Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg Teine osa (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

32

pdf

Inimene Ühiskond Kultuur - Keskaeg, 2 osa

· KESKAEG · Pt 19.1 Milles seisnes feodaalkorra olemus? · Senjööri ja vasalli suhe · Senjöör andis vasallile lääni (feoodi) kasutada · Vasall (läänimees) andis senjöörile truudusvande · Vasall pidi teenima senjööri sõjaväes, tegema kingitusi, andma nõu ja maksma lunaraha · Pt 19.1 Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. · Feodaalid läänistasid maid edasi väikevasallidele ­ senjöör ei saanud vasalli vasalli käsutada! · Feodaalid võisid olla mitme senjööri vasallid ­ kellele pidi senjööride tülis alluma? · Vasallid pärandasid lääni pojale edasi ­ kujunesid senjöörist sõltumatud pärusvaldused! · Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu ­ poliitiline ebastabiilsus ja kodusõjad! · Pt 19.2 Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? · Osa rüütleid ülikusuguvõsadest pärit ­ germaani hertsogid, frangi krahvid · Feodaalidest rüütlitel suured pärusmaad, mi

Ajalugu

4

doc

Linnad. Eluolu ja kultuur/Ristiusk ja Kirik/Ülikoolid ja teadus

Teisalt oli kaubalaeva varustamiseks ja lasti ostmiseks tarvis rohkem raha, kui üks kaupmees suutis välja pnna. Isegi kui tal oli piisavalt raha polnud mõistlik seda kõike ühe laeva varustamiseks kulutada, sest kaubaretked oli riskantsed. Aja jookusl spetsialiseerusied mitmed rikkad linnakodanikud ainult raha laenamisele ja vahetamisele. Raha laenati kõrge protsendiga. Sellistest raha laenamise ettevõtetest kujunesid pangad. Linnad. Eluolu ja kultuur 1. Arutlege, milline oli kontrast maa ja linna vahel? Linnades elasid inimesed tihedalt koos, mis soodustas ebasanitaarseid tingimusi, taudide levikut. Iive oli negatiive. Vaenutsevad patriitsi ja aadlisuguvõsad pidasid tänavalahinguid. Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Puhkesid konfliktid patritsiaadi ja tsunfti vahel, kes nõudsid endale õigust linna valitsemisest osa võtta. Prostitutsioon. 2

Ajalugu

4

doc

Keskaeg - ristisõjad, feodaalkord, rüütliseisus, aadlid

Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja enamik rahvast olid talupojad. Talupojad sõltusid feodaalidest. Maa mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi oli sunnismaised ning nad olid kohustatud isanda heaks tööd tegema(pidid harima põlde või maksma andamit). Keskaegsed külad olid üsna tavalised. Talupere koosnes peremehest ja perenaisest ja nende järeltulijatest

Ajalugu

19

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

· Novgorodi loodi Hansa kaubakontor. 5. Rahavahetajad ja pankurid a. Erinevate müntide hulk tingis vajaduse nende vääringuid tundvate rahavahetajate järele. b. Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: · Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. · Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad ­ Eluolu ja kultuur 1. Linnaelu ja traditsioonid a. Majad: · Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. · Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all.  · Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. b. Linnamüür: · Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. · Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud.

Ajalugu

7

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

usutõdede ja loogika vahekorda käsitlev teos. · Bernard Clairvaux ­ keskaja mõjukaim teoloog, vaimuinimene; tsisterlane, õhutas ristiretki. · Pühakud ­ inimesed, kelle elus või surmas ilmnes Jumala pühadus. Tugev usk oli andnud neile jõudu vagaks eluks, kannatusteks, märtrisurmaks. Kaitsjad ja eestkostjad ka pärast surma. · Reliikviad ­ pühakutega seostatavad esemed/luud, arvati olevat jumaliku väega. · Ketser - "usust taganeja", inimene kes kritiseerib katoliku kiriku õpetust/rikkust · Inkvisitsioon ­ katoliku kiriku poolt loodud spetsiaalne kohus võitluseks ketserite vastu. (ketsereid karistati: piinamisega, trahvide, palvete/paastumise, kirikust väljaheitmisega, varanduse konfiskeerimisega, eluaegse vangistusega, surmanuhtlusega, tuleriidal põlemisega) Ülikoolid ja teadus · Kloostrikool ­ vaimulike ettevalmistamine. Piibli ja kirikuisade teoste õppimine, ladina keel,

Ajalugu

9

doc

Kõrg- ja hiliskeskaeg

Rüütlikslöömise tserenmoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Viimase öö veeti tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommiul tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotust neist kinni pidada. Lõpuks löödi tulevasele rüütlile mõõgaga lapiti õlale, mis tähistas tema vastuvõtmist uude seisusesse.  2.Aadli elulaad ja rüütli kultuur Linnused-Pärast Karl Suure riigi lagunemist hakkasid feodaalid pöörama järjest suuremat tähelepanu oma elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse funktsiooni ning said kõrgkeskajal Lääne-Euroopa maastikupidi lahutamatuks osaks. Varasemate puitlinnuste asemel rajati tavaliselt kiviehitisi, mida põlvest põlve laiendati ja täiustati, pöörates üha suuremat tähelepanu kaitserajatiste tugevusele ja

Ajalugu

2

doc

Euroopa hiliskeskajal

Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti

Ajalugu

13

odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

Algul kaupmeeste ühendus, 14.saj. Aga kaubalinnade liit. Liidu keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks hansapäevad, kus otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmetevahelisi tülisid jne. Novgorodis Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopasse viidi mett, vaha ja karunahku, lisaks vilja ja rauda, Põhja- Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega. Paast: ­ 1 söögikord päevas ­ karskus ­ loobumine lihast 40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi Ristiusk ja kirik

Ajalugu

Kommentaarid (0)