Inimõigused üldosa (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest ?
  • Kes tagab inimõigusi ja kuidas ?
  • Kes leiutas inimõigused ?
  • Kust nad tulid? Millest nad arenesid ?
  • Kellele nad kuuluvad ?
  • Kes leiutas inimõigused ?
  • Mis oli inimõiguste ajendiks ?
  • Mis kohustus on riikidel üldse lubada välismaalasi oma territooriumile ?
  • Mis see on? kuidas me seda määrame ära kuskohas see latt on ?
  • Kui tuleb aga riik pm ei vastuta, ei lubanud midagi. Kas on õige riiki vastutusele siiski võtta ?
  • Midagi ta tegi. Kas see mida ta tegi oli piisav ?
  • Kuidagi teel oluliselt keelatud). Barklaidi poliitika ?
  • Kust nad kõik tulid ?
  • MIS KASU ON NENDEST MORAALSETEST DEKLARATSIOONIDEST ?
  • Mis väidetavalt kuuluvad põlisrahvale ?
  • Kelle omad nad on ­ rahvale või riigile ?
  • Kuidas inimõigusi kaitska kasutades konvensioone jne ?
  • Kui palju on tegelikult saavutatud ?
  • Kui teisi leppeid ?
  • Kuidas käsitletakse inimõigusi ekstreemsetes olukordades (sõjaolukordades) ?
  • Kuidas suhtute väidetavate terroristide piinamisse ?
  • Kui alustame piinamist ?
  • Kuidas vaadelda küberrünnakut Venemaa poolt Eesti vastu ?
  • Kuidas defineerida piinamist ?
  • Mis oleks üks õigustatud eesmärk ühe kinnipeetud vangi piinamiseks ?
  • Kui üheks pooleks on riik, siis mis on selleks teiseks pooleks ?
  • Kui me räägime Genfi konventsioonidest. Kes võivad ühineda Genfi konventsioonidega ?
  • Mis territooriumil on võimalik rakendada Euroopa Inimõiguste deki ?
  • Kui avaldus tehakse leedu keeles, siis kes seda avaldust hakkab läbi vaatama ?
  • Kuidas tegeleda siis situatsioniga kus inimesi oli lihtsalt kaduma läinud ?
 
Säutsu twitteris
INIMÕIGUSED 
Jaak Roosaare 
29.jaanuar.2013 
Kuidas  on  inimõigused  täiesti  erinevad  teistest  rahvusvahelise  õiguse   aladest ?  Inimesi  kaitstakse  ka 
nende  enda  elukoha  eest.  Riigid  võisid  oma  kodanikega  teha  ükskõik  mida  nad  tahavad  oma 
territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. 
See  on  arenenud  aeglaselt  ja  problemaatiliselt  –  viimastel  aastatel  rohkem.  Nr  Süürias, 
vahelesekkumised  on  seletatud  ja  põhjendatud,  kui  enesekaitset.   Kahtlemata   on  riikidel  õigus 
enesekaitsele,  seda  on  peetud  tugevamaks  aluseks  vahelesekkumiseks  kui   humanitaar    integratsioon
(Tollene peasekretär) 1991 ÜRO aruandes kirjutas ta integratsiooni probleemides, nentis, et see ei peaks 
olema  seotud  selle  probleemida  –  ei  tohi  teiste  riikide  siseasjadesse sekkuda  –  vastupidi,  kui  on  kriis, 
siis  peaks  olema  just  kohustus  vahele  sekkuda,  kui  on  tegemist  inimõigustega.  On  inimesi,  kes  on 
võtnud arvamuse, et süveräänsuse idee on  aegunud  – riik peab kaitsma oma inimeste heaolu jne.  
Kes  tagab  inimõigusi  ja  kuidas?  Rahvusvahelise  õiguse  tasemel  on  seotud  inimõiguste  kaitse 
tagamine  riigiga,  regiooniga  –  osades  on  tugevamalt  inimõigused  tagatud  kui  teises.  Dem  riikides 
tagatud  enamusjuhtudel.  Ainult  ÜRO  peale  ei  saa   loota .  Kohtute  juristitsioon  on  küsitav,  kas  on  neil 
kohutus antud küsimustes kaasa rääkima?  
Kes  leiutas inimõigused? Kust nad tulid? Millest nad arenesid? Kellele nad kuuluvad? Inimõiguste 
kaitse on arendatud seoses välismaalaste õigusega, enne kui tuli juurde eraldi siis inimõigute  valdkond  
peale ÜRO-d. Läbi aegade välismaalased on reisinud, külastanud võõraid riike, ja kui nad seda teevad 
siis  on  neil  teatud  kohustused  –  nad  ei  pea  järgima  ainult  oma  riigi  õigusi  vaid  ka  riigi  mida  nad 
külastavad.  Areng  on  olnud  iseseisev  ja  algas  juba  palju  varem  peale  kui  see  kaasaegne  inimõiguste 
ajastu  alguse  sai  ÜRO  kaudu.  Tänapäeval  võime  küsida,  kas  see  üldse  on  oluline?  Rääkida  ajaloost, 
kuidas  oli  kohustus  kaitsta  välismaalaste  kohustusi  jne.  Sp  et  need  õigused  pm  välismaalastel  olid 
võõrastes riikides ja see inimõiguste valdkond on selle kõik ära  katnud . Ei näe vajadust vahet teha neil 
kahel ajal. Kuigi võiks tähelepanu sellele pöörata.  
Kes leiutas inimõigused? Mis oli inimõiguste ajendiks? Juba aastatuhandeid tagasi – ühiskondades, 
rahvastel gruppidel on mingi  sisetunne , mis on õige ja mis pole. See õiguse ja õigluse tunne.  See käib 
loodusõigusega kaasa.  
Inimõigusi on kaitsusts ka  League  of Nation-si raames, loodi pärast I ms-i aga mis mitmetel põhjustel ei 
saanud  oma  eesmärkidega  hakkama  ja  hajus  ära.  Rahvusvahelise  Punase  Risti  poolt  ka  palju  antud 

 
inimõigustesse eriti sõjaküsimustes. On ka  liikumisi  juba 18ndast sajandist, et keelustada orjapidamist, 
see on esimene inimõigus, mis tingis rahvusvahelise kaitse mingilmääral.  
Mis  kohustus  on  riikidel  üldse  lubada  välismaalasi  oma  territooriumile?  Sellist  kohustust  pole!! 
Kui ei ole mingeid leppeid, et lubada neid oma riiki, siis pm võib riik oma piirid sulgeda. Nt  Albaania  
kunagi –  keegi ei läinud sinna sisse rga sealt välja naljalt. Aga samas kui riik lubab välismaalasi oma 
riiki,  siis  nad  paratamatult  on  sunnitud  aktsepteerima  teatud  kohustusi  nende  inimestega!  Need 
sisaldavad minimaalseid inimõiguste kaitset – st seda, et teatud määral on nad kohustatud tagama isiku 
füüsilise turvalisuse. St seda, et kui neil tekib mingi õigusprobleem, eriti kriminaalõigusvaldkonnas, et 
neil peab olema teatud õiguskaitse  garantiid . Ja kui me räägime veel füüsilisest turvalisusest, siis see ei 
ole selline nõue, et iga välismaalane võib vabalt ringi käia ja arvata, et temaga ei juhtu midagi  – ikka 
juhtub, tasuvargused, vägistamised, tapmised jne. See ei ole mingi garantii – riik täidab oma miinimum 
kohustuse selleks kaitseks. Aga kui peaks midagi juhtuma, röövitakse,  tapetakse  ja kui riik on käitunud 
õigesti, siis ei saa riigile seda ette heita – riigilt saab nõuda, et ta seda röövi vms uuriks ja siis tegijat 
karistaks. Ja kui riik seda ei tee, siis võib riik olla rahvusvaheliselt  vastutav  tolle riigi suhtes, kust riigist 
need välismaalased pärit olid.  
Välisfirmadel  on  ka  teatud  õigused/garantiid  olemas  –  see  tuleb  esile  peamiselt  neis   olukordades   kus 
firma  vara  on  riigistatud.  See  oli  eriti   prob   ladina  Ameerikas,  Lõuna-Ameerikas,  kus  firmad  kolisid 
neisse  riikidesse ja mingil ajal valitsus otsustas, et oleks hea see firma ülevõtta ja pm riigistas ettevõtte 
(mitte dem riigid). Riigil on õigus riigistada ettevõtteid, kui nad  arvavad  et riigil on seda vaja – selles 
pole küsimus, õigus oli kompensatsioonis!! Väärtus peab olema hinnatud õigusest, turuväärtuse alusel, 
kompi  peab  siis  ka  suhteliselt  mõistliku  aja  jookul  kätte  saama  ja  peab  olema  selline,  et  seda  saab 
kasutada!  
Rahvusvaheline miinimum standard – mis see on? kuidas me seda määrame ära kuskohas see  latt  on? 
–  Harry  Robertsi  kaasus  (oli  toas  40  mehega,  pesemisvõimalusi  pole  jne  kas  talle  kui  välismaalasele 
oleks  pidanud  olema  paremad  arestiviibimis  tingimused?)  Välismaalastele  tuleks  pakkuda  paremaid 
standardeid kui pärismaalastele – kui see standard langeb allapoole. Ikkagi rahvusvahelises tavas – kui 
välismaalased,  kui  nad  lähevad   kuhugi   siis  nad  teavad,  et  mis  on  see  n-ö  miinimum  kuidas  neid 
koheldakse ! Sellest tuleb palju pingeid. Ühestküljest – riik ei pea  lubama  välismaalasi oma riiki. Nii, et 
kui  riik   kardab ,  et  nende  standard  langeb  allapoole  seda  miinimumi  (mida  pole  kindlalt  paika  küll 
pandud aga kuidagi ikkagi), siis nad ei peaks lubama välismaalasi oma riiki. Kui riik ütleb, et neil on see 
standard allapoole miinimuni nii turvalisuse kui ka kõigi teiste asjade suhtes ja inimene siiski tahab tulla 
riiki ja kui riik vastab siis, et ise tead ! Kui riigis siiski midagi juhtub, siis kas inimesel on õigus midagi 
nõuda? Kui riik oli maininud talle, et nad ei taha seljuhul kui ta tuleb mingit nurinat kuulda, et ise teab 
kui tuleb aga riik pm ei vastuta, ei lubanud midagi. Kas on õige riiki vastutusele siiski võtta?  

 
Üks vastuväide  – see, et väljaspoolt surutakse peale mingeid standardeid, et see iseenesest juba rikub 
riigi suveräänsust. See on n-ö riigissene asi, sõltumata kas see süsteem on miinimumist üle või alla. Aga 
kui  me  räägime  inimõigusest,  siis  see   sekkumise   huvi  on  olemas.  Jah,  see  tekitab  pingeid  kui 
välismaalasi  koheldakse  teisiti  kui  enda  maa  rahvast  jne.  See  pole  tingimata  halb  asi.  Ehk  siis  riik 
tegutseb rohkem, kui tal on n-ö häbi oma tingimuste pärast jne. Kui pidevalt näidatakse näpuga mingi 
riigi peale, siis mingilmääral see ikkagi mõjub riikidele. Rohkem isegi kui isegi mingi kohtuotsus. See 
avalikarvamus ja surve annab rohkem tulemust.  
NB  !  1975nda  aasta  konvensi  lõppakti  –  inimõiguste  valdkond  oli  üks   nendest .  Seda  akti  peetakse 
mittesiduvaks  aga  siiski  erinevaid  rikkumiste  liike  pandi  kirja  ja  loodu  igast  organisatsioone,  mis 
hakkasid  jälgima  inimeste  õigusi.  Neil  polnud  muud  võimu  kui  avalik  arvamus  ja  see  isegi  mõjus 
Nõukogude Liidule.  
Tagasi  miinimun  standardile  –  see  on  ebamäärane  aga  kui  me  peaks  ära  tundma  need  faktid,  kui  on 
allapoole seda miinimumi. .Osades riikides on väljakujunendud tavad – standard, kus see piir on. Seda 
muidugi peab iga situatsiooni juures eraldi vaatama aga saab kuidagi tavaga piirata jne. On palju asju, 
mida  ei  saa  kindlate  sõnadega  või  numbritega  paika  panna,  defineerida  aga  kui  seda  situatsiooni 
nähakse, siis teatakse  kas see on nii või pole. NB ! Näide pornograafiast ja USA kohtuniku otsuses – ma 
ei  oska  seda  defineerida  aga  kui  ma  näen  seda,  siis  ma  tean  öelda.  Rahvusvahelisi  õiguse  norme  on 
KOHUSTATUD kõik täitma ! Kohustusi tuleb täita. 
KAASUSED  MIINIMUM STANDARDIST 
KAASUS nr 1. Tegemist on USA kodanikuga, kes oli  Mehhikos  arreteeritud, süüdistus oli, et on seotud 
pettusega  ja  talle  mõisteti   kohut ,  mõisteti  süüdi  ja  määrati  karistuseks  kaheaastane  vangistus.  Mees 
väitis,  et  see  istung  oli  ebaseaduslik,  vangispidamise  tingimused  olid  ebahumaansed  ja  ta  kannatas. 
Ebaseaduslik  sellepärast,  et  esiteks  uurimise  ajal  kui  teda  kinni  peeti,  ei  antud  talle  infot,  õigusabi, 
tõlki, tal polnud võimalus ülekuulata pealtnägijaid ja peale selle mõisteti ta süüdi. Teiseks see protsess 
venis ebaõiglaselt, nõuti palju, teda ei informeeritud isegi täpsetest süüdistustest, tunnistajad ei pidanud 
vannet andma, istung kestis 5 minutit. Ilmselgelt on selline menetlus allapoole igasugust miinimumi!  
Inimest pole võimalik 100 % kaitsta aga siis tuleb seda käsitleda, uurida, kohut mõista ja karistada  ! 
KAASUS nr 2. James’i kaasus ja USA ja  Mehhiko  vahel, sama komisjoni ees. Tegemist on juhtumiga, 
et  härra  James  oli  ühe  kaevanduse  operatsiooni   pealik   ja  ühel  heal  päeval  üks  endine  tööline,  keset 
päeva tuli sinna tagasi ja sihilikult lasi Jamesi maha paljude pealtnägijate juuresolekul. Otsekoheselt 
kutsuti  politsei,  kes  jõudis  kohale  no  u  5  min  jooksul  ja  siis  viivitasid  pooltundi  sellepärast,  et  nad 
välitsid  et  neil  on  vaja  hobuseid  et kurjategijale järele  minna.  Oli täpselt teada  kes  see isik oli  !!  Ta 

 
põgenes pärast seda laskmist ja muidugi politseinikud ei suutnud teda siis hiljem kinni püüda. Tuli info 
et  kurjategija viibis sirka 10 km kaugusel u nädal aega pärast tapmist. Ja siis edaspidi tuli info, et viibib 
100  km  kaugusel.  Oli  ilmselge,  et  politsei  ei  tegutsenud  õigesti!  Kuni  kaevandusfirma  pani  välja 
rahalise  preemia  tema  kinnivõtmiseks,  siis  politsei  saatis  oma  rühma  välja  et  teda  kinni  võtta  –  aga 
siiski ei saanud teda kätte. Jällegi, et kuriteo enda toimepanemise eest vastutusele ei saa võtta kui pole 
võimalust arvata et riik on oma kohustused täitmata jtnud. Kuigi siin on näha, et kurjategijat ei võetud 
vastutusele! Kas Mehhiko tuleks võtta vastutusele? See situatsioon langeb samuti allapoole miinimumi, 
sest politsei tegi halba n-ö jälitustööd. Inimene oli teada, tunnistajad olid, politeil oli iga võimalus et see 
mees vastutusele võtta. See pidi olema sihilik , et politsei ei võtnud teda kinni.  
KAASUS  nr  3.  Dubais  – aastavahetusel  2  aastat tagasi, kus  üks   turist  Inglismaalt läks  politseisse,  et 
teda oli vägistatud ühes naisteruumis luxhotellis Dubais. Selleasemel, et politsei oleks teda lohutanud, 
vahistati  hoopis  nad  (naine  ja  ta  kihlatu,  kes  oli  temaga  politseis  kaasas),  sest  nad  olid  seksinud  ja 
alkoholijoobes  jne. Naine ütles täpselt ära kelle poolt ta oli vägistatud ja kui nad läksid politseisse siis 
leiti hoopis, et nemad on süüdlased. Nad vahistati, passid võeti ära ja nad pidid jääma kohapeale kuni 
juurdlus  on  lõppenud.  Ajalirjandus  kajastas,  et  vägistamist  pole  tuvastatud,  politsei  sõnas  hoopis,  et 
nemad  rikkusid  meie  riigi  reegleid  jne  AGA  nad  rõhutasid,  et  nad  ei  jätnud  seda  vägistamise  teemat 
uurimata. Ka see kaasus langeb ilmselt allapoole seda miinimumi. Sellisesse tõsisesse kuridegusse nagu 
vägistamine  oleks  pidanud  tõsisemalt   suhtuma ,  mitte  neid  vahistama.  Praktiliselt  kas  neid  saab 
vastutusele võtta? Praktiliselt on neid väga raske vastutusele võtta !  
KAASUS nr 4. Paar aastat tagasi, tegemist oli, et kohus vabastas ühe Abu  Dhabi  kuningliku perekonna 
liikme seoses süüdistusega, et ta oli piinanud ühte külas olevat Agfanistanist külas olnud sõjameest. Oli 
video,  kus  oli  näha,  et  ta  tõesti  peksis  teda  mitmete  asjadega,  tulistas  teda  ja  sõitis   autoga   üle  ta 
jalgade.  Rahvusvahelised  organistatsioonid  ootasid  muidugi,  et  see  kurjategija  mõistetakse  süüdi! 
Kohalikud  aga  mõistsid  ta  õigeks,   kohtunik   ütles,  et  peksja  oli   rohtude   mõjuall  sellel  hetkel.  Kohus 
mõistis  aga  5  aastase  vanglakaristuse  inimestele,  kes  tegid  video,  millel  oli  näha  kuidas  peksja  seda 
sõjameest  peksabKindlasti oli see situatsioon alla miinimumi!  
NÄITED RIIGI VASTUTAMISEST 
Kujutame ette, et on üks  diplomaat  härra C, kes esindab B-d. Diplomaat on saanud ahvardusi mitme 
nädala jooksul – mingisugune ekstremistide grupp kavatseb mingit vägivalda tema vastu toime panna, 
sest  neile  ei  meeldi  selle  riigi  mõtted  jne.  Diplomaat  C  teatas  riigi  A,  kus  ta  viibib,  kõikidest 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Inimõigused üldosa #1 Inimõigused üldosa #2 Inimõigused üldosa #3 Inimõigused üldosa #4 Inimõigused üldosa #5 Inimõigused üldosa #6 Inimõigused üldosa #7 Inimõigused üldosa #8 Inimõigused üldosa #9 Inimõigused üldosa #10 Inimõigused üldosa #11 Inimõigused üldosa #12 Inimõigused üldosa #13 Inimõigused üldosa #14 Inimõigused üldosa #15 Inimõigused üldosa #16 Inimõigused üldosa #17 Inimõigused üldosa #18 Inimõigused üldosa #19 Inimõigused üldosa #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liinalerg Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • INIMÕIGUSED
  • Jaak Roosaare

Teemad

  • Kes tagab inimõigusi ja kuidas?
  • Kes leiutas inimõigused? Kust nad tulid? Millest nad arenesid? Kellele nad kuuluvad?
  • Kes leiutas inimõigused? Mis oli inimõiguste ajendiks?
  • League of Nation
  • Mis kohustus on riikidel üldse lubada välismaalasi oma territooriumile?
  • Rahvusvaheline miinimum standard
  • Tegemist on USA kodanikuga, kes oli Mehhikos arreteeritud, süüdistus oli, et on seotud
  • pettusega ja talle mõisteti kohut, mõisteti süüdi ja määrati karistuseks kaheaastane vangistus. Mees
  • väitis, et see istung oli ebaseaduslik, vangispidamise tingimused olid ebahumaansed ja ta kannatas
  • Ebaseaduslik sellepärast, et esiteks uurimise ajal kui teda kinni peeti, ei antud talle infot, õigusabi
  • tõlki, tal polnud võimalus ülekuulata pealtnägijaid ja peale selle mõisteti ta süüdi. Teiseks see protsess
  • venis ebaõiglaselt, nõuti palju, teda ei informeeritud isegi täpsetest süüdistustest, tunnistajad ei pidanud
  • vannet andma, istung kestis 5 minutit
  • James’i kaasus ja USA ja Mehhiko vahel, sama komisjoni ees. Tegemist on juhtumiga
  • et härra James oli ühe kaevanduse operatsiooni pealik ja ühel heal päeval üks endine tööline, keset
  • päeva tuli sinna tagasi ja sihilikult lasi Jamesi maha paljude pealtnägijate juuresolekul. Otsekoheselt
  • kutsuti politsei, kes jõudis kohale no u 5 min jooksul ja siis viivitasid pooltundi sellepärast, et nad
  • välitsid et neil on vaja hobuseid et kurjategijale järele minna. Oli täpselt teada kes see isik oli !! Ta
  • põgenes pärast seda laskmist ja muidugi politseinikud ei suutnud teda siis hiljem kinni püüda. Tuli info
  • et kurjategija viibis sirka 10 km kaugusel u nädal aega pärast tapmist. Ja siis edaspidi tuli info, et viibib
  • km kaugusel. Oli ilmselge, et politsei ei tegutsenud õigesti! Kuni kaevandusfirma pani välja
  • rahalise preemia tema kinnivõtmiseks, siis politsei saatis oma rühma välja et teda kinni võtta – aga
  • siiski ei saanud teda kätte. Jällegi, et kuriteo enda toimepanemise eest vastutusele ei saa võtta kui pole
  • võimalust arvata et riik on oma kohustused täitmata jtnud. Kuigi siin on näha, et kurjategijat ei võetud
  • vastutusele!
  • Dubais – aastavahetusel 2 aastat tagasi, kus üks turist Inglismaalt läks politseisse, et
  • teda oli vägistatud ühes naisteruumis luxhotellis Dubais. Selleasemel, et politsei oleks teda lohutanud
  • vahistati hoopis nad (naine ja ta kihlatu, kes oli temaga politseis kaasas), sest nad olid seksinud ja
  • alkoholijoobes jne. Naine ütles täpselt ära kelle poolt ta oli vägistatud ja kui nad läksid politseisse siis
  • leiti hoopis, et nemad on süüdlased. Nad vahistati, passid võeti ära ja nad pidid jääma kohapeale kuni
  • juurdlus on lõppenud. Ajalirjandus kajastas, et vägistamist pole tuvastatud, politsei sõnas hoopis, et
  • nemad rikkusid meie riigi reegleid jne AGA nad rõhutasid, et nad ei jätnud seda vägistamise teemat
  • uurimata
  • Paar aastat tagasi, tegemist oli, et kohus vabastas ühe Abu Dhabi kuningliku perekonna
  • liikme seoses süüdistusega, et ta oli piinanud ühte külas olevat Agfanistanist külas olnud sõjameest. Oli
  • video, kus oli näha, et ta tõesti peksis teda mitmete asjadega, tulistas teda ja sõitis autoga üle ta
  • jalgade. Rahvusvahelised organistatsioonid ootasid muidugi, et see kurjategija mõistetakse süüdi!
  • Kohalikud aga mõistsid ta õigeks, kohtunik ütles, et peksja oli rohtude mõjuall sellel hetkel. Kohus
  • mõistis aga 5 aastase vanglakaristuse inimestele, kes tegid video, millel oli näha kuidas peksja seda
  • sõjameest peksab
  • Kujutame ette, et on üks diplomaat härra C, kes esindab B-d. Diplomaat on saanud ahvardusi mitme
  • nädala jooksul – mingisugune ekstremistide grupp kavatseb mingit vägivalda tema vastu toime panna
  • sest neile ei meeldi selle riigi mõtted jne. Diplomaat C teatas riigi A, kus ta viibib, kõikidest
  • ähvardustest. Ka riigi A luure on saanud infot selle kohta, kes on need isikud jne. Nad teavad ka kõiki
  • detaile, mida nad tahavd teha diplomaadiga. Vaatamata diplomaadi tegevusele, ei tugevnda riik A
  • julgeolekut tema suhtes ja ei väldi rünnakut diplomaadi vastu. Diplmaat lasti maha plaanipäraselt!
  • Põhisituatsioon on sama aga teeme, et tegemist pole diplomaadiga vaid suure firmajuhiga. Ta on
  • inimröövitud ja nõutakse ta eest lunaraha ja peale seda kui on lunaraha makstud, tapsetakse mees ära
  • Kas ka selles situatioonis riik vastutab?
  • Oletame, et ärimeest ahvardab keegi inimene, keda ta tunneb ja teab. Ärimees teatab kohalikule
  • politseile, võtab mehe kinni, kuulab ta ütle aga kuna ei ole mingeid tõendeid, et ta on toime pannud
  • mingeid kuridegusi, siis lastakse ta vabaks. Riik määrab ka politseiniku ärimehele, et too saadaks ja
  • kaitseks teda aga vaatamata sellele, lastakse see ärimees ikkagi maha. Ei ole tõendeid, kes seda tegi
  • Üldiselt on teada, et terroristid on kuskil riigil aktiivsed, inimröövivad diplomaate ja ärimehi ja
  • muidugi kohalikud võimud peavad olema teadlikud, et see on korduv. Nad on teadlikud, et nad ei suuda
  • igat inimest kaitsta, nad on teatanud kõiki sellest, nad on palganud erafirmad kaitsmiseks ja nende
  • piiratud ressursidega üritavad kuridegijad selgeks teha ja nad vastutusele võtta. Ja oletame, et mingi
  • ärimees nüüd röövitaksegi ja tapetakse, siis kas riik A vastutab?
  • kõnes ta
  • rõhutas, et orjuse olemasolus meie riigis, see tembeldab teie vabariiklust silmakirjalikust, humaansust
  • teie riskiusk valeks, see hävitab teie moraalset jõudu välismaal, see võtab teie usust aususe ära ja
  • lõpetas sellega, et see on ainuke asi mis oluliselt häirib ja ohustab teie riiki tervikuna. Ühendriike!
  • üks kõige kuulsamaid kaasusi inglise/usa õiguses, kus üks Briti kohus käskis, et üks laeva
  • kapten laseb vabaks mustanahalise orja, keda kap hoidis kinni ühe ameerika orjapidada omaniku käsul
  • ja soovil, et seda orja transportida USAsse. Kaasus otsustati 1772! See oli ka aastaid enne kui
  • Inglismaa lõpuks keela ära orjakauplemise, pidamine oli varem juba keelatud. Kohtunik kes selle otsuse
  • kirjutas, peale muus kirjutas ka sellele ajal et orjuse seisund on juba sellise seisuga et seda ei ole
  • võimalik luua ühegil moraalselt või poliitilisel põhjusel või alusel aga seda sai luua ainult positiivse
  • seaduse vastuvõtmisega, mille mõju kestab edasi ilma et enam põhjuse või mõisteus seda peaksid
  • lubama. Orjus on nii hirmus et miski muu peale seaduse ei saa seda toetada. Ja et misiganes
  • ebameeldivusi võib tuleneda tema otsuse, et tema ei saa seda otsust kinnitada Inglismaa seadusete järgi
  • ja seega peab see mustanahaline olema vabastatud. Selliseid julgeid inimesi oli vähe!
  • Lõuna
  • Ameeriks riik, kus neil oli ka ikka oma põlisrahvas enne kui neid koloniseeriti Euroopa riikide poolt
  • Põlisrahvad Beliisis üritasid kaitsta oma traditsioonilisi maaalasi, kus siis maaaladel oli metsa, mis oli
  • väärtuslik ja ka naftat, mis oli veelgiväärtuslikum. Riigi valitsus, eirates maajarahvast ja sõlmisid
  • lepinguid, nende loodus ressursidekohta arvestamata nende maajarahvaste huvisid. Need elanikud
  • hakkasid oma huvisid kaitsma, neid polnud võimalik seda teha kohaliku Beliisi võimu kaudu, esitasid
  • avalduse Ameerika mingile organisatsioonile ja see avaldus oli siis ühe kohaliku mitteriikliku ametniku
  • poolt esitatud, nii nagu oli ettenähtud Ameerika inimõigustedekis kellel oli õgus esitada avaldusi. Ja siis
  • see org nimel siis esitasid selle avalduse, see avaldus põhimõtteliselt: kellele kuuluvad need maad ja
  • need loodusvarad? Kas need kuuluvad riigile ja riigivalitsusele ja kas siis neil on õigus otsustada nende
  • maade ja looduvarade üle, mis väidetavalt kuuluvad põlisrahvale? Tegemist on omandiküsimusega
  • kelle omad nad on – rahvale või riigile? Inimõigustekohus lõppkokkuvõttes otsustas, et kõik need
  • metsataimed ja lepped seotud naftaga, neid kasutada neid maaalasi ja ressusrse, mis on maajarahva
  • trad omand. Et riik ei võtnud, ei rakendanud piisavaid metmeid et selle rahvaga konsulteerida, ja
  • arvestades seda tegematajätmist, leidis kohus et Beliisi riik rikkus maajarahva õigusi, nimelt õigusi mis
  • oli sätestatud Ameeriks inimõigustedeki 20ndas artiklis. Otsusel oli muidugi oliline moraalne tähtsus
  • leiti et riik on rikkunud seda deki sätet otseselt. Ta sai soovitada, et Biliis võtaks vastu uusi seadusi ja
  • regulatsioone, mis tunnustavad maajalaste õigusi oma maale ja et ta peaks olema kohustatud hoiduma
  • edaspidistest aktidest, mis võimaldaks inimesi õõnestada. Ja et ta parandaks ära need keskkonnale
  • tekitatud kahjud, mis olid põhjustatud raiete tegemisega. Otsus on muidugi õiglane ja suurepärane aga
  • selle tagamine siiski pidi ettenägema, et Beliisi riik järgib seda otsust
  • Denonsseerima
  • Leping, mis ei
  • sisalda sätteid selle lõppemise kohta ja mis ei näe ette denonsseerimist või lepingust väljumist, ei kuulu
  • denonsseerimisele ja sellest väljumine on keelatud, kui ainult: a) ei ole kindlaks tehtud, et osalised
  • kavatsesid lubada denonsseerimise või väljumise võimalust; või b) lepingu iseloomust ei tulene
  • denonsseerimise või väljumise õigus
  • Raamat (suunatud al 12 aastatle, igast seksiga seaotud teemad, porno, homoseksuaalsus
  • samuti kanepi suitsetamisest jnejne) kirjastatud 1969. Ilmus igast riikides ja hiljem oli tõlgitud väga
  • mitmesse keelde, ka mitles mitte Euroopa riigis ja oli vabalt kätte saadav isegi Austrias ja Luxenburgis
  • Kui see tõlgiti inglse keelde, mugandati Inglise kuningriigi jaoks. Kui avaldati saadeti välja igast
  • kuulutusi jne, avaldati arvamusi selle raamatukohta igast lehtedes . Mõned kommentaarid olid head ja
  • mõned halvad aga mis tekitas probleeme oli se,e et prokurör pm nii kiiresti kui suutis jalule saada
  • konfiskeeris niipalju raamatuid kui võimalik oli saada. Umbes 1069 koopiat suutis konfiskeerida, need
  • olid juba igast koolides jne, kes olid tellinud. Väideti, et rmt oli rõve ja ropp, oli ka teisi etteheiteid
  • Praktiline tulemus oli, et see süüdistus pm kriminaalsüüdistus oli et oli süüdi, trahviti teda 2 eeskirja
  • alusel: mõlema puhul 25 naela ja kohtukulud 110 naela – asi oli põhimõttes mitte trahvisummas
  • Põhimõttes siin oli, et nende meelest see õõnestas laste ja vanemate/õpetajate vahelisi suhteid
  • Kokkuvõttes, et kui oli see nii rõve ja ropp raamat, siis kas tervikuna ta halvustab neid inimesi, lapsi
  • lugejaid aga isik ei kuulu karistamisele KUI tegemist on väljaandega mis on avaliku heaolu, hariduse
  • või mis muu huvides ja kui eksperdid leiavad, et pole siis ei saa karistada. Kohus leidis, et siin oli teatud
  • probleeme, et kui vaadata seda rmtud tervikuna, et ta pigem tekitab või annab sellist halba mõju lastel
  • kui lapsed seda loevad. Et kokkuvõttes võimud siiski võisid seda väljaannnet siis keelata
  • USA ! Teadagi, et USA oli allakirjutanud dekile aga mitte konventsiooniga ühinenud. USAd süüdistati
  • selles, et USAs Washingtonis, elanikel, polnud võimalik valida USA kongressi liikmeid. USA osariikides
  • on rahval võimalik valida 2 senatit ja siis kuidas on osariikide vahel prop ära jagatud rahvasaadikute
  • vahel, seda õigust Columbia elanikel pole, elanikud on küll USA kodanikud ja valimisõigus on ju
  • olemas aga pealinnas Washingtonis ei ole pealinn esitatud

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

190
pdf
Õiguse üldteooria
188
ppt
Inimõigused
45
docx
Õiguse entsüklopeedia
110
doc
Õigusfilosoofia ajalugu
236
pdf
J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa
75
doc
Kohaliku omavalitsuse õigus
25
doc
Mis on inimõigused
220
docx
Võlaõiguse üldosa konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !