Inimene
ja tänapäeva suurlinn
Kõik
näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht
kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab
vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna
samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad
huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja
noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid
asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutusasutusi
ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene,
tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi . Minu vanustele
inimestele meeldib väga käia klubides ,
baarides, kinos ja erinevates poodides . Me tahame võta linnast seda
mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu,
hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-05-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
1 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Skennuu
Õppematerjali autor
Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilised jalutamised parkides, tänavatel ja mere ääres. Minu jaoks on see kõik väga huvitav, mida muud on linnas tahta noorel inimesel.
Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha (semiootika nt). Hästi tehtud film suudab vaatajale pakkuda võimalust olla osalejarollis (justkui osaleja, see tuuakse nii lähedale inimesele, et inimene hakkabki kogema oma kohalolu filmis asetsevates sündmustes). Antropoloogia annab uusi uurimisteemasid ja uusi meetodeid. Tekivad teemad ja alad, millega pole tegeletud vahendite puudumise tõttu (kaamerad). Suht ähmane on igatahes vis antr, aga see on suure elujõuga, on olemas interneti ajakiri (tekst ja pilt), huvi selle vastu kasvab. Visuaalse antropoloogia areng Kolm erinevat tasandit: mõtteareng (kuidas mõte on mõjutanud, kuidas vis antr areneb), dokumentaalfilmi areng ,
Küsimus 3 ei ole mitte ainult liikumise mugavuses, vaid ka elulaadis, staatuses, psühholoogias, sotsioloogias, rahas ja võimus (Goodwin. Tsit Thynell, 1997:35). Autode omamise ja kasutamise tähenduse uurimisel on leitud, et need loovad kaitstuse, autonoomia ja prestiizi tundeid ning teevad seda tunduvalt suuremal määral kui suudab ühistransport (Hiscock, MacIntyre, Kearns, Ellaway, 2002). Tänapäeva maailma transpordipoliitikas on täheldatav uus realism, mis väljendub järgmistes arusaamades (Banister 1997): transpordi areng ei ole säästlik; uute teede rajamine ei paranda olukorda, kuna lahendused ei suuda nõudmistele järgi jõuda; olukorra lahendamiseks otsitakse võimalusi piirata auto kasutamist; vajadus vähendada transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid; ainsaks võimalikuks viisiks, kuidas lahendada nii liiklusummikud kui ka keskkonnaprobleemid, on kasutada vähem autosid.
Suurt rolli mängivad nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine. Kirjalikus tekstis on sensoorseid aistinguid raske edasi anda. Pilti me näeme ja saame ette kujutada, siis on kergem luua ettekujutus reaalsest objektist, mis pildil asetseb, kogemus tuuakse lähemale. Osades valdkondades ei ole pildiga muidugi midagi teha (semiootika nt). Hästi tehtud film suudab vaatajale pakkuda võimalust olla osaleja rollis (justkui osaleja, see tuuakse nii lähedale inimesele, et inimene hakkabki kogema oma kohalolu filmis asetsevates sündmustes). On suur vahe, kas saame infot mingi kirjanduse kaudu (visaalne sündmus on tõlgitud) või saame seda sündmust ise vaadata kasvõi läbi kellegi pildilise tõlgenduse. Pilt ja heli võimaldab kogeda kultuuri vahetumalt, annavad tugevama sugnaali sündmustest ja tihti võimaldavad paremini aru saada sündmuses osalejate kogemusest (ka antropoloogi omast). Pildil on ka sellist infot, mida antropoloog ise ei märka ja ka
Ei ole ju mingit rohtu, mis selle vastu aitaks." "Vanglas on kõle, niiske, õhku ei ole. Väljas saab käia vaid tunni ja siis jalutad ka betoonpuuris." Räägib, et neid ei ravita üldse. See mõni vanaks läinud vitamiin, millega turgutatakse ei aitavat ju haiguse vastu. Muidugi räägitakse, et viirusega võib kaua aastaid elada, aga see on nii vist "Läänes". Meil ei ole vanglatel raha, ei ole inimestel raha. "Ega ma ei tea küll, mis saab." Alles paar päeva tagasi viidi nende osakonnast inimene haiglasse. Võib olla ta ei tulegi tagasi. Arst oli väga ehmatanud näoga olnud öeldes, et muud ei aita, kui et tuleb minna. Pärast räägitud, et poisil olnud kopsupõletik. "Aga meie haigusega võib ka millessegi lihtsamasse kui kopsupõletikku surra." Muidugi, surrakse ju ka väljas. Mõned päevad tagasi sai kaks kirja. Luges neid nii, et kõigepealt luges läbi oma tüdruku kirja, siis teise, mis oli tüdruku emalt. Mõistus pidi peast
4. mida tähendab kultuuriline lõtk? Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond · teiste poolt juhitav isik postindustriaalne
Rahvaluule muutlik 2 ühesugust lugu pole olemas Vastavad kindlatele reeglitele Autor on teadmata Oluline, sest näitab, kuidas rahvas sai aru üksteisest ja ka nende mõtetest Rahvaluule zanrid: Muinasjutu puhul ei eelda keegi, et sa seda usuks. Ta on ajatu. Erineb väga suuresti teistest, süzeed rahvusvahelised Müüdi puhul tegemist teise maailmaga, meie loogika vastaselt Muistend ütleb alati kindla fakti, tegemist tänapäeva maailmaga F.R.FAEHLMANN Sündis vaba talupoja peres Isa mõisavalitseja Kasvas peale vanemate kodust mõisnike juures Läks Tartu ülikooli Lõpetas doktori kraadiga Tema eestvõttel 1836 loodi Tartus õpetatud Eesti Selts(sisaldas saksa rahvusest mehi) Faehlmann rõhutas, et eesti keel on kultuurkeel, millega saab luua kunstteksti Hakkas looma kunstmuistendeid Kasutas Soome ,,Kalevala't"
5. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid, ja küünla eluiga ei lühene sellest mitte. 6. Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja... See tähendab, et sa pole veel edu saavutanud. 7. Täiuslikkus saavutatakse, mitte kui pole enam midagi lisada, vaid kui pole enam midagi ära võtta. 8. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. 9. Kui kaks inimest teevad ühte ja sedasama, siis ei ole see üks ja seesama. 10. Inimene ei ole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea, kui teine teab; kuid ta peab suurimaks võhiklikkuseks seda, kui teine ei tea, mida tema teab. 11. Inimese probleemid tulenevad tema võimetusest olla vaikses toas üksi. 12. Mine nii kaugele kui näed, ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale. 13. Paljud inimesed on üksikud, sest ehitavad sildade asemel seinu. 14. Meele võib teha kibedaks, kui soovid ei täitu ja soovimatu võtab võimust. Kuid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid