Inglismaa ülevaatlik esitlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Uusaja ajalugu

rahvas eelistas odavat ja kanget.Ka tööstusel oli Prantsusmaa langenud neljandaks tööstusmaaks maailmas.Prantsusmaal oli ka suur hulk rantjeesid,kes ei tegelenud tootmise ega äriga vaid elatusid oma varanduselt saadud protsentidest. Välis ja koloniaalpoliitika. Prantsusmaa välispoliitika eesmärk oli Saksamaa sõjaline purustamine ja loovutatud alade tagasi saamine.Hakati pöörama suurt tähelepanu armee tugevdamisele.Prantsusmaa liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa,millega oligi Kolmikliidu vastu suunatud liit loodud. Prantsusmaa tegeles ka aktiivselt koloniaalpoliitikaga,temast sai koloniaalvalduste poolest suuruselt 2 riik. Inglismaa Kuningavõim. Kuninganna Victoria oli väga armastatud valitsejanna.Ta ei sekkunud riigiasjadesse.1901.aastal ai kuningaks Edward VII,tal oli hea haridus ja suhtlemisoskus ning ta sekkus ka oma emast rohkem riigiasjadesse,eriti välispoliitikasse. Liberaalid ja konservatiivid.

Ajalugu

10

odt

Ajaloo ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA

kaubalaevastik, maaelanike vool linnadesse. 23.Miks loodi Inglismaal ametiühingud? Et pidada tööandjatega läbirääkimisi ja parandada tööliste majanduslikku olukorda ja abistada üksteist. 24.Feenide liikumise eesmärgid. Inglismaast sõltumatu vabariigi loomine relvastatud võitlusega. 25.Mida tähendas dominiooni staatuse saamine asumaale? Nad said omavalitsusega aladeks, neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem, seadusandlus. 26.Milles seisnes Inglismaa hiilgava isolatsiooni poliitika? Inglismaa asus keset merd ja ei pidanud armeele tähelepanu pöörama, tal oli tugev sõjalaevastik. Inglismaa oli majandusliku võimsuse tipul ja ei olnud huvitatud püsivatest liitudes teiste riikidega, ta tahtis olla isoleeritud. 27.Miks kaotas Inglismaa 20.sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kuidas seda oleks saanud vältida? Põhjenda oma vastust! Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide arengutempo oli kiirem, USA-l

Ajalugu

5

odt

Ajaloo KT 29-39 peatüki kohta

MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärandusest ega tegelenud enam ise äri või tootmisega.

Ajalugu

8

docx

Tööstuslik pööre Euroopas

suurriikidega sammu pidada; tervikuna pidurdas majanduselu tähtsa tööstuspiirkonna Alsace ­ Lorraine`i (Elsass ­ Lotring) Saksamaale loovutamine. 7) Kes on rantjee? Inimene, kes elatus oma varanduselt saadud protsentidest. 8) Milliseid abinõusid võeti ette Prantsuse välispoliitiliste eesmärkide elluviimiseks? Kuna vajati tugevat sõjaväge ja liitlasi, kehtestati üldine sõjaväekohustus ja tugevdati armeed. Liitlasteks said Venemaa ja Inglismaa. Teostades usinat koloniaalpoliitikat, hõivas Prantsusmaa rohkelt uusi valdusi. 31. Inglismaa. Kuninganna Victoria ­ valitses aastatel 1837 ­ 1901. Tööerakond ­ 1893.aasta Isolatsionism ­ eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas 1) Millised parteid olid Inglismaal? Liberaalid ja konservatiivid. 2) Mis võimaldas olla Inglismaal 19. sajandi keskel juhtiv tööstusmaa maailmas? Edu aluseks oli varem toimunud tööstuslik pööre

Ajalugu

12

odt

Ajalooline kvintessents uusajast

3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa vabariigiks, kuigi rahva seas ei olnud tema pooldajaid, sest ta kehtestas karmid seadused ning rahvas kartis teda. Peale Cromwelli ootamatut surma taastati Inglismaal mõne aasta jooksul kuningriik ja riiki asus juhtima Oranje Willem, kes kirjutas alla ka ''Õiguste deklaratsioonile''. ''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani. 4. Eesti 17. sajandil

Ajalugu

16

docx

Inglismaa 1-19 sajand

2.saj · Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5.saj · 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. · Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. · Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7.saj · Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8.saj · 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11.saj · 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

11

pdf

Lühiülevaade Inglismaa ajaloost

2. saj Roomlased ehitasid Britannia provintsi kaitseks Hadrianuse ja Antoniuse vallid. 5. saj 410 ­ lahkusid viimased Lääne-Rooma leegionid Britanniast. Algas germaani hõimude (anglosakside) sissetung seni keltidega asustatud Inglismaale. Püha Patrick ristiusustas suurema osa iirlastest; kloostrikultuuri algus Briti saartel. 7. saj Suurem osa Inglismaa anglosaksidest elanikke oli sajandi lõpuks vastu võtnud ristiusu. 8. saj 793 ­ viikingid rüüstasid Lindisfarne kloostrit; viikingiaja algus. 11. saj 1016-1035 ­ Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 ­ Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13

Ajalugu

6

docx

Maailm 20. sajandi algul. Imperialism. 1905. a revolutsioon.

Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19.sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände peamiselt USA-sse. o 1914.a. Inglise parlament võttis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga) aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus). Majanduses kaotas Inglismaa oma senise juhtrolli, majanduse arengutempos ületasid teda USA ja Saksamaa. Põhjuseks tööstuse vana siseseade ja rahade kulutamine elamiseks. Koloniaalimpeeriumi ülalpidamine nõudis tegelikkuses rohkem kulusid kui tulu tõi. Välispoliitika: · Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)