50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
margaret blabla
Õppematerjali autor
III seisus seisus kuhu kuulusid talupojad ning linlased merkantilism majanduspoliitika, mille eesmärk oli rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta Absoluutne monarhia parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele, ta
Merkantilism- majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil Päikesekuningas- tema välise hiilguse järgi hakati Louis XIV kutsuma päikesekuningaks hugenotid- Prantsuse kalvinistid kalvinistid- Jean Kalvini õpetuse pooldajad. Kalvinistide iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik- Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid- Inglise kalvinistid restauratsioon- endise poliitilise korra taastamine kuulus revolutsioon- Oranje Willem krooniti 1689. Aastal Inglismaa kuningaks, William III nime all "Õiguste deklaratsioon" dokument, mis määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimu piirid Eestimaa- Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.saj alguseni Eestimaa nime Liivimaa- Lõuna- Eesti koos Põhja- Lätiga moodustasid Liivimaa
Kuningalt võeti õigus parlamenti laiali saata ning kõik ilma parlamendita kehtestatud maksud tühistati. Tüli kuninga ja parlamendi vahel tekitas kodusõja. Parlamenti eesotsas oli Oliver Cromwell, kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Kuninga väed said mitmes lahingus lüüa ning kuningas põgenes Sotimaale. Sotlased andsid kuninga suure rahasumma eest üles ning kuningas hukati 30 jaanuaril 1649. Enamik inglasi ei pidanud toimunut õigeks. Pärast Charles I hukkamist kuulutati Inglismaa vabariigiks. Tegelik võim läks Cromwelli ja teda toetava sõjaväe kätte. Parlament saadeti laiali ( a 1653 ). Rahva hulgas ei olnud Cromwellil toetust, teda kardeti. Kui ta suri siis rahvas juubeldas tänavatel. Uueks lordprotektoriks sai isa tahtel Cromwelli poeg Richard, kuid ta ei leidnud toetust sõjaväes ning taas kutsuti kokku parlament, kes otsustas taastada kuningriigi. 1660 krooniti kuningaks Charles I poeg Charles II. Sellist olukorda kutsutakse
pidada. Richelieu vallutas hugenottide tähtsama kindluse La Rochelli. Neil keelati jumalateenistust pidada, kirikud suleti hävitati, lasti lahti riigiametitest, kästi ülalpidada ja majutada. Alustasid mässu üle 200 000 kalvinisti lahkus , peamiselt madalmaadele , saksamaale ja inglismaale. Louis XV jättis riigiasjad jälle teiste hoolde ja ajalukku on läinud ütlus Pärast mind tulgu või veeuputus. 3. Kodusõda Inglismaal Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik. Parlamentaarne monarhia riigivorm, kus kuningas jagab oma võimu parlamendiga. Inglismaa Stuartide valitsusaja algul 1625.aastal tuli võimule Charles I. 1629. aastal saatis laiali parlamendi. Kuningas kiusas taga puritaane. Pikk parlament sotimaa mäss aastal 1640. Kodusõda 2 leeri kuningaleer ja parlamendileer eesotsas Oliver Cromwell. Kuningas põgeneb sotimaale, sotlased annavad hea raha eest välja.
Jamesi kukutamine ja williami troonile tulek kuulus revolutsioon Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj. Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel. 1629 ABSOLUTISM · Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita) 1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead) Pikk parlament rahvaesinduskogu Charles I poolt 1640 aastal kokku kutsutud rahva esindus, mis jäi kokku kuni 1653 aastani. Kavalerid kodusõjas Charles I poolel võidelnud, kelle nimetus uhketest riietusest ja õukondlikest maneeridest. Ümarpead- kodusjõjs pika prlmendi poolel võitlejad, eesotsas Oliver Cromwelliga 1660 VABARIIK · Charles I hukkamine · Äärmuspuritaanid eesotsas O. Cromwell · 1653
aastatel 1665–1683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. ❏ Nantes'i edikt on 13. aprillil 1598. aastal Prantsusmaa kuninga Henri IV poolt välja antud dokument, mille alusel tunnistati Prantsusmaal valitsevaks religiooniks katolitsism. ❏ Kardinal hertsog Armand Jean du Plessis de Richelieu (9. september 1585 – 4. detsember 1642) oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. ❏ Charles I (19. november 1600 – 30. jaanuar 1649) oli Inglismaa kuningriigi ja Šotimaa kuningriigi kuningas 1625–1649. Ta oli James I poeg ning Charles II ja James II isa. ❏ Oliver Cromwell (25. aprill 1599 Huntingdon, Huntingdonshire, Inglismaa – 3. september 1658 London) oli Inglise riigimees ja sõjaväelane, kelle juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik, mida ta juhtis Inglismaa, Šotimaa ja Iirimaa lordprotektorina 1653. aastast kuni surmani. Silmapaistev edu saatis sõjas ta juhitud
puritaanid soovisid, et pühapäeviti oleks kõik ilmalikud lõbustused keelatud. Osa puritaane liitus kuninga vastastega ja osa lahkus riigist. Pikk parlament: 1640.a puhkes sotimaal mäss mille mahasurumiseks oli vaja saada raha, selleks ta kutsus uuesti parlamendi kokku, mis kestis 12 aastat. Kuningas sai küll raha, kuid temalt võeti õigus parlament laiali saata uuesti. Ta tahtis parlamendi vahistada, kuid parlament oli juba kadunud, kuningas pages maalt, ja 1642. a vallandus kodusõda. Peale kodusõda sai kuningaks oliver cromwell. 1653.a kihutati parlament uuesti laiali. Suure karmusega surus cromwell mässu sõti- ja iirimaal. Osa maast iirimaal võeti ära. Cromwelli pigem kardeti kui austati. Elu läks ebameeldivaks, pühapäeviti olid teatrid ja kõrtsid suletud, jõulude eel ei võinud süüa. Kui 1658.a cromwell suri, tantsisid inimesed londoni tänavatel. Uueks kuningaks sai cromwelli poeg richard, kuid peagi astus ta tagasi. 1660.a aastal tuli võimule charles2
Rootsi ja Prantsusmaa võimsamad riigid Euroopas Inglise kodusõda- kukutatakse Charles midagimidagi ja võimule tuleb parlament. Inglismaal hakkab kujunema parlamentalism (valitsemisvorm, kus tähtsaim võim on parmamendil). 18.saj 1700-1721 Põhjasõda. Venemaa ühineb Euroopa kultuuriruumiga Valgustusfilosoofia levik Valgustatud valitsejad Ameerika Iseseisvussõda Võimsamad riigid Euroopas Inglismaa, esile tõusevad ka Venemaa ja Preisimaa. ABSOLUTISM Ehk piiramatu kuningavõim. Kardinal Richelieu- absolutismi rajaja Prantsusmaal. Poliitiliselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Absolutism Prantsusmaal- üks kuningas, üks seadus, üks usk. Kardinal- kõrgvaimulik Hugenotid said tänu Nantese ediktile usulisi ja poliitilisi õigusi. Selle tühistas Louis XIV ja neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest ja neid hakati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid