Inimõigused konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Missugust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust see film otseselt puudutab ?
  • Mis oli EIK otsus ja miks ?
  • Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus ?
  • Mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja ?
 
Säutsu twitteris
Art 35- vastuvõetavuse kriteeriumid
Artikkel 35. Vastuvõetavuse kriteeriumid
1. Kohus võib asja käsitada ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud , vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist.
2. Kohus ei vaata läbi ühtegi artikli 34 kohaselt esitatud individuaalavaldust, mis
a) on anonüümne; või
b) on sisuliselt sama kohtu poolt juba läbivaadatuga või on juba esitatud läbivaatamiseks muu rahvusvahelise uurimis - või lahendamisprotseduuri raames ja ei sisalda uut olulist asjassepuutuvat informatsiooni.

3. Kohus tunnistab vastuvõetamatuks iga artikli 34 järgi esitatud avalduse, mida ta peab kokkusobimatuks konventsiooni või selle juurde kuuluvate protokollide sätetega, selgelt põhjendamatuks või kaebeõiguse kuritarvituseks.
4. Kohus lükkab tagasi iga talle esitatud avalduse, mida ta peab vastuvõetamatuks käesoleva artikli järgi. Kohus võib seda teha menetluse igas järgus.
Antud kaasuse olukorras on rikkutud art 35 avalduse esitamisel Inimõiguste Kohtusse. Ületatud on kuue kuuline tähtaeg, mille jooksul peab avaldust esitama. Kuue kuulise esitamise tähtaja eesmärgiks on tagada asja arutamise mõistliku aja jooksul, et ei veniks liiga kauaks, peagi mida kauem oodatakse ja rohkem aega läheb seda raskem on pärast asjaolud kontrollida. Kuus kuud on piisav aeg mille jooksul saavad isikud koostada avalduse, koguda fakte ja mõelda kas on üldse vaja esitada.
Kuuekuulist perioodi arvetatakse kuupäevast, millal kaebaja või tema esindaja said teada riigisisesest lõplikust otsusest . ’’Mordaavia Rokkarite esindaja on saanud konstitutsioonilise kohtu kirjliku otsuse kätte 20. juunil 2007 ja pöörduvad EIK- sse 15. jaanuar.2008.
Antud juhul kaebajatel ei ole piisavat põhjendust miks peaks EIK nende avalduse menetlusse võtma pärast kuue kuulist tähtaega, kuna muidu see seab teiste lepinguosaliste riikide jurisdiktsiooni all olevaid isikuid mitte võrdsesse kohtlemisse seoses kuue kuulise tähtajaga. ’’Mordaavia Rokkaritel’’ oli võimalus esitada avaldust kuue kuu jooksul kuid nad ei teinud seda oma hooletuse tõttu, miski neid ei takistanud.
6- kuuline kaebetähtaeg EIK-sse ei kohaldu kui inimene kaebab struktuurse probleemi peale (Belyaev ja Digtyar vs Ukraina )
Erandiks võib samuti olla ka ’’vältav olukord’’ mis tähendab et kaebaja on siuatsioonis, kus teda on asetatud jätkuvalt ohvri seisundisse. Vastaval olukorral ei kehti kuue kuuline esitamise aeg (Iordache vs Rumeenia §50) (Ülke vs türgi)
Mordaavia Rokkarid ei ole ohvrite seisundisse asetatud, kuna neil on litsents ära võetud kontsertidele ehk kogunemistele,sest nende laulud võivad põhjustada massilisi rahutused , konfliktid, kuid nad võivad kasutada meediat , kui Mordaavia Rokkarid oleksid muutnud oma seisukoha neutraalsemaks, mis ei ohustaks ühiskonna ning ei toetaks rassismi siis ei oleks tekkinud antud situatsiooni.
  • Missugust Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust see film otseselt puudutab?
    Handyside vs UK (1976)
  • Mis oli EIK otsus ja miks?
    Artikkel 10 ei ole rikutud. Kohus väidas, et mõned raamatu osad rikuvad moraalkaitset, seega selles osas Kohus nõustus Magistrates Court otsusega.
    Mis käsitleb raamatute kõrvaldamist turust, siis Kohus jällegi nõustus otsusega viidates artikli 3 peale, mis käsitleb sündsusetu väljaannete seadust.
    Omandi äravõtmise osas Kohus otsustas, et antud tegu on õiguslik artikli 1 esimese paragrahvi inimõiguste konventsiooni alusel kuna antud arest oli teostatud moraalkaitse tagamiseks ja ühiskona huvides.
    Aresti pealepanek, raamatute eksemplaride konfiskeerimine ja likvideerimine ei ole autori enda arvamuse ja vabaduse kitsendamine kuna antud otsus oli tehtud kõlbluse kaitseks.
  • Mis oli selle väljaande osas Austraalia lahendus?
    Austraalia poliitikud oli arvamusel, et see raamat rikub moraalinormid , seega selle raamatut on vaja keelata. Vanemad ei tahaksid, et lapsed loeksid selle raamatu, kuna arvavad et info selles raamatus on vale. Australia haridus minister väidab, et selle raamatu on vaja keelata. Isegi praegu Austraalias mäletavad selle raamatut ja konservaatorid arutlevad raamatu läbi.
  • Filmist ma pole kuulnud, et raamat oleks veel kuskil keelatud, kuigi tean ise, et see raamat oli keelatud mõndades kohtades Uus- Meremaal
  • Väljendusvabaduse teema all loetud materjalide põhjal - mis oleks selle kaasuse tulemus täna? Toetu oma vastuses lugemismaterjalidele.
    Handyside vs UK on tänapäeval üks esimesest asjast , mis formuleeris traditsioonilise vaadet väljendusvabaduse õigusele. Antud kaasuse oli tehtud oluline selgitus , mis kehtib ka tänapäeval: artikli 10 lõikest 2 tulenevate eranditega ei kehti sõnavabadus mitte üksnes informatsiooni ja ideede suhtes, mida võetakse vastu soosivalt või millesse suhtutakse ükskõikselt, vaid ka selliste ideede suhtes, mis võivad riiki või mingit rahvastikuosa solvata, šokeerida või häirida. Need on pluralismi ja sallitavuse alused ilma milleta ei ole demokraatliku ühiskonda.
    Samas täna kehtib ja Freedom of the press, mis annab õiguse vabalt levindama igasuguse informatsiooni. Kehtib ka inimõiguste ülddeklaratsioon (võttis vastu ÜRO Peaasamblee) artikkel 19. Sõnavabadus mõnikord on teiste inimeste õiguste ja vabaduste vastuolus , seega iga riik säyestab oma õigusnormid, mis reguleerivad piirangud vabadusele oma territooriumil. Eestis näiteks on keelatud rahvusliku, rassilise või usulise vaesuse propaganda .
    Seega tuleneb, et antud kaasuse tulemus täna oleks artikkel 10 rikutud ja The Little Red Schoolbook oleks müümisel igas raamatupoes.
    Õiguskantsler seisukoht (2011)
    • Samasooliste abielu – riigi otsustada
    • Aga KAITSE TAGATUD

    Mangold (C-144/04)
    diskr 2000/78 Võrdse kohtlemise seadus
    2000/43
    Coleman (C-303/06)
    • DISKR PUUDE ALUSEL. Isik ise ei pea olema puudega
    • Ahistamine – otsese diskr

    Kaudne diskr
    Pretty vs UK (2002)

    ART 6
    Tsiviilõiguste kohustuste puhul
    Ringeisen v Austria. Ringeisen soovis müüa maad aga talle oli vaja KOV heakskiitu ehk loa andmine. Ja nüüd tekkis kõsimus kas see juhtum läheb haldusmenetluse alla või tsiviil. alla. Kohus alustas sellest et teda ei huvita kuidas riik konkreetsed õig ja koh klassifitseerib, tema vaatab nende õig ja koh sisu mis vaidluses on küsimuse all. Ehk siin Ringeiseni õigus küsida luba KOVsest. Teeb kohus kindlaks arvese konkreetsed asjaolusid:
    • Ei ole tähtis. Et eraõiguslikud ja missuguse tõõpi seadusega on see kaasus käetud
    • Konkreetse vaidluse tulemusel oli määrav isiku tsiviilõigustele või kohustustele.

    Kohus leidis et Reng puudutab tema tsiviilõig ja koh, seega kohusmenetlus peab täitma art 6 norme ja reegleid.
    Kriminaalsüdistus.
    Ehgel v Holland (1976)

    Öztürk v Saksamaa (1984) puudutab liiklusrikkumist. Saksamaa dekriminaliseeris liikluseeskirjaderikkumised. Ehk nad ei lähe kriminaalõigusele vaid olid kergemad ja läksid väärteona kirja. Kohus ütles, et dekriminaliseerimine ei vabasta riiki art 6st. Riik ei saa ise ennat vabastada art 6st. Öztürk saavutas seda et tema liiklusreeglide rikkumine läksid ikkagi kriminaalsüdistuse alla.
    Õigus pöörduda kohtusse.
    Kohus erinevate kaasustega seda kinnitanud et art 6 sisaldab õigust pöörduda kohtusse.
    Golder v UK (1975)
    Airey v Iirimaa (1978)
    • Administratiivsed takistused - Riik ei toho kohtu pöördumise
    • Esindatus
    • Art 6 peab olema reaalne teg.

    Teine oluline tingimus mis ei ole art 6 otsesõna õelnud on pooltse võrdsus ja võistlev protsess.
    Rowe and Davis v UK (2000) edasikaebamisepõhjus oli see et südistaja varjanud teatud informatsiooni mda süüdistaja oli saanud infoallikatelt ja seetõttu kaebasid edasi ja kogu vaidlus tuli EIKohtusse. Poolte võrdsuse protsess on osa art 6 selle aluseks on nii süüdistatav ja süüdistaja te neil oleks võrdne juurdepääas kogu olulise informatsioonile. Nt kriminaaltoiminkule mis isikust kogutakse ning neil peab olema võimalus seda komminteerida. Art 6 nõuab et mõlemad avaldaksid kõik info. Kohus ütles et see pole absoluutne õigus, mitte kogu info peab vastaspoole avaldada. Nt 1 ei saa avaldada infot kuna see on seotud riigi julgeolekuga või kaitsta politsei meetodiavaldamisest kuidas nad saanud info. Ei tohi olla süüdistaja otsus, aga selle otsuse peab tegema kohus kas avaldad infot vastaspoolele või mitte.
    Õigus vaikida.
    Sannders v UK (1996) Gines tegevjuht kes oli seotud ebaseadusliku aktsiatehingutega. Sannders leidis et kuna tegemist on kriminaalõigusega seega tal on õigus vaikida. Siin kohus ütles et konventsioon ei maini õigus vaikida, aga õigus vaikida on rahvusvaheliselt tunnnutatud põhimõte ja seetõtu see on kirjutatud artikli 6, mis tähendab seda et Inglidsmaa rikkus art 6, mis mõjus Sanndersi hakvasti. Miks see õigus on vaja? Kaitseb süüdistavat riiki võimu kuritarvisest, et al ei oleks võimaluse kasutada sundi (piinamine).
    John Murray v UK (1996) puudutas seda et kui isik on otsustanud vaikida siis kas seda saab tõendusmaterjalina kasutada. Politsei leidis hones tagaotsitavaid. Süüdistatav ütles et olukord oli selline et see kui ta selgitaks miks ta hones viibib siis ta oleks süütu. Kohus ütles et isikusüüdimõistmine ei tohi olla täiesmahus vaikida. Kohus leidis et olukord mis vajab selgitamist isik võiks rääkida. Kas saab kasutada tõendina?
  • Kuivõrd teda sunniti rääkida. Kas tal oli võimalus vait olla.
  • Kui suurt kaalu sellele antakse teiste tõendusmaterjalidega valguses.
  • Olukord milles inimene oli.
    Kohus leidis, et süüdistataval antud olukorras oli raske valida kas rääkida miks ta seal viibis või vaikida. Tekib seod õigusesindajale. Kohus leidis et sellises juurdluse staadiumis on esindaja olemasolu väga oluline kuna isik ei saa otsustada aga esindaja saab nõu anda.
    Mõistlik aeg
    König v Saksamaa (1978) puudutas arsti kellelt tahati ära võta litsents kuna ta rikunud mingit reeglid.
    • MATEMAATILINE Kohus ütles et mõistlik aeg hakkab momendist millest
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Inimõigused konspekt #1 Inimõigused konspekt #2 Inimõigused konspekt #3 Inimõigused konspekt #4 Inimõigused konspekt #5 Inimõigused konspekt #6 Inimõigused konspekt #7 Inimõigused konspekt #8 Inimõigused konspekt #9 Inimõigused konspekt #10 Inimõigused konspekt #11 Inimõigused konspekt #12 Inimõigused konspekt #13 Inimõigused konspekt #14 Inimõigused konspekt #15 Inimõigused konspekt #16 Inimõigused konspekt #17 Inimõigused konspekt #18 Inimõigused konspekt #19 Inimõigused konspekt #20 Inimõigused konspekt #21 Inimõigused konspekt #22
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 121 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor west19 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Antud konspektis on kaasuste kokkuvütted, kodutööd, vastused küsimustele jne
    kriminaal , konventsioon , avaldus , RMS , Titanic

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    mari911 profiilipilt
    mari911: Ei ütleks,et see nüüd on päris kokkuvõtte. Enamus asju on puudu :)
    13:20 27-12-2013


    Sarnased materjalid

    58
    doc
    Riigiõigus konspekt
    45
    docx
    Õiguse konspekt
    59
    doc
    Riigiõigus konspekt
    17
    docx
    Inimõigused konspekt
    55
    doc
    Riigiõigus konspekt
    142
    doc
    Riigiõiguse konspekt
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    76
    docx
    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !