1. MIS ON KULTUUR Mõistet ``kultuur`` võidakse kasutada erinevates tähendustes, kõige üldisemalt tähendab aga see inimtegevust. Seda mõistet on palju defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse ka seda mõistet tsivilisatsiooni mõistega. Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest ning sellest mis pole inimese loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised ,oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.
Slaid 1 : Austatud kaitsmiskomisjoni esimees, liikmed, kuulajad. Mina olen ............... ning järgnevate minutite jooksul esitan Teile oma kaitsekõne uurimistöö teemal ,, MIS ON KULTUUR JA MILLIST KULTUURI EELISTAVAD KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI GÜMNASISTID" SLAID 2. Põhjendus: Me tarbime iga päev kultuuri, ning tegeleme oma hobidega. Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Sissejuhatus kultuuriteooriatesse Sügissemester 2009/ 2010 Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse, kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub
6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus - seotud religiooniga. 16. Saj alates hakkab kultuur märkima seda, kuidas inimene areneb. Defineeritakse kultuurset inimest: teatavad vaimsed oskused, kombed. Hiljem hakati kultuursust siduma tervete rahvastega ja kultuuri vastaseks sai barbaarsus. 18
Referaat Pärnu 2012 Sisukord 1.1 SISSEJUHATUS ,,Me võime mahutada ennast teise inimese maailma ainult oma mina piirides." Bernard Shaw Vaadates eri kultuuride õppimise kogemusi, saab selgemaks, et see on protsess, mis nõuab, et esmalt peab inimene õppima tundma iseennast ning seda, kust ta tuleb, alles siis on ta võimeline mõistma teisi. See on väljakutse, mis eeldab teadmisi maailmast ja iseendast ning sellest, mis on hea ja mis on halb. Eri kultuuride õppimine ei ole mitte ainult individuaalne protsess, vaid ka selle õppimine, kuidas muutuvas maailmas rahumeelselt koos elada. See võib olla üks vahendeid meie püüdlustes saada aru tänapäeva maailmast, mõista paremini end ja teisi selles.
Koostas: Meris Tammik ([email protected]) KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST KULTUURILUGUDE SEMIOOTIKAST ABIKS KULTUURISÜNDMUSTE KAJASTAMISEL Mis on kultuur? Kultuur on inimühiskonda iseloomustav tegevus, inimtegevus, inimese loodu, mis eristub kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile).
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.
Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inimest polegi olemas. Kõrgkultuur võib võtta rahvakultuuri elemente, rahvakultuur samas võib järele aimata kõrgkultuuri tendentse ja moode. Kõik määratlused on üksteist täiendavad, aga samas ka üksteisega vastuolus. 3. Mis on kognitiivne adekvaatsus? Kognitiivne adekvaatsus ehk see, kuidas me oma maailma kirjeldame ja kuidas me
Kõik kommentaarid