Facebook Like
Hotjar Feedback

Inglismaa ajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle sõna siis loeb ?
  • Kuidas ja millal levis protestantlus Inglismaal ?
 
Säutsu twitteris
30
EKSAMIKONSPEKT: INGLISMAA AJALUGU
I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku
Inglismaa ajaloo periodiseerimine .
Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr).
Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr).
Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr)
Normanni Inglismaa (1066- 1290 ): Anjou dünastia .
Hiliskeskaeg (1290- 1450 ).
Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid.
Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901).
Rooma Britannia: Julius Caesari ekspeditsioonid 55-54 e.Kr; Esimesed katsed vallutada tegi juba Julius Caesar . Kaks katset aastatel 55 – 54 eKr, millega jäädavalt püsima Inglismaale ei jäädud.
Invasioon algusega 43 p.Kr. ja selle raskused; Keiser Claudiuse ajal üritati uuesti vallutada. Rooma oli ülekaalus, aga tegemist oli paljude hõimudega, kellega tuli pidevalt võidelda, mistõttu pidev väga suur sõjaline kohalolek oli Britannias roomlaste poolt vältimatu. Ebastabiilne olukord jäi püsima kogu Rooma perioodi jooksul
Nimetused Britannia ja Londinium; Britannia - termin on Rooma võimu järelkaja. London – juba 43. aastal kui Rooma väed tulid, hakati rajama asustus - ja tugipunkti Londiniumi. Vägede välja viies jäi asula küll mahajäetuks, kuid 6.sajandil kerkis sinna anglosaksi asundus ja nimi püsis. Londiniumist sai London.
Rooma leegionite lahkumine 407.-410. a. Rooma võim püsis 410 a-ni. 407 oli Rooma SB-st oma vägesid juba ära kutsuma hakanud. 410 kutsuti lõpuks kõik väed ära, mistõttu seal enam roomlaste võim ei püsinud. Rooma eesmärgiks oli väed vaid ajutiselt ära kutsuda, kuid see jäi alaliseks. Tugev kultuuriline pärand jäi püsima aga veel pooleks sajandiks .
Anglosaksi Inglismaa 450-1066:
Adventus saxonum – inglaste saabumine Inglismaale. Täpsemalt germaani hõimude saabumine. Oli pikaajaline protsess.
449 pKr- esimesed anglosaksid tulid Inglismaale ja jõudsid Kenti. Walesi jõe orgu ja lõuna-kagu-edela Inglismaale tulid saksid . Ida-kesk Inglismaale tulid anglid, millest ka tuleneb inglise termin. Nad sulasid sajanditega kokku, anglosaksi termin. Termin on Vana-Inglismaa sünonüümiks. Keldi DNA on väga tugev.
Cerdic – inglaste suur esivanem . Oli seikleja ning on teada anglosaksi kroonika järgi. Selle kohaselt jõudis Cerdic 495. aastal Inglismaale ning seal seigeldes ja sõdides saavutas 519. aastal Wessexi kuninga tiitli . Oli kroonika järgi esimene Inglismaa kuningas. Need on aga müüdid . Tegelikkus oli palju pikaajalisem protsess ja isegi see, kust need hõimud tulid, on nüüd vaidlusttekitav.
Gildas: oli 6.sajandi Inglise vaimulik. Kõige paremini dokumenteeritud isik sellest ajast Briti saartel. Kirjutas Briti ajaloost peale roomlasi.
Vana-Inglise keel: Anglosaksid andsid Inglismaale tänapäeva keele.
Ristiusu vastuvõtt: märter Püha Alban ; Püha Patrick ; Püha Augustinus kui esimene Canterbury peapiiskop , Kenti kuningas Æthelberhti;
Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud .
Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja . Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop.
Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris , ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst, mis vaatleb ajaloosündmusi Caesarist, kuid Augustinuse tulekust rohkem, kuna vaatleb enda viimase 150 aasta sündmusi. Kujutles Britanniat taevana maa peal, oma maa patrioot.
Anglosaksi kroonika (ca 890-1116). Tegemist on annaalidega, erinevate autorite poolt. Tegemist on vana-inglisekeelse tekstiga.
Beowulf . On ülimalt oluline, kuna on anglosaksi keeles ja tegemist on poeemiga. Kirjanduslikus tähenduses on kõige olulisem tekst anglosaksi perioodist, kuid pole teada, millal see on kirjatud on vaid aimatav, u 8-10 sajandi vahel; kus see on kirjutatud ja kas on tegemist reaalse tegelasega või oli autori looming/legend.
Viikingite saabumine: alguse dateerimine;
789 Dorset – esimene rünnak Inglismaale.
793 Lindisfarne – kirik rõhutab antud kloostri rüüstamist esimesena.
Antud kuupäevad võivad olla ühed paljudest.
Viikingid jõudid ka teistesse kohtadesse , eriti Inglismaale ja Sotimaale, mis said põhiraskuse rünnakutest. Eriti tõsiseks läksid need 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik . Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex .
Northumbria jt kuningriikide langemine (867-871); Eriti tõsiseks läksid viikingitega probleemid 9.sajandi teisel poolel (867) mil langes Anglia kuningriik. Aastaks 871 oli aga jäänud kogu Inglismaal ainukeseks kuningriigiks Wessex.
Wessex ja Alfred Suur, 878. a lahing (Edingtonis Wiltshire-s); lepingud Guthrumiga, Danelaw.
Alfred Suur – oli Wessexi kuningas. Ainuke kuningas, kes sai liignimeks Suur. Peetakse Inglismaa päästjaks. Kuid ka Wessex hakkas kild -killu haaval minema viikingitele.
878 a – võitis Alfred lahingu viikingitega (Guthrumi vastu). Võit tagas Alfredi kuningaks jäämise. Guthrum nõustus vastu võtma ristiusu, palus Alfredi oma ristiisaks. Lepingud: Viikingitega sõlmiti leping, et Wessex jääb sõltumatuks. East -Anglia jäi viikingitele, Guthrum jäi seal isegi kuningaks. Rahuleping aga ei jäänud jõusse.
Alfred kogus kokku suure sõjaväe ja hakkas rajama Londiniumi kohale Londoni asulat . Alfred oli jällegi tugevam ning sõlmiti uus leping (ei teata aastat, u 885-890) – leping on ka säilinud. Leping sätestas et taanlaste ala aktsepteeriti (Danelaw alad). Alfredile Wessex ja Mercia.
Alfred Suure reformid - anglosaksi keele levik ladina keele asemel. Hakati välja andma anglosaksikeelseid seadusi, testamente ja muid dokumente. Andis välja ka raha.
Aethelstani edu Suurbritannia ühendamisel (937. a võit). Alfredi poeg. Hakkas ühendama alates 897, kõigepealt North-Ambria ja York . 937 otsustav lahing, kus ta lõi puruks viikingite ja teiste hõimude sõjaväe. Tema alla koondusid kõik alad, mis kuulusid enne Danelaw alla ning ka paljud šoti alad läksid tema mõjusfääri. Praktiliselt kogu Inglismaa ühendamine. On peetud Inglismaa Karl Suureks.
Taani kuninga Knud II Suure invasioon 1013 -1016; Knud II suur lahing. Edmund , kes oli saanud olla Inglismaa kuningas vaid 1016.aastal, sai surma. Knud suutis riigi alad peale isa Svend Harkhabe surma ühendada. Taani võõrvõim ja ülemvõim. Ülikõrged kontributsioonid. Rahu aeg. 1035 suri.
Aethelred II Unready, Harold Harefoot, Edwardi naasmine 1041-1042. Aethlered II Undready käe all ebaõnnestus kõik. Harold Harefoot oli Svend Harkhabe poeg. Lühidalt kuningas. 1041 tuli tagasi Edward, Aethleredi poeg. 1042 sai kuningaks. Tal ei olnud lapsi. Anglosaksi liin oli läbi lõigatud. 1066 suri.
II Dünastilised pöörded ja kuninga institutsiooni õiguslik raamistik
Normannide vallutus:
Bayeux vaiptänu sellele teame palju normannide vallutusest. Vaip algab 1060.aastaga kui Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley ). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule. Harald oli juba kaua aega olnud kuningas aga Harold suutis ta kiiresti puruks lüüa. William tuli aga trooni nõudma. Tuli suure laevastiku ja hobustega Inglismaale. Vaiba viimane kolmandik näitab Hastings’i lahingut (14.oktoober 1066) ja selle kulgu . Harold saab surma. Juba jõulupühal kroonitakse William Westminister Abbey ’s kuningaks. Kroonimise osa vaibal säilinud ei ole.
Edward Usutunnistaja (1042-1066) ja tema troonipärilus. Tal ei olnud järeltulijaid. Viibis palju Normandias, kus ta oli ka üles kasvanud. Käis reisidel ka veel oma valitsusajal. Arvatakse, et kuskil 1050-51 on ta uuesti lubanud oma emapoolsele sugulasele Williamile, et see saab trooni endale, kui ta ise sureb .
William I Vallutaja (surm 1087) ja Normandia dünastia. Pani aluse normannide dünastiale Inglismaal. Oli väga paks. Suri ootamatult ning tahtmatult. Oma vanimale pojale ei lubanud ta Inglismaad, vaid Normandia hertsogi tiitlit . Neljas laps William II sai kuningaks. Normandia dünastia läks sujuvalt üle Plantagenetide dünastiaks.
Magna Carta (Suur Vabadustekiri):
John Maata ( 1199 -1216) valitsusaeg . 1204 kaotas Inglismaa (John) sõja käigus Normandia.
Bouvines’ lahing 1214 - üritas Normandiat tagasi saada, kuid sai Prantsuse kuningalt Philippe II Augustuselt ka siis lüüa. Peale seda oli reaalne oht et Inglismaa kaotab end üldse Prantsusmaale.
Konflikt paavstiga: John oli sattunud (kogu Inglismaa) kirikuvande alla. Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi ( paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast. Lepituseks andis ta kõik kuninga valdused Inglismaal paavstile. Jäi maatuks. Maad andis tagasi rendile talle. Üritas Magna Charta’t ka annulleerida . Prantsusmaa invasioon. Saadi enda kätte London ja pool Iirimaad . Johni päästis vaid üks asi. 1216 suri ära. Tal oli troonipärija.
1215. a Magna Carta, Henry III. Kuningal oli piiramatu võim. Siin tuleb mängu antud kiri. Oli 63 artikliline. Sündis väga põletavast sisepoliitilisest kriisist. Aadel oli väga tige maksude ja kohustuste peale, mida John Maata peale surus.
Linnadele kinnitati nende vanad privileegid ja nende puutumatus . 4 artiklit on tänaseni kehtivad: nr 1 - inglise kiriku vabadus; 13 – linnade puutumatus; 39-40 igaühel on õigus õiglasele kohtule.
Henry III (1207-1272). John Maata poeg. Oli 9.aastane troonile saades . Ta päästis Plantagenet’ dünastia Inglismaal. ta isiklikud saavutused nõrgad ja poliitilisel ning sõjaliselt oli ta ebaõnnestunud. Kuid Inglismaa edenes siiski majanduslikult ja Henry III ajal rajati Westminster .
Kuninga võimutäius pärast Magna Cartat. Kuningale jäi õigus koguda makse, anda välja seadusi, majanduselu reguleerida, ühiskonnaelu üle valvet pidada. Oli riigipea , kuid polnud seadustest üle. Kuninga finantse vähendati.
Rooside sõda:
Richard II kukutamine 1399. Kuni tema kukutamiseni oli troonijärglus selgepiiriline. Richard II oli esimene kelle kukutamise järel tekkis segadus. Nimelt tal polnud lapsi, kuid ta oli ka üpris käpardlik kuningas. Sai troonile 1377. 1381 Watt Tyleri ülestõus. Poliitiliselt väga hästi lahendas, sai selle eest suure poliitilise krediidi. Hilisem kuningas Henry IV kukutas ta 1399.
Henry IV (of Lancaster ) Edmund Mortimeri ja Yorkide pretensioonid. Richard II isal Edwardil oli palju lapsi. Esimene oli Richard II, aga oleks pidanud arvestama ka naisliini. Peale teda oleks pidanud saama trooni selle järgi hoopis Edmund Mortimer , Edwardi tütre Philippa poeg . Henry IV (Lancaster) oli aga troonipäriluses üpris kaugel. Pani aluse Lancesteri dünastiale (1399). Olles samas Plantageneti dünastia edasikandja. Mortimerid ei jätnud troonipretensiooni unarusse , kuid veel seda ei puutunud. Kodusõda hakkas hoopis 15.sajandi keskel.
Henry VI valitsusaja rahulolematus . Tema valitsusajal puhkeb sõjategevus . Sai võimule juba 1422. Oli ühe-aastane. Oli nõrk kuningas. Oli vaimselt ebastabiilne.
Wars of the Roses algus 1455 (St Albansi lahing). Henry VI saab Yorki hertsogilt lüüa , võim läheb Yorkide kätte. Henry jääb kuningaks vaid nimeliselt. Anjou Margaret oli Henry VI naine, võis veel asju päästa, oli osav poliitik. Aitas ta St. Albansi lahingu järel põgenema. 1459 suutis Margaret ta võimu taastada.
Punased ja valged roosid . Lancasterid (punane) ja Yorkid (valge). Mõlemad suguvõsad olid Edward III järeltulijad . Mõlema suguvõsa vapil oli roos.
Yorki hertsog Edward (Edward IV), Mortimer Crossi, Henry VI ja tema poja ülestõus 1471 .1460 Wakefield’i lahing. Saavad Lancaster’te käest lüüa. Richard ( York ) sai surma. Tema poeg Edward võttis üle ja lõi Lancasterid puruks Mortimer Cross ’i lahingus Walesis 1461. Edward kuulutas end kuningaks (Edward IV). Henry pretendeerib taas troonile, 1471. Tuleb taas Inglismaale. Sai lõplikult Edwardi käest lüüa ning saab surma. Ka tema poeg Edward saab surma.
Richard III intriigid. Edward IV sureb 1583. Edward IV vend Richard III tuleb mängu. Troonipärija Edward oli 13.aastane. Richard koos hertsog (Henry Stafford) Buckinghamiga võttis trooni. Lasi poisid Towerisse heita ja arvatavasti ära tappa samal aastal.
Buckinghami hertsogi mäss. Buckingham üritas Richardi vastu ülestõusu organiseerida, kuid Richard III suutis 1483 selle kukutada. Suurem osa Yorke põgenes eksiili kättemaksu eest pakku. Lootus läheb Yorkide poolt Lancesteri liini poolt troonipärijale – Henry Tudor . Oli tugev kuninga pretendent. Oli Yorkide vastu, kuid lubas neile, et võtab Edmundi tütre Elisabethi endale tütreks ja ühendab dünastiliselt mõlemad dünastiad.
Henry Tudor (1457-1509) oli kehv valik kuningaks, ei teadnud rollist mitte midagi. Oli üles kasvanud Prantsusmaal, Inglismaa asjadest midagi eriti ei teadnud.
Bosworthi lahing 1585. Henry Tudor astub vastu Richard III-le. Viimane see saab hävitavalt lüüa ning sureb. Henry saab kuningaks.
Tudori dünastia. Oli alanud Tudorite võimuperiood (valge ja punane roos ühinesid). Tõid uue poliitilise ajastu. Inglismaa ajaloos algab varauusaeg. Tema valitsuseaeg oli stabiliseeriv, mitte innovatiivne . Moderniseerumine tuli alles Henry VIII ja Elizabeth I ajal. Henry VII siiski keskaega paigutatud. On ka arvamusi, et varauusaeg algas Edward IV-ga u 1450. - > Yorkid võtavad võimu Lancasteritelt. Murrang nende vahel. Henry VII oli lihtsalt õnnelik juhus dünastiad kokku panna.
Kuulus revolutsioon (Glorious Revolution):
James II (James VII) võimuletulek ja poliitilised eesmärgid. Revolutsioon sai alguse kodusõja sündmustest. Charles I kukutamine, Charles II reustaratsioon (suri 1685 ), tema vend James II päris trooni. Parlament ei tahtnud James II-le trooni anda, kuna ta oli katoliiklane. Jäi viimaseks katoliiklikuks kuningaks Inglismaal. Eesmärgid: kuninga võimu suurendada absolutistlike võimu põhimõtteid kasutades ning üritas vältida kõiki neid seadusi, mis kiusasid taga katoliiklasi (valis endale oma katoliikliku nõukoja; ei järginud Abeus Corpuse printsiipi õiglasele kohtupidamisele). Arvati et temast saab uus Bloody Mary .
Usuvabaduse nõue. 1687 James II lasi välja seaduse usuvabadusest kõigile alamatele. Otsis sellele kinnitust ka parlamendilt. Saatis 7 vastu olnud piiskopi Towerisse, kus nad aga kohtupidamisel õigeks mõisteti (!).
Surematu seitsme“ (Immortal Seven ) kutse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Inglismaa ajalugu #1 Inglismaa ajalugu #2 Inglismaa ajalugu #3 Inglismaa ajalugu #4 Inglismaa ajalugu #5 Inglismaa ajalugu #6 Inglismaa ajalugu #7 Inglismaa ajalugu #8 Inglismaa ajalugu #9 Inglismaa ajalugu #10 Inglismaa ajalugu #11 Inglismaa ajalugu #12 Inglismaa ajalugu #13 Inglismaa ajalugu #14 Inglismaa ajalugu #15 Inglismaa ajalugu #16 Inglismaa ajalugu #17 Inglismaa ajalugu #18 Inglismaa ajalugu #19 Inglismaa ajalugu #20 Inglismaa ajalugu #21 Inglismaa ajalugu #22 Inglismaa ajalugu #23 Inglismaa ajalugu #24 Inglismaa ajalugu #25 Inglismaa ajalugu #26 Inglismaa ajalugu #27 Inglismaa ajalugu #28 Inglismaa ajalugu #29 Inglismaa ajalugu #30
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor symphody1 Õppematerjali autor

Lisainfo

I Sissejuhatus Suurbritannia ajalukku
Inglismaa ajaloo periodiseerimine.
Eelajalooline Britannia ( - 43 pkr).
Rooma Britannia (50 eKr-450 pKr).
Anglosaksi Inglismaa (450 pKr – 1066 pKr)
Normanni Inglismaa (1066-1290): Anjou dünastia.
Hiliskeskaeg (1290-1450).
Varauusaeg (1450-1750): Tudorid, Stuartid.
Uusaeg (1750-20.sajand). Viktoriaanlik sajand (1837-1901).

Eelajalooline Britannia , Rooma Britannia , Anglosaksi Inglismaa , Normanni Inglismaa , Anjou dünastia , Viktoriaanlik sajand

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

68
pdf
VARAUUSAEG
94
doc
Läti ajalugu
16
docx
Inglismaa 1-19 sajand
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
12
doc
Inglismaa ajalugu
32
docx
10-kl ajaloo üleminekueksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun