Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Mis on geograafia?

· Geograafia on sünteesiv distsipliin, mis mõõtmise, kaardistamise ja regionaalse lähenemise kaudu seob üldise erilisega. Alexander von Humboldt, 1845 · Geograafia ülesandeks on pakkuda Maa muutliku pinna täpne, korrastatud ja ratsionaalne kirjeldus ja tõlgendus. Richard Hartshorne, 1959 · Geograafia on ühtaegu nii teadus kui ka kunst. Henry Clifford Darby, 1962 · Geograafia on õpetus Maast kui inimese kodust. Yi-Fu Tuan, 1991 Inim- ja loodusgeograafia sarnasused ja erinevused Inim- ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19. sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Ülikoolis ja ka koolis õpetatakse neid siiamaani koos peamiselt ajaloolistel põhjustel ja seepärast, et mõlema teadusharu nimetuses sisaldub sõna "geograafia". Sarnaseks

Geograafia

2

odt

Geograafia ehk maateadus

Tund 1. Geograafia ehk maateadus. D-maps.com Maateadus on teadus, mis uurib looduslikke ja kultuuriliste nähtuste jaotust ja nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal. Inim-ja loodusgeograafia on aja jooksul üksteisest väga erinevaks kujunenud. 19.sajandi lõpus hakati neid pidama ühe ja sama teaduse eri harudeks. 20. Sajandi keskel selgus siiski, et tegemist on kahe üpriski erineva teadusega. Nii inim-kui ka loodusgeograafile on väga oluliseks töövahendiks kaardid. Geograafi tää lõpp-produktiks on tihtipeale kaart. Loodusgeograafiat ja inimgeograafiat seob see, et loodust ei saa vastandada inimesele. Inimene on samuti osa loodusest. Täiesti selge on see, et loodmus ja inimesed mõjutavad üksteist tugevalt. Loodusgeograafia on loodusteadus: nähtuste seletamisel tuginetakse loodusseadustele, ehk peamiselt füüsikale ja keemiale. Inimgeograafia aga ühiskonnateadus ehk nn humantitaarteadus, kus kehtivad hoopis teistmoodi

Geograafia

13

doc

U. Pragi õpiku "Inimgeograafia alused" 1.-2. pt kokkuvõte

Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (ühised teadmised, mõisted, terminid, arusaama ja käsitlusviisid). Eristama hakati alles 19. saj lõpus kui geograafia kaht haru. Kahe eraldi teadusena hakati käsitlema alles 20

Inimgeograafia

10

docx

Inimgeograafia raamatu esimese osa kokkuvõte

Miks inimesed rändavad, seda uurivad sotsioloogid ja majandusteadlased, inimgeod uurivad kuhu nad rändavad. Asula geograafia ­ asula sisemise struktuuri uurimine. Asulategeograafia ­ paljude erinevate asulate vastastikuse vahekordade uurimine. Näeme, et asulastikugeograafia esineb kogu teadusharu üldistava ja kokkuvõtva osana. Majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus, maj. geo aineks on inimeste maj. tegevuse paiknemine ja ruumiline korraldus. -millised on erinevused eri piirkondade majanduselus, miks need tekivad ja kuidas neid hinnata? -milline on majanduslike suhete võrgu paiknemine ruumis, miks ühed piirkonnad suhtlevad rohkem teiste ja vähem kolmandatega, kuidas ja miks sellised suhtevõrgud kujunevad? Oma esitatud küsimustele otsib majandusgeograafia harilikult vastuseid kolmest suunast -loodusolude erinevusest (mis seob teda loodusgeograafiaga), inimeste ja nende kultuuri ja

Inimgeograafia

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval

Kultuurigeograafia

150

pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

suurused, nende mõõtühikud ja nii suuruste kui ka mõõtühikute tähised. Füüsikalised suurused ja mõõtühikud moodustavad süsteemi, milles mõned suurused ja ühikud on valitud vastavalt põhisuurusteks ja põhiühikuteks. Põhisuurustest võime tuletada kõik teised suurused. • Füüsikaliste suuruste omavahelise seose kohta kehtivaid lauseid, mis on kirja pandud tähiste abil, tunneme füüsika valemitena. Füüsika peamised erinevused teis test loodusteadustest: • füüsikale on omane täppisteaduslike (matemaatiliste) meetodite kõige ulatuslikum rakendamine; • füüsika tekitab looduse kõige üldisemad mudelid (füüsikalised suurused ja nende mõõtühikud), kõik teised loodusteadused kasutavad neid; • füüsika tegevusala hõlmab kogu loodusobjektide mõõt mete skaalat. Füüsika tegeleb kõige suuremate ja ka kõige väiksemate loodusobjektidega. Kokkuvõte teemast

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

20

doc

KESKKONNAPSÜHHOLOOGIA

võõras ja mitteoodatud. Avalikul territooriumil nt.pargis reageeritakse sissetungile sageli lahkumisega. On uuritud erinavate märgistuste efektiivsust kaitse seisukohalt ja territooriumite suurust avalikul rannal - J. Edney ­ kõige produktiivsem territoriaalsuse uurija. On tõmmatud paralleele ka dominantsusega, ka loomauuringutega on võrreldud, kus see seos on väga ilmne. Leitud nii pos kui ka negat seoseid. Uuritava kontingendi erinevused kindlasti määravad ­ väiksed lapsed, vaimuhaiged vaimuhaiglas- erinevused on üsna tugevad. Üha enam on hakatud huvi tundma in-se territoriaalsuse funktsioonide kohta 1. Kontroll - Altmani raamtus, mis on eespool kirjas 2. inimese käitumist organiseeriv ja suhtied stabiliseeruv f-n ­ ühine territoorium süvendab grupiliikmete vahelist ühtsuste tunnet ja sotsiaalsete sidemete teket, territoriaalsus tekitab ka

Keskkonnapsühholoogia

64

docx

Klassikaline saksa filosoofia

Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t

Filosoofia

Kommentaarid (0)