma põhiseadusega Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel · Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. · Neile on antud mõistus ja südametunnistus ning nad peavad kohtlema üksteist vendluse vaimus. 2. Inimõigusete ülddeklaratsiooni artikkel 3. igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele. 3. Kirjuta inimõiguste põhilised rühmad (7 tk). Põhiõigused, kodanikuõigused, majanduslikud õigused, sotsiaalsed õigused, kultuurilised õigused, õiguslikud õigused, kollektiivsed õigused. 4. Millised on põhilised kodanikuõigused? õigus osaleda oma maa valitsemises, liikumisvabadus ja elukoha valiku vabadus, õigus koguneda jne; 5. Kõigil on sünnipärane õigus kodakondsusele 6
Variant 1 1. Kuidas te eristate kahte õiguse valdkonda avalikku õigust ja eraõigust? Avalik õigus: Rahvusvaheline õigus, Riigi- ja konstitutsiooniõigus Haldusõigus Kirikuõigus Kriminaalõigus Kohtu- ja protsessiõigus Finantsõigus Sotsiaalõigus Eraõigus: · Tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) · Kaubandus- ja majandusõigus (ühinguõigus, väärtpaberiõigus,
Kõik kommentaarid