50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marduska
Õppematerjali autor
Nii tähendab looduskaitse tegelikult seaduste pakki. Seadused on tehtud inimeste poolt ja inimestele täitmiseks. Antud juhul tuleb siis kõnelda loodus- ja keskkonnakaitse seadustest. Kuid seadustega on ikka nii, et kes ei jää vahele, see ei saa ka karistada, kui neid rikub. Vaatamate keeldudele pillutakse ikkagi autode akendest rämpsu maanteele või viiakse prügi metsa alla. Ikka on neid, kes saastavad. Kusjuures paljudele saastajatele meeldib just puhas ja puutumata loodus. Oma jäätmed sokutatakse ikkagi tavaliselt võõrale maale, sageli riigimaale. Polnud nägijaid, pole ka tegu! Kui meie jätkame looduse reostamist, siis meie laste elukesskond on märksa vaesem, täis mürke ja muid kahjulikke aineid. Kui isegi lapsed saavad veel selles keskkonnas elada, ent ka ise jätkavad samasugust reostamist, siis ei jää lastelastele enam üldse kohta, kus elada. Või vähemasti peavad nad puutumatut loodust vaid piltidelt vaatama. Seega me peame loodust
populatsioonide turgutamiseks ja ökoloogiliseks taastamiseks. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine Varasematel geoloogilistel ajastutel on olnud vähemalt viis suuremat massväljasuremise perioodi, millele on järgnenud liigilise mitmekesisuse kümneid miljoneid aastaid kestnud taastumine ja kasv. Nüüd on maailma liigiline mitmekesisus viimase 30 000 aasta jooksul progresseeruvas tempos vähenenud, sest üks paljudest liikidest, inimene, domineerib võimsalt teiste üle. Inimese on loodust ressursside tarbimise käigus üha enam muutnud ning suuresti on see toimunud teiste liikide eluvõimaluste arvel. Praegu kasutab inimene kogu maailma maismaa primaarproduktsioonist (taimede toodetud orgaanilisest ainest) enam kui 40%, mis on umbes 25% kogu Maa primaarproduktsioonist. Inimesed mängivad ka üha tähtsamat osa ökosüsteemide teiste komponentide (näiteks lämmastikutsükli ja atmosfääris sisalduva
looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid
Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid. Kõige eelneva purustamine aga tegelikult lähendas inimesi loodusega
looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste looduses olevate objektide vaime, kellesse nad varasemalt uskusid
vanemlik hool, hea levimisvõime, madal arvukuse sõltuvus tihedusest, näiteks umbrohud ja närilised K-strateegia (järjepidev): väike kasvukiirus, pikk eluiga, väike järglaste hulk, kõrge vanemlik hool, halb levimisvõime, kõrge arvukuse sõltuvus tihedusest (populatsiooni enda sees mingi arvukust korrigeeriv mehhanism, nt linnud reguleerivad oma sagedust kuskil keskkonnas lauluga), näiteks tippkiskjad: karud, kotkad Inimene kaldub pigem K-strateegia poole, aga tema roll tänu suurele levimisvõimele jms päris täpselt määratletav ei ole. Abiootilised ja biootilised ökoloogilised (populatsioonivälised) tegurid Abiootilised: geoloogilised, geograafilised, hüdroloogilised, klimatoloogilised Enamik elusolendeid tunneb ennast hästi abiootiliste faktorite teatud optimaalses vahemikus (teatavad aknad), nii vähesus kui ka ülehulk hakkavad organismi kasvu pidurdama
Rikkamad looduskaitseorganisatsioonid: •The Nature Conservancy •WWF •Sierra Club •Loomaaiad 4 SLAID 1. Mis on keskkonna eetika? Keskkonnaeetika on filosoofiaharu, mis •käsitleb inimese suhet ümbritseva loodusega, •analüüsib ja väljendab loodusmaailma eetilist väärtust 2. Mis on instrumentaalne väärtus? Instrumentaalne väärtus on kasutusväärtus (tooted, teenused, informatsioon, hingelis- psühholoogiline), seondub materiaalsete kasudega, mida inimene loodusest saab sellesse sekkudes või seda tarbides. 3. Mis on iseväärtus? Iseväärtus on iga liigi sisemine väärtus, sellel ei ole mingit seost inimeste vajadustega. 4. Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. - Inimkesksus; loodus ressursside allikas; juurdunud usundites; rõhutab looduse instrumentaalset väärtust. - Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filosoofia traditsioonist - Jumal lõi inimese – muu vaid inimese tarbeks
rõhutavad samuti kontakti olulisust reaalsusega ning tõstavad esile meeled, loova fantaasia ja käelised tegevused. Teadmiste ja tegevuste sidumise perspektiiv Üheks eelduseks autensele teadus- ja haridustööle on teadmised sellest, kuidas õpitakse tegevuse (praktika) ja mõttetöö (teooria) abil (Molander 1993). Õppimine sotsokultuurilises keskkonnas tähendab õppimist kontekstis, millel on tähendus just selles kultuuris, kus inimene elab (Säljö 2000, 2005). Meid kõiki iseloomustab kollektiivne mälu ja kultuur, milles elame. Õppimist peaks vaatlema, kui osa sotsiaalsest tegutsemisest. See on pidev kogemuste konstrueerimine, kus õppeprotsessi loovaks elemendiks on ettenägematu kohtumine struktueerimatuga. Õuesõppel põhinevas õppetöös on see element tuntavam, kui klassitoas. Kõige olulisem on teadmiste ja tegevuse vaheline suhe, praktilised oskused. Keskkonna ja liikumise vaatenurk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid